19.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (rg-kood 70000349; e-post XXX)
20.Kohtutäitur Kaire Põlts (e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
kirjalik menetlus
1.Vabastada L.R (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded L.R-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.L.R-i kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus Tervisekassa ees summas 63,47 eurot, L.U ees elatise maksmise kohustus summas 5214,42 eurot, F.Q ees elatise maksmise kohustus summas 5214,42 eurot ja L.U ees elatise maksmise kohustus summas 5214,42 eurot ning kohustus Sotsiaalkindlustusameti ees summas 58,58 eurot seoses väljamakstud elatisabiga.
5.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 7 alusel teade L.R-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 07.08.2017 määrusega välja L.R pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. 20.11.2018 määrusega (jõustus 14.12.2018) lõpetas kohus L.R pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas L.R-i suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis L.R-i kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas L.R-i ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Määruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule aruande kaks korda aastas 1. juunil ja 1. detsembril ning tegema väljamakseid üks kord aastas 15. novembril. Esimene aruanne tuli esitada 01.06.2019. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõudeid kogusummas 38 552,33 eurot (II järgu nõuded), millest ca 75% moodustasid elatise ja elatisabi kohustused, millest võlgnikul ei ole seaduse järgi võimalik vabaneda.
3.Usaldusisik ei esitanud kohtule viie aasta möödumisel menetluse algatamisest lõpparuannet. Kohus teostas ise päringud, küsis võlausaldajate seisukohad ja määras võlgniku ärakuulamiseks kohtuistungi 15.05.2024. Kohus selgitas, et võlgniku sissetulekud on ületanud mittearestitavat määra, kuid võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele piisavas mahus eraldisi ja väljamakseid. Võlgnik soovis menetluse pikendamist kahe aasta võrra. Kohus selgitas, et elatise võlgnevusest, mis moodustab nõuetest enamuse, võlgnik ei vabane. 2/6
4.Tartu Maakohtu 27.05.2024 kohtumäärusega pikendas kohus L.R-i vabastamise menetlust kahe aasta võrra, kuni 14.12.2025.
kohustustest
5.Usaldusisik esitas kohtule aruanded 08.07.2024, 23.12.2024, 20.06.2025 ja lõpparuande 15.12.2025.
6.Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnik terve kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud ehitajana ettevõttes O. S. E. . Lisaks on võlgnik 2025.a augustis ja septembris töötanud veel ka ettevõttes A. E. S. . Võlgnikule on alates 2024.a kevadest määratud osaline töövõime. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töövõimetoetus, peretoetus, tulumaksutagastus ja lähedaste toetus. Võlgnikul vara puudub. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 16 763,52 eurot.
7.Viis aastat menetluse algatamisest möödus 14.12.2023, kohus pikendas menetlust kahe aasta võrra kuni 14.12.2025. Võlgnik esitas 15.12.2025 kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
8.Kohus küsis 03.02.2026 kirjaga võlausaldajate seisukohti menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise osas.
8.1.Telia Eesti AS jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas kohtu otsustada.
8.2.Aktiva Finance Group OÜ esitas oma seisukoha 05.02.2026, milles leiab, et võlgnik on rikkunud oma pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlausaldaja märgib, et võlgniku kohustuseks on tulutoova töökoha leidmine, mis tähendab, et võlgnik peaks kandideerima võimalikult paljudele ametikohtadele, et leida mingigi tasuvam töökoht oma majandusliku seisu parandamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlausaldaja teatel on võlausaldajale kohustustest vabastamise menetluse kestel laekunud 852,73 eurot.
8.3.AS STV esitas kohtule 09.02.2026 vastuseks, et on nõus lõpetama kõik võlgniku vastu nõude menetlusega seotud tegevused.
8.4.Kohtutäitur Jane Rumjantseva ei oma vastuväiteid menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas.
8.5.Sotsiaalkindlustusamet esitas kohtule 11.02.2026 vastuse, milles teatab, et ei loobu elatisabi nõudest võlgniku vastu. Nõude algsumma oli 863,10 eurot, mida isik on osaliselt ise tasunud ja peretoetusest on tasaarvestatud kokku 772,52 eurot. Elatisabi nõude jääk seisuga 10.02.2026 on 58,58 eurot.
8.6.Tervisekassa esitas oma seisukoha 11.02.2026.Võlausaldaja nõue on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõue. Algne suurus 135,49 eurot, millest on tasutud 72,02 eurot ning jääk on 63,47 eurot. Nõude sisuks on võlgniku poolt kannatanule tekitatud tervisekahjustuste ravimiseks võlausaldaja kantud kulude tagasi nõudmine ja on võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud Harju Maakohtu 05.04.2016 otsusega 2-15-18400. Vastavalt FIMS § 50 lg 2 (sama kuni 30.06.2022 PankrS § 176 lg 2) kohaselt ei ole võimalik võlgnikku Tervisekassa nõude osas kohustustest vabastada. Võlausaldaja jätab võlgniku menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
8.7.Maksu-ja Tolliamet esitas oma seisukoha 13.02.2026. Võlausaldaja (Eesti Vabariik Riigi- ja Tugiteenuste Keskuse kaudu) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõue oli 966,11 eurot. Käesolevalt on nõude jäägiks 541,13 eurot. Maksu- ja Tolliametil ei 3/6
ole vastuväiteid L.R-i kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas ning jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
8.8.Teised võlausaldajad enda seisukohti kohtule esitanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
9.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
10.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud seitse aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
11.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. L.R ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse kestel määratud osaline töövõime, kuid ta on alates 2018. aastast töötanud ettevõttes O. S. E. . Lisaks on võlgnik 2025.a augustis ja septembris töötanud veel ka ettevõttes A. E. S. . Seega leiab kohus, et võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ seisukoht, et võlgnik oleks pidanud kandideerima võimalikult paljudele töökohtadele, et leida mingigi tasuvam töökoht, ei ole asjakohane, sest antud juhul oli võlgnikul stabiilne töökoht ja Eesti keskmisest töötasust kõrgem tasu olemas. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
13.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Pea kõik aruanded on kohtule esitatud pärast kohtu poolseid meeldetuletusi või hilinenult. Kohtu hinnangul on kohut siiski teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.
14.PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetoetus, peretoetus, tulumaksutagastus ja lähedaste toetus. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat, kellest kaks on saanud täisealiseks. Võlgnikul vara puudub. Menetluse jooksul on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid 16 763,52 euro ulatuses, s.o on 4/6
43,48% kõigist nõuetest. Võlgnik on tasunud varasemalt tekkinud eraldise võlgnevuse, kuid eraldamata on jäänud 1859,13 eurot viimase poolaasta sissetulekutelt. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud loovutuskohustust.
15.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, tasudes menetluse jooksul eraldamata jäänud summa võlausaldajatele menetluse lõpuks.
16.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik süüliselt rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Menetluse jooksul on võlgniku ülalpeetavad asunud elama tema juurde, mistõttu on suurenenud tema igapäevased kulutused. Samuti on võlgnik kohtule selgitanud, et tasub igakuiselt ka autolaenu ja liisingut kuna vajab autot töölkäimiseks. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi. Ringkonnakohus on 04.07.2025 kohtulahendis 2-17-13018 ja ka hilisemates lahendites märkinud, et pankrotiseadus eristab usaldusisiku ja võlgniku kohustusi, samuti nende rikkumise tagajärgi ning kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks ei saa olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku ülesandeid täites.
17.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus on menetlust juba pikendanud ja menetluse algatamisest on möödunud seitse aastat. Võlgnik on täitnud lubaduse tasuda menetluse jooksul tekkinud võlgnevus. Ehkki võlgnik oleks pidanud loovutama ka viimase poolaasta sissetulekutelt, leiab kohus, et kuna tegemist on usaldusisiku ülesannete rikkumisega, siis ei saa antud asjaolu olla kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et L.R tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
18.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet 5/6
võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. L.R-i kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus Tervisekassa ees, võlgniku lastele L.U, F.Q ja L.U elatise maksmise kohustused ning kohustus Sotsiaalkindlustusameti ees seoses väljamakstud elatisabiga. Võlgnevuste täpsed summad on välja toodud käesoleva määruse resolutsioonis vastavalt võlausaldajate poolt esitatud seisukohtadele ja võlgniku poolt menetluse jooksul tehtud väljamaksetele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
19.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud L.R-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka L.R-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
20.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab L.R-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb L.R vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.