Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-21-15200
Kohtuasi
HKT Äri OÜ hagi Pipehouse OÜ, R Tootmise OÜ, Riitus OÜ ja KPT Varad OÜ vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.02.2025 määrus (hagi läbi vaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja liik
HKT Äri OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: HKT Äri OÜ (registrikood 12251919) lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Kostja I: Pipehouse OÜ (registrikood 14237993) lepinguline esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar Kostja II: R Tootmise OÜ (endine ärinimi Ritsu Tootmise OÜ, registrikood 16444294) lepinguline esindaja vandeadvokaat Allan Valk Kostja III: Riitus OÜ (endine ärinimi Ritsu OÜ, registrikood 14760683) lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Kostja IV: KPT Varad OÜ (registrikood 16372927) lepinguline esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13.02.2025 määrus ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
14.11.2022 hagi terviktekstis palus HKT Äri OÜ (hageja) Ritsu Loghomes OÜ-lt (pankrotis), Pipehouse OÜ-lt (kostja I), R Tootmise OÜ-lt (kostja II), Riitus OÜ-lt (kostja III) ja KPT Varad OÜ-lt (kostja IV) solidaarselt välja mõista põhivõlg 200 899,91 eurot, viivis arvestatuna põhinõudelt 46 591,40 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja viivis arvestatuna põhinõudelt 200 899,91 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.
2.Hagiavalduse asjaolude kohaselt moodustub põhivõlgnevus tagastamata laenumaksetest. Põhivõlgnevuse aluseks olevad laenud andsid aktsiaseltsile Ritsu, uue nimega Linnaküla majatehas OÜ (praeguseks äriregistrist kustutatud) (Ritsu) AR ja MR, kes loovutasid oma laenu tagasimaksmise nõuded hagejale. Kostjad vastutavad Ritsule antud laenude tagasi maksmise kohustuse eest Ritsu põhivara ja majandustegevuse varjatult ülevõtmise tõttu. 2018. aastal sai Ritsu ainuaktsionäriks ja juhatuse liikmeks RA, kes tegi võimalikuks Ritsu identiteedi ja majandustegevuse ülemineku Ritsu Loghomes OÜ-le (pankrotis) ning kandis ettevõtte ülemineku varjamiseks läbi teise äriühingu kahe Ritsu majandustegevuseks vajaliku kinnisasja omandiõiguse kostjasse I. Hageja esitas Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) ja kostja I vastu hagiavalduse 27.09.2021 põhivõlgnevuse tasumiseks koos viivistega. Pärast hagiavalduse esitamist on Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) ja kostja I asunud Ritsu ettevõtet varjatult üle kandma veel järgmistesse kostjatega seotud äriühingutesse. Ritsu ettevõtte n-ö laiali jaotamine ja edasi tõstmine on toonud kaasa olukorra, kus põhivõlgnevuse tasumise eest vastutavad kõik Ritsu ettevõtte varjatult saanud äriühingud ehk kõik kostjad. Sellest tulenevalt on lisaks Ritsu Loghomes OÜ-le (pankrotis) ja kostjale I lisandunud veel kostjad II—IV. Seega on laias laastus Ritsu ettevõtte varjatud üleminek toimunud kahes suuremas etapis: esimene neist on Ritsu ettevõtte tõstmine Ritsu Loghomes OÜ-sse (pankrotis) ja kostjasse I ning seejärel kostjasse II, kostjasse III ja kostjasse IV.
3.Harju Maakohus jättis 05.06.2024 määrusega hagi Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) vastu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, kuna kohus ei olnud pädev asja lahendama tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg-st 2 ja § 44 lg-st 1. Seega jäi kohtu menetlusse hagi, milles hageja nõuab kostjatelt I-IV solidaarselt 200 899,91 euro tasumist koos viivistega. Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) kohta tehtud pankrotimäärus jõustus 13.01.2025 Riigikohtu määrusega, mille järgi keelduti pankrotivõlgniku määruskaebuse menetlemisest. 19.06.2024 määruses kinnitas Tartu Maakohus Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) 10.06.2024 võlausaldajate esimese üldkoosoleku, mis jätkus 13.06.2024, otsuse Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) kui juriidilise isiku lõpetamise kohta. Järelikult pankrotimenetluse lõppemisel kustutatakse Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) registrist ning tema suhtes käesolevat tsiviilasja enam menetleda ei saa. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus jättis 13.02.2025 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määrust põhjendas maakohus järgmiselt.
4.1.Hageja nõude alusnormiks on VÕS § 180 lg 1, mille järgi toimub ettevõtte üleminek ettevõtte üleandja ja omandaja vahelise lepingu või seaduse alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte ülemineku tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) ettevõtte 2
2-21-15200 majandustegevus on faktiliselt üle läinud kostjatele hagiavalduses esile toodud viisil ja järjekorras.
4.2.TsMS § 205 lg-te 1 ja 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse pooled hageja ja kostja. Hageja on isik, kes on esitanud hagi. Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuna Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) ei ole enam käesoleva asja menetluses kostjaks, siis ei saa ta kostjana realiseerida enda õigusi hagile vastuväiteid esitada, hageja esitatut ümber lükata ega sellele vastu vaielda. Kohus ei saa tuvastada isiku, kes ei ole menetlusosaline, õigusi ega kohustusi. Seega ei saa kohus tuvastada ilma Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) menetluses osalemiseta, kas Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) ettevõtte majandustegevus läks faktiliselt üle kostjale I. Olukorras, kus kohus ei saa kostja puudumise tõttu tuvastada ettevõtte üleminekut Ritsu Loghomes OÜ-lt (pankrotis) kostjale I, siis ei saa tuvastada ka seda, kas ettevõte läks kostjalt I omakorda edasi kostjatele II-IV.
4.3.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 423 lg 2 p-st 2 jättis kohus hagi läbi vaatamata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki pärast Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) vastu esitatud hagi läbivaatamata jätmist võimalik saavutada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Määruskaebuse põhilised väited on järgmised.
5.1.Vaidlustatud määrus on põhjendamatu ja õigusvastane. Maakohus on TsMS § 423 lg 2 p 2 väära kohaldamisega rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus ei ole esile toonud ühtegi õigusnormi, mis takistaks kohtul tuvastada ettevõtte ülemineku menetluses osalevatele kostjatele ja solidaarvõlgnike vastu esitatud nõude rahuldada.
5.2.Kui ettevõte on kostjale üle läinud, võib kostja VÕS § 183 kohaselt solidaarselt võlgnikuga vastutada võlgnikul enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest. Vastav regulatsioon on muuhulgas ette nähtud ka varjatud ettevõtte üleviimise puhul. Sellega tagatakse võlausaldajate kaitse olukorras, kus ettevõtja võõrandab kahjulikel tingimustel ulatusliku osa ettevõttesse kuuluvatest õigustest, tekitades seeläbi suutmatuse täita ettevõttesse kuuluvaid kohustusi. Seega on hageja pöördunud kohtusse TsMS § 423 lg 2 p 2 mõttes enda selge seadusega kaitstud õiguse osas.
5.3.VÕS § 65 lg 1 kohaselt on juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), õigus võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Üldõigusjärglus on fakti küsimus ja seda saab kohus tõendite alusel hinnata. Kui ettevõtet on mitu korda üle antud, siis on kõik ettevõtte ülevõtjad õigusjärglased ja solidaarvõlgnikud. Hageja võib neist kas ühe või kõigi vastu nõude esitada ja kohus saab tõendeid hinnates õigusjärgluse tuvastada. Õigusjärglust ja solidaarvastutust ei lõpeta ühe õiguseellase pankrot või mis iganes alusel antud juhul Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) vastu hagi läbivaatamata jätmine.
6.Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks.
7.Kostjad vaidlesid kaebusele vastu ja leidsid, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. 3
2-21-15200
8.Maakohus kaebust Ringkonnakohtule.
ei
rahuldanud
ja
edastas
selle
lahendamiseks
Tallinna
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et käesoleval juhul on tegemist hagiga, mille eesmärki pole võimalik saavutada.
10.1.Maakohus jättis 05.06.2024 määrusega hagi Ritsu Loghomes OÜ (pankrotis) vastu TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, kuna kohus ei olnud pädev asja lahendama tulenevalt PankrS § 43 lg-st 2 ja § 44 lg-st 1. Seega jäi maakohtu menetlusse hagi, milles hageja nõuab kostjatelt I-IV solidaarselt 200 899,91 euro tasumist koos viivistega.
10.2.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kohus ei saa hinnata, kas ettevõte läks üle menetlusosaliseks mitteolevale isikule ja kas see kandis ettevõtte edasi kostjatele. Siinsel juhul on nimetatu kostjate II-IV vastu esitatud nõude eelduseks ja kohus saab seda hinnata ilma, et kohtuotsuse resolutsiooniga pandaks kohustusi kostjale I.
10.3.Käesoleval juhul on tegemist hagiga kostjate vastu VÕS § 183 lg 1 alusel, milles hageja nõudis enne ettevõtte üleminekut sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse tasumist Ritsu ettevõtte üle võtnud Ritsu Loghomes OÜ-lt (pankrotis), mis omakorda kandis ettevõtte kostjasse I ning sealt omakorda kanti ettevõte üle kostjatesse II-IV.
10.4.Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees VÕS § 183 lg 1 esimese lause järgi solidaarselt omandajaga. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et ettevõtte üleminek on fakti küsimus ja seda saab kohus tõendite alusel hinnata. Kui ettevõtet on mitu korda üle antud, siis on kõik ettevõtte ülevõtjad VÕS § 183 lg 1 ja VÕS § 65 lg 1 alusel solidaarvõlgnikud. Hageja võib neist kas ühe või kõigi vastu nõude esitada ja kohus saab tõendeid hinnates ettevõtte ülemineku tuvastada. Seejuures ei lõpeta solidaarvastutust ettevõtte üleandja pankrot. Hageja seisukohta kinnitab ka õiguskirjandus: Kuigi pankrotisituatsioon paneb võlausaldaja olukorda, kus solidaarvõlgnike vastu korraga ühes menetluses nõuet esitada ei saa, ei välista see nõude esitamist siiski täies ulatuses mõlema võlgniku vastu – ühe vastu pankrotimenetluses ja teise vastu tsiviilkohtumenetluses. Kuigi tekib justkui topeltnõue, siis olukorras, kus kummagi nõude rahuldamine tähendab ühtlasi teise nõude rahuldamist saavad võlgnikud ennast siin kaitsta täitmisvastuväite esitamisega (VÕS I komm, § 183, p 4.4). Solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 1 mõttes ei ole vältimatud kaaskostjad (TsMS I komm, § 207, p 3.4.1.3.c). Seega ei välista ettevõtte üleandja pankrot ettevõtte omandajate vastu hagi esitamist ega selle menetlemist (vt ka nt RKTKo 12.06.2019, 2-18-2908).
10.5.Kuna ettevõtte üleandja pankrot ei välista ettevõtte omandaja (omandajate) vastu hagi esitamist, ei välista ka ettevõtte üleandja suhtes menetluse lõpetamine käesoleval juhul ettevõtte omandajate vastu esitatud hagi menetlemist.
11.Eeltoodust tulenevalt ei saa jätta hagi maakohtu viidatud TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata olukorras, kus õiguslikult on hagi rahuldamine võimalik ning hageja 4
2-21-15200 õiguskaitsevajadust ei saa täielikult eitada. Vaidlustatud määrus tuleb tühistada ning tsiviilasja menetlust maakohtus jätkata.
12.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.