26. veebruar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-25-18881; Bondora AS hagi J.S. vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks; tsiviilasja hind 10515,25 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja
Bondora AS (registrikood 11483929; aadress Tammsaare tee 56, Tallinn, 11316 Harjumaa) Keijo Lindeberg (XXX)
Kostja
J.S. (isikukood XXX; aadress XXX, XXX,; XXX
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista J.S.-ilt (J.S.) Bondora AS kasuks lepingu nr BL3696416 alusel põhivõlgnevus 2047,87 eurot ja viivis 91,12 eurot; välja mõista J.S.-ilt Bondora AS kasuks välja viivis põhinõudelt (2047,87 eurot) alates 27.02.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
2.Välja mõista J.S.-ilt Bondora AS kasuks lepingu nr BL3872647 alusel põhivõlgnevus 1584,24 eurot ja viivis 70,49 eurot; välja mõista J.S.-ilt Bondora AS kasuks välja viivis põhinõudelt (1584,24 eurot) alates 27.02.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Seoses eelnevaga: 3.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 44% ja hageja kanda 56 %; 3.2 välja mõista J.S.-ilt Bondora AS kasuks menetluskulu 613,58 eurot; 3.3 välja mõista J.S.-ilt Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 613,58 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 3.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks; 3.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
4.Selgitada: 4.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav 1
menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2); 4.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 4.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 4.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 4.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 4.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 4.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja J.S. on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud: 28.04.2023 nr BL3696416, 16.07.2023 nr BL3872647. Kõnealuste lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 1) 28.04.2023 4253 eurot (summa 253 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks); 2) 16.07.2023 summas 3721 eurot (summa 221 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on jätnud tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: juuni 2025. a osamakse, juuli 2025. a osamakse, august 2025. a osamakse ja september 2025. a osamakse. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 19.09.2025 ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Hageja palub välja mõista J.S.-ilt Bondora AS kasuks välja 8433,19 eurot (st summa, mille moodustab põhivõlg ning intressi, tasumata arvete ja haldustasu võlgnevus) ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 4098,9 eurot kokku summas 104,49 eurot ja viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 3597,35 eurot kokku summas 141,93 eurot. Mõista J.S.-ilt Bondora AS kasuks välja põhinõudelt 4098,9 eurot alates hagiavalduse esitamisest viivis 18,99% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista J.S.-lt Bondora AS kasuks välja põhinõudelt 3597,35 eurot alates hagiavalduse esitamisest viivis 29,39% aastas 2
alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud J.S.-i kanda. Märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
2.Hageja esitas ka alternatiivse nõude puhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundlik laenamine ei ole tõendatud ja määrab selleks puhuks ka maksed uuesti kooskõlas VÕ S § 4034 lg 7.
3.Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja kätte toimetanud kostjale eposti aadressil XXX 10.02.2026 hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused
4.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
6.Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.
7.Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 5 1, puuduvad.
8.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
9.Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud 28.04.2023 tarbijakrediidilepingu nr. BL3696416 (dtl 12-33, 52-54) laenuga 4000 eurot (dtl 50) ja 16.07.2023 tarbijakrediidilepingu nr BL3872647 (dtl 34-49, 55-57) laenuga 3500 eurot (dtl 51).
10.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 19.09.2025 (dtl 58-66). Vaidlust ei ole, et kostjale on antud laenu kokku 7500 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahaliste kohustuste täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
11.Kohus on seisukohal, et laenuandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Hagiavalduse kohaselt hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: (i) elukoha tüüp, (ii) perekonnaseis, (iii) ülalpeetavate arv, (iv) haridus, (v) tööandja ja (vi) tööstaaž tööandja juures; (vii) sissetuleku suurus, (viii) kohustused; (ix) elamiskulude suurus, (x) kulutused hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja mh seda, et kostjal on regulaarne sissetulek esimese laenu taotlemisel 1647,33 eurot ja teise laenu taotlemisel 3070,67 3
eurot(neto). Nõue lepingu nr BL3696416 alusel kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 668 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 494 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2023 aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 338,23 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud. Arvestades uue laenu kuumakset (124,48 eurot), teisi kohustusi (668 eurot), arvestuslike elamiskulusid (494 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 360,85 eurot. Nõue lepingu BL3872647 alusel kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 1607,83 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 921 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2023 aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 338,23 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud. Arvestades uue laenu kuumakset (131,4 eurot), teisi kohustusi (1607,83 eurot), arvestuslike elamiskulusid (921 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 410,44 eurot. Seega oli hagejal piisavalt rahalisi vahendeid elamiskulude tasumiseks (sh Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi summas ehk hageja poolt faktiliselt arvestatud elamiskulude summas) ning hagejale jäid ka täiendavad vabad rahalised vahendid. Sellises olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha. Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe), mistõttu on hageja täitnud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust ning krediidileping pole tühine ka sellel võimalikul alusel (dtl 377-382).
13.Kohus ei nõustu krediidiandja poolse kostja pangakonto väljavõtte tulemustega kostja krediidivõimelisuse osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kostja pangakonto väljavõttest (dtl 122-376) nähtub selgelt, et kostja igakuised väljaminekud on suuremad kui sissetulekud. Ajavahemikul 1.01.2023-27.04.2023 on AS ESTO teinud kostjale väljamakseid kokku 1650 eurot ja IPF Digital AS 1366,65 eurot ja ajavahemikus 28.04.2023-15.07.2023 IPF Digital AS on teinud kostjale väljamakseid kokku 2518,22 ja AS ESTO on teinud kostjale väljamakseid kokku 3990 eurot. Samuti nähtub, et 28.04.2023 Bondora on lepingu alusel teinud väljamakse 4000 eurot, millest kostja tasus koheselt 1700 eurot IPF Digital AS-ile ja 1885,09 eurot ESTO AS-ile. Sealhulgas nähtub, et kostja tasus AB-le Fjord Bank igakuise makse 508,36 eurot. Lisaks oli kostjal juba eelnevalt mitmeid laenukohustusi, samuti selgituseta sisse- ja väljamaksed eraisikutele. Kohus leiab, et laenuandja on jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontolt nähtuva teabe kostja kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema selge, et kostja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli laenukohustusi vahetult enne laenutaotluse esitamist, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotlustes märgitu vahel. 4
14.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).
15.Tarbijakrediidilepingu nr. BL3696416 alusel on kostja teostanud makseid kokku 1952,13 eurot (dtl 105-106), seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2047,97 eurot (4000-1952,13). Tarbijakrediidilepingu nr. BL3872647 alusel on kostja teostanud makseid kokku 1915,76 eurot (dtl 108-109), seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1584,24 eurot (3500-1952,13).
16.Kuna hageja on hagiavalduse täpsustavas osas välja toonud, et esitab iga lepingu suhtes nõude ka alternatiivsel viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Hageja märgib, et ka uuesti määratud maksete korral on lepingud kostjale kehtivalt üles öeldud 19.09.2025. Lepingu nr BL3696416 alusel kandis hageja kostjale üle 4000 eurot, kostja jättis terves ulatuses tasumata juuni-september 2025 osamaksed. Kostja oli tasunud 19.09.2025 (s.o ülesütlemise) seisuga kokku 1952,13 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks olema tasutud 3571,94 eurot, kostja oli seega enama kui kolme osamaksega viivituses. Lepingu nr BL3872647 alusel kandis hageja kostjale üle 3500 eurot, kostja jättis terves ulatuses tasumata juuni-september 2025 osamaksed. Kostja oli tasunud 19.09.2025 (s.o ülesütlemise) seisuga kokku 1915,76 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks olema tasutud 3441,33 eurot, kostja oli seega enama kui kolme osamaksega viivituses. Juhul kui kohus leiab, et hageja on eksinud vastutustundliku laenamise põhimõtte vastu palub hageja alates lepingute ülesütlemisest kostjalt välja mõista ka järgnevas ulatuses viivis: lepingu nr BL3696416 alusel on kostjal uuesti määratud maksete korral tasumata põhiosa 2047,87 eurot, mis muutus sissenõutavaks alates 20.09.2025 ning kuni hagiavalduse esitamiseni, s o 07.11.2025, tuleb kostjal tasuda viivist 27,90 eurot; lepingu nr BL3872647 alusel on kostjal uuesti määratud maksete korral tasumata põhiosa 1584,24 eurot, mis muutus sissenõutavaks alates 20.09.2025 ning kuni hagiavalduse esitamiseni, s o 07.11.2025, tuleb kostjal tasuda viivist 21,59 eurot.
17.Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr BL3696416 alusel põhivõlgnevuse 2047,87 eurot ning viivis 26.02.2026 seisuga 91,12 eurot, lepingu nr BL3872647 alusel põhivõlgnevuse 1584,24 eurot ning viivis 26.02.2026 seisuga 70,49 eurot ja viivis alates 27.02.2026 kuni põhinõuete tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
18.Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
20.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 44% ulatuses kostja ja 56% ulatuses hageja kanda. 5
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
22.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 840 eurot ja õigusabikuludest 554,50 eurot.
23.Kohus on menetluskulude otsustuses arvestanud hagihinnast tulenevat riigilõivu 840 eurot ja lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o 554,50 eurot.
Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 613,58 eurot (44%x1394,5).
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (613,58 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.