lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-151788/54

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-151788/54
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1389
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 637 lg 2, 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 638 lg 10, 4Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanneTsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Kruusma Veod OÜ14612422(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.2026, Tallinn Kohtuasja number

2-23-151788

Kohtuasi

Servisauto OÜ hagi Kruusma Veod OÜ vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 01.12.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kruusma Veod OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Servisauto OÜ (registrikood lepinguline esindaja Priit Loime

11701196),

Kostja: Kruusma Veod OÜ (registrikood 14612422), seaduslik esindaja MK Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Kruusma Veod OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Kruusma Veod OÜ kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõiste

2-23-151788

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Servisauto OÜ (hageja) esitas 21.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kruusma Veod OÜ-lt (kostja) 163,25 euro väljamõistmiseks. Kostja vaidlustas nõude, mis ületas 50 eurot ning tasus Servisauto OÜ-le vaidlustamata osa. Vastuväite esitamise tõttu anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 24.01.2024 maakohtule hagi kostjalt 113,25 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt tõi kostja juhatuse liige 24.01.2023 sadulauto poolhaagise hageja autoremonditöökotta ning esitas tellimuse sõiduki hooldus-remonditöödeks. Kostja tellis hagejalt parema esitule kontrollimise, haagise tagasiliikuva seina kronsteini remondi ning haagise tagaosa luugi ülemise pinguti-tala sirgendamise. Töökoja juhataja selgitas kostjale enne töödega alustamist, et kohapeal ei ole pädevat elektritööde spetsialisti, kes sõiduki esitule juhtmestikku kontrolliks juhul, kui viga ei ole toiteplokis. Seega oli kostja teadlik, et toiteploki vea saab küll välistada, aga töö ei pruugi tagada soovitud tulemust.
3.Hageja teostas tellitud töö (mh välistas toiteploki vea) ning väljastas kostjale arve summas 163,25 eurot (sh 3 tundi remonttöid 144 eurot, materjalid 5 eurot, poldid ja mutrid 4,65 eurot ning pinguti 9,60 eurot). Kostja võttis tööd vastu, kuid teenuse eest ei tasunud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Kostja ei tellinud arvele märgitud remonttöid ning kõike nendest ka ei tehtud. Hageja nõuab tegemata teenuse eest arve tasumist, kuigi sama töö eest maksis kostja teises töökojas uuesti. Kostjale ei näidatud videosalvestust, millelt oleks kõik tehtu näha olnud. Videosalvestisega tutvumise võimaldamise korral oleks kostja vastavalt tehtule arve tasunud. Pärast arve saamist võttis kostja telefoni teel ühendust hageja seadusliku esindajaga ning küsis selgitust arve kohta. Hageja esitatud tööleht ei ole kostja poolt allkirjastatud. Samuti ei ole kostjale tagastatud varasemalt vahetatud varuosasid, kuigi lubati. Kostja selgitas 23.09.2025 toimunud kohtuistungil, et tasus vaidlusalusest arvest 50 eurot maksekäsu menetluse ajal koorma pingutusnarre vahetuse ja selle detaili remondi eest, kuhu need materjalid ja poldid läksid, samuti liikuva seina remondi eest. Kostja ei aktsepteeri tööaega, mis kulus esitule remondile ja mingite torude painutamisele, kuna pole seda tellinud. Toiteploki vea oli kostja ise varasemalt välistanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Pärnu Maakohus rahuldas 01.12.2025 otsusega hagi ning mõistis VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja 113,25 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 875 eurot.
7.Maakohus kuulas vande all üle kostja seadusliku esindaja ning tunnistajana hageja töökoja juhataja Kalle Soolinnu. Tõendeid kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et kostja tellis hagejalt osundatud töö ning on jätnud selle eest alusetult tasumata. Hageja tegi esitule vea tuvastamiseks ja välistamiseks tööd ning kostja vastuväited on paljasõnalised.

2-23-151788 Apellatsioonkaebus

8.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotust ega rahalist suurust kostja ei vaidlusta.
9.Kaebuse kohaselt toimus tööde vastuvõtt ja üleandmine suuliselt, ühtegi dokumenti tööde kohta ei vormistatud. Kostjale ei näidatud, pakutud ega väljastatud töölehte. Kostja toob välja, et hageja teeb remondi ja esitab peale seda arve ning kliendi pretensioonidega ei arvesta. Sageli on ainus dokument tööde kohta arve, mis saadetakse pärast seda, kui auto on töökojast ära viidud. Tegemist ei ole hageja esimese sarnase kohtuvaidlusega. Kostja ei tellinud torude painutamist ning liikuva seina liikumisega ei olnud probleeme. Esitule remonti puutuvalt märgib kostja, et palus töökojal tuvastada põhjus miks esituli ei tööta ning andis informatsioon, et kõrgepinge plokk on proovitud ning see on ka autos olemas, kuid viga ei ole selles ning see ei ole autos selleks, et see paigaldada, või vahetada. Tööde vastuvõtja ütles, et elektriga tegelevat meest ei ole majas, kuid vaatavad üle. Väide, et tulega tegeleti 45 minutit, et saada aru, et tulele ei tule voolu, ei saa vastata tõele kuna pistiku tagant voolu mõõtmiseks ei kulu selline aeg.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2 1 alusel menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
11.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles nõudis kostjalt 113,25 eurot. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. TsMS § 637 lg 21 kohaselt saab ringkonnakohus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
12.Maakohus ei andnud oma otsuses luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on märgitud küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole samastatav edasikaebamise loa andmisega TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Tegemist on seadusest tuleneva nõude täitmisega. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11).
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi ja apellatsioonkaebusega ning asjas esitatud tõenditega, leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust

2-23-151788 või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Seega ei kerki küsimust võimalike rikkumiste mõjust lahendile. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8).

14.Apellant esitab kaebuses suures osas samu väiteid, mis on maakohtule esitatud ning millele maakohus on hinnangu andnud. Praegusel juhul pöördus töövõtja kohtu poole tellija vastu lepingu täitmise nõudega. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub tellija maksma töövõtjale tehtud töö eest tasu. Maakohus on kõiki väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohus tuvastas, et kostja tellis vaidlusalused tööd, hageja teostas need, tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kostja vastuväited on tõendamata. Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
15.Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795 p 11).
16.TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
17.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.
18.Kostjal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval