Mõista AS-ilt ÜHISTEENUSED U.V kasuks välja menetluskulude hüvitis 495 eurot (käibemaksuta). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-23-152116 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 02.02.2024 Harju Maakohtule U.V (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 25 eurot, viivise 6,81 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras tasumata põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 08.02.2021 oma sõidukit registreerimismärgiga XXXXX hageja opereeritavas parklas J. Sütiste tee 19 parkimistingimusi rikkudes, nimelt parkis kostja ringristmikule. Hageja korraldab parkimist maaomanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv kuni 57 eurot. Kostja rikkus parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi nr 1014002204 ning paigutanud selle sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kostja on leppetrahvi kätte saanud, kuid ei ole leppetrahvi tasunud. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja ei rikkunud parkimistingimusi. Puudusid liiklusmärgid selle kohta, et tegemist oleks eraomandis oleva teega. Kostja tasus mh parkimise eest, kuigi ei pidanud. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et kostja sõiduk oli pargitud juurdesõiduteel enne tähistatud eraparklat. Kostja auto oli pargitud avalikul teel. Kui kostja on rikkunud avalikul teel liiklusseaduse nõudeid, siis see on karistatav väärteona. Hagejal puudub õigus määrata leppetrahvi avalikul teel liiklusseaduse nõuete rikkumise eest. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 23.10.2024 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 285 eurot.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja parkis oma sõidukit 08.02.2021 ringristmikul. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas antud kohas kehtisid hageja parkimistingimused, kas kostja rikkus neid ning kas hagejal oli õigus kostjale trahv määrata.
7.Maakohus leidis, et hageja esitatud fotodelt (dtl 47–49, 75–76) ei nähtu parkimiskorralduse märgid, nimelt, et ringristmikul kehtisid hageja parkimistingimused. Hageja märgib hagiavalduse täpsustuses trahvi tegemise alusena liiklusseaduse (LS) § 21 lg 4 p 1 ja § 21 lg 2 p 15, kuid ei ole tõendanud, et ringristmik oli ala, kus kehtisid hageja parkimistingimused ja 2
2-23-152116 hagejal oli õigus teha kostjale liiklusseaduse eiramise eest trahvi. Hageja on kostjale määranud trahvi parkimiskorralduse nõuete eiramise eest (dtl 46). Tõendamata on, et ringristmiku puhul oli tegemist eraomandis oleva tee või parkimisalaga, fotodelt ei nähtu vastavaid infotahvleid ja parkimistingimusi.
8.Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebus
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ning jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud kostja kanda.
10.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei andnud maakohus hagejale võimalust esitada seisukohta kostja uutele väidetele ega võimalust esitada soovi korral oma lõplikud seisukohad, mis mõjutas asja tulemust ning tõi kaasa ebaõige lahendi. Hageja selgitab, et kogu alal, sh vaidlusalusel ringristmikul, kehtisid hageja parkimistingimused. Tegemist ei ole avaliku teega. Info eraparkla ja parkimistingimuste kohta on paigaldatud teede sissesõitudel. Maaameti kaardirakendusest nähtub, et tee on eraomandis. Seega ei olnud tegemist avaliku teega ning tervel alal kehtisid hageja tingimused. Vastustaja seisukoht
11.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 1 alusel tuleb muuta osaliselt vaidlustatud maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebust ei rahuldata. Hageja kanda jäävad menetluskulud ka ringkonnakohtus.
13.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna.
14.Kolleegium nõustub küll maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et tal oli õigus teha kostjale liiklusseaduse eiramise eest trahvi, kuid peab vajalikuks muuta maakohtu otsuse põhjendusi osas, mis puudutavad ringristmiku aluse maa kuuluvust eraomandisse ning liiklusja parkimiskorraldust reguleerivate märkide olemasolu parkimisalal leppetrahvi väljastamise ajal. Ringkonnakohus on apellatsioonimenetluses kõrvaldanud maakohtu menetlusõiguse rikkumise eelmenetluse ülesannete osalisel täitmata jätmisel, kui hagejale jäeti andmata võimalus esitada oma seisukoht kostja 28.03.2024 menetlusdokumendis sisalduvatele uutele asjaoludele ja tõenditele. Ringkonnakohus võimaldas hagejal esitada apellatsioonimenetluses uued asjaolud ja tõendid, sh võttis vastu kostja vastuses apellatsioonkaebusele esitatud uued asjaolud ning täiendava tõendi.
14.1.Kolleegiumi hinnangul on hageja Maa-ameti kaardirakenduse väljavõtetega tõendanud, et tee, kus asub ringristmik, on eraomandis ning tegemist ei ole avaliku teega (dtl 124–125). Samuti on kolleegiumi hinnangul hageja tõendanud, et info parkimistingimuste kohta oli 3
2-23-152116 paigaldatud tee sissesõidul leppetrahvi esitamise ajal (dtl 122–123). Kostja on esitanud vastuväite, et hageja esitatud fotod on tehtud 23.12.2019 ega kajasta liiklus- ja parkimiskorraldust 08.02.2021 seisuga. Kostja on esitanud fotod parkimisalal olevatest liiklusmärkidest alles 28.03.2024 seisuga (dtl 83–86) ning 25.02.2024 seisuga (dtl 143). Seega ei ole kostja ringkonnakohtu arvates ümber lükanud hageja väidet, et 08.02.2021 seisuga olid parkimisala sissesõidul ning parkimisalal liiklus- ja parkimiskorraldust reguleerivad märgid olemas. Seda, et kostja mõistis, et on sisenenud eraparklasse, tõendab kolleegiumi hinnangul ka see, et kostja tasus 08.02.2021 kell 10.58–12.32 parkimise eest (dtl 65).
14.2.Seejuures ei ole aga hageja tõendanud parkimistingimuste sisu ning seda, et parkimistingimustest tulenevalt on hagejal õigus teha leppetrahvi liiklusseaduse eiramise eest. Hageja, kes tugineb lepingu sõlmimisele, peab vaidluse korral poolte lepingu sõlmimisele suunatud tahteavalduste esitamist tõendama. Hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid parkimislepingu 07.03.2024 esitatud seisukoha lisas 1 (dtl 79) toodud parkimistingimustel. Hageja esitatud fotodelt (dtl 77, 121–122) ei ole tuvastatav, kas ja millised parkimistingimused 08.02.2021 seisuga kohaldusid. Sealhulgas ei ole võimalik tuvastada, kas parkimistingimused sisaldasid pakkumust lepingu sõlmimiseks VÕS § 35 lg 1 mõttes ning leppetrahvikokkulepet lepingu rikkumisel. Piisavaks ei ole hageja parklas tehtud fotod, mis ei ole loetavad ning eraldi foto hageja tüüptingimustest (dtl 79), mille kohta puudub mh teave, mis ajal on foto tüüptingimustest tehtud ja kus tüüptingimused kohaldusid (vt ka TrtRnKo 31.01.2023, 2-22-106308, p 13.1).
15.Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud õigesti hagi rahuldamata apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
ning
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 3 kohaselt, kui maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses kindlaks ja kohtuotsuse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Alljärgnevalt määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude suuruse kindlaks.
18.Kostja lepinguline esindaja esitas 13.02.2026 menetluskulude nimekirja, milles oli töötundide ja sellest tulenevate kulude summa lõpparvestuses viga. Kostja lepinguline esindaja esitas 15.02.2026 parandatud nimekirja, mille palus ringkonnakohtul vastu võtta. 15.02.2026 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi 6 tunni ulatuses tunnihinnaga 99 eurot/t (km-ta). Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja lepinguline esindaja järgmiseid toiminguid:
20.01.2025 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 3 tundi; 21.01.2025 vastuse täpsustuste koostamine ja esitamine kohtule 1 tund; 13.02.2026 lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine 2 tundi.
19.Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite. Hageja leiab, et kostja menetluskulude nimekiri ei vasta vorminõuetele. Kostja ei ole välja toonud, milline on osutatud õigusabiteenuse tunnihind (ilma või koos käibemaksuga). Lisaks ei ole menetluskulud tõendatud, mistõttu taotleb hageja hinnangul kostjalt välja nõuda õigusabi kulusid tõendavad 4
2-23-152116 dokumendid. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Kostja menetluskulude nimekirjas olevast tabelist nähtub, et õigusabiteenuse hind on 99 eurot/t ning menetluskulude summa on esitatud ilma käibemaksuta. Lisaks ei pea TsMS § 176 lg 6 teise lause kohaselt kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. TsMS § 176 lg 6 annab kohtule diskretsiooniõiguse täiendavate dokumentide nõudmiseks (RKTKm 18.10.2016, 3-2-1-81-16, p 15). Ringkonnakohus ei pea praegusel juhul vajalikuks menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist. Kostja menetluskulude nimekiri on esitatud piisava täpsusega hindamaks kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja on osalenud menetluses lepingulise esindaja kaudu ja esile toodud asjaoludel puudub alus arvata, et kostjal ei oleks talle osutatud õigusteenuse eest tasumise kohustust.
20.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat on esindanud jurist. Kostja esindaja tasumäär on kohane ja ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.
21.Ringkonnakohus peab kostja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingutele kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks osaliselt. Kostja on märkinud, et 13.02.2026 lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 2 tundi. Arvestades kostja 13.02.2026 lõpliku seisukoha sisu korduvusi ning mahtu (ca 3 lk), sh seda, et menetluskulude nimekirja näol ei ole tegemist mahuka tabeliga (3 kulurida) leiab ringkonnakohus, et nimetatud toimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 1 tund. Ülejäänud toimingute osas on kolleegiumi hinnangul menetlustoimingutele kulunud aeg kooskõlas asja menetlusega ning nendele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.
22.Tulenevalt eespool märgitust on kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses 5 tundi. Kostja on soovinud menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Seega on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 495 eurot (käibemaksuta) (5 t x 99 eurot/t).
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.