Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr. 2-23-152116
Kohus
Harju maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse avalikult
23.10.2025, Tallinn
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-152116
Kohtuasi
AS ÜHISTEENUSED hagi N S-V vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, asukoht Endla tn 15, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10122), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, e-post [email protected] Kostja: N S-V (isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Andrus Reidi, e-post [email protected]
esindajad
Menetluse
liik/ Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg Tsiviilasja hind
59,94 eurot
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta AS-i ÜHISTEENUSED kanda. Menetluskulude jaotus Välja mõista AS-ilt ÜHISTEENUSED menetluskulu 285 eurot N S-Vi kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue AS ÜHISTEENUSED esitas 02.02.2024 hagi N S-V vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja oma sõidukit 08.02.2021 hageja poolt parkimist opereeritavas parklas (xxxx parklas) parkimistingimusi rikkudes, nimelt parkis kostja ringristmikule. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 25 eurot, viivis 6,81 eurot ja võla sissenõudmiskulu 25 eurot.
Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei rikkunud parkimistingimusi. Puudusid liiklusmärgid, et tegemist oleks eraomandis oleva teega, maa-alaga. Hageja ei saanud määrata leppetrahvi liiklusseaduse nõuete rikkumise eest. Kostja tasus parkimise eest, kuigi ei pidanud. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et kostja sõiduk oli pargitud juurdesõiduteel enne tähistatud eraparklat – teine ja kolmas foto. Hageja kolmas foto näitab selgelt, kus asub eraparkla, milles kehtivad operaatori parkimistingimused. Kostja auto ei olnud pargitud hageja poolt opereeritavas eraparklas, vaid avalikul teel. Tegemist ei ole hageja poolt opereeritava eraomandis oleva parklaga ning antud kohas ei kehti hageja parkimistingimused. Kui kostja on rikkunud avalikul teel liiklusseaduse nõudeid, siis see on karistatav väärteona. AS-l Ühisteenused puudub õigus määrata avalikul teel liiklusseaduse nõuete rikkumise eest leppetrahvi. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on ei ole hagi põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja parkis oma sõidukit 08.02.2021 ringristmikul. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas antud kohas kehtisid hageja parkimistingimused ja kas kostja rikkus neid ning kas hagejal oli õigus kostjale trahv määrata. Kohtupraktikale tuginedes on tasumata leppetrahvinõude asjades tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hageja peab tõendama, millal ja kus parkimistingimusi rikuti. Sõiduki omanik/vastutav kasutaja peab tõendama, et parkimistingimusi ei rikutud. Juhul, kui parkimistingimuste rikkumised siiski leidsid aset, kuid kostja ei olnud parkimistingimuste rikkumistega seotud, tuleb kostjal tõendada, kes konkreetse rikkumise ajal sõidukit kasutas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Ainuüksi asjaolu, et tegemist on eraomandis oleva maaga ja selle maa omanik on sõlminud lepingu sellel maal parkimise korraldamiseks tasu eest, ei saa tekitada lepingut sõiduki omanikuga, kes sellel maal pargib. Parkla kasutamiseks lepingu tekkimiseks peab parkimise tingimusi kirjeldav teade olema selgelt nähtav tasulisele parkimisalale sisenedes (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 11). Hageja esitatud fotodelt (dtl 47 – 49, 75 – 76) ei nähtu parkimiskorralduse märgid, nimelt, et ringristmikul kehtisid hagejapoolsed parkimistingimused. Hageja märgib hagiavalduse täpsustuses trahvi tegemise alusena liiklusseaduse § 21 lg 4 p 1 ja § 21 lg 2 p 15, kuid hageja ei ole tõendanud, et ringristmik oli ala, kus kehtisid hagejapoolsed parkimistingimused ja hagejal oli õigus teha kostjale liiklusseaduse eiramise ees trahvi. Hageja poolt on kostjale määratud trahv parkimskorraldusnõuete eiramise eest (leppetrahv dtl 46). Antud juhul on tõendamata, et ringristmiku puhul oli tegemist eraomandis oleva tee või parkimisalaga, fotodelt ei nähtu vastavaid infotahvleid ja parkimistingimusi. Lähtuvalt eeltoodust ei ole hagi põhjendatud. Kohus jätab hagi rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 59,94 eurot. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas jättis kohus hagi rahuldamata, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuluna õigusabikulu hagivastuse ja seisukoha koostamise eest kokku 3 tunni ulatuses (95€/h) summas 285 eurot. Kohtu hinnangul on kostja õigusabi tasu põhjendatud ja vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele. Esindaja kulutatud aeg on mõistlik ja põhjendatud ning esindaja tunnihind 95 eurot vastab sarnase õigusteenuse eest makstavale keskmisele tasule. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 285 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.