Tööõigus

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi alus ja menetluse käik Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon (TVK) rahuldas 12.03.2024 otsusega nr XXX osaliselt hageja töövaidlusavalduse kostja vastu. Kostja esitas 15.04.2024 kohtule avalduse, milles palub töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi vaadata hagimenetluse korras. Tööandja ei nõustunud TVK otsuse resolutsiooni punktidega 1-4, mille kohaselt rahuldati töötaja avaldus osaliselt. Hageja esitas 02.05.2024 hagiavalduse, milles palub tuvastada J. Š.’i töölepingu 13.10.2023 TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 alusel erakorralise ülesütlemise tühisus TLS §-st 104 tulenevalt; lõpetada hageja tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 28.10.2023 ja mõista European University of Research and Modern Studies OÜ-lt välja J. Š.’i kasuks 3 keskmise kuupalga suurune hüvitis, brutosummas 12 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt asus hageja tööle kostja juurde professori ja rektorina 01.01.2023 ja tööleping sõlmiti tähtajaga kuni 31.12.2027. 13.10.2023 saadeti hageja e-posti aadressile tööandjalt teade tema töölepingu lõpetamise kohta ning põhjuseks toodi töölepingu erinevate punktide rikkumine ja usalduse kaotus. Lepingu lõppemise päevaks loeti 28.10.2023. Hageja ei nõustu ei töölepingu erakorralise ülesütlemise ega sellele eelneva hoiatusega. Kohus võttis hagi menetlusse 15.05.2024. Kostja esindajale on kohtukutse kätte toimetatud 20.11.2025 e-toimiku kaudu. Kostja esindaja teatas 06.02.2026 esindusõiguse lõppemisest. TsMS § 217 lg 5 ja 6 sätestavad, et esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab; esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt ning esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. TsMS § 321 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale. Menetlusosalisele kohtukutse 2

kättetoimetamise nõue on täidetud ka juhul, kui kohtukutse toimetati kätte menetlusosalise esindajale, kuid pärast seda on esindaja esindusõigus lõppenud. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud 09.02.2026. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2 alusel vastamise tähtajaga 18.02.2026. Kostja kinnitas 12.02.2026 menetlusdokumendi kättesaamist ja teatas, et ta vastust nimekirja osas hetkel ei esita. Kostja ei ole tähtaja jooksul menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohtu selgitused ja põhjendused Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse (TsMS § 410). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. TvLS § 58 lg 3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Seega kehtivad töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel mõlemale poolele ühesugused põhimõtted, st et juhul, kui töövaidluskomisjon jätab rahuldamata või rahuldab talle esitatud avalduse osaliselt, siis avaldajal on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldamata osas ja vastaspoolel on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldatud osas. Riigikohus selgitas 21.12.2022 lahendis, et TvLS § 58 lg s 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg on seaduses sätestatud menetlustähtaeg. TVK toimikust nähtub, et hageja esindaja on TVK otsuse kätte saanud 12.03.2024. Seega pidi hageja esitama kohtule hagi hiljemalt 11.04.2024, kui ta ei nõustunud nõude osalise rahuldamata jätmisega TVK-s. Hageja ei ole seaduses ettenähtud 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest esitanud kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks osas, milles töövaidluskomisjon jättis tema avalduse rahuldamata. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-34-17 p-is 11 märkinud järgmist: „Asja menetlus tuleb TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetada otsust tegemata, sest tsiviilasjas nr XXX on jõustunud kohtuotsusega lahendatud sama nõue samade poolte vahel samal alusel. Sama asja korduva menetlemise keeld, mis tuleneb TsMS § 371 lg 1 p-dest 4-7, on hagi lubatavuse eeldus, mida kohus peab kontrollima omal algatusel. Kui menetluse käigus selgub, et hagi on menetlusse võetud sama asja korduva menetlemise keeldu rikkudes, peab kohus jätma hagi TsMS § 423 lg 1 p-de 3-5 järgi läbi vaatamata või lõpetama asja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel otsust tegemata.“ Sama lahendi p-is 14 lisas Riigikohus järgmist „Kolleegium rõhutab, et hagi lubatavuse eelduste puudumise korral ei tohi kohus teha asjas sisulist otsust, vaid peab lõpetama menetluse määrusega kas TsMS § 423 lg 1 ja § 425 järgi või § 428 ja § 431 järgi.“ TVK mõistis TLS § 109 lg 1 alusel hageja kasuks välja hüvitise 10 000 eurot, hageja on 02.05.2024 hagis taotlenud 12 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Kuivõrd 2 000 euro suurune hüvitise nõue on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist, siis tuleb selles osas menetlus lõpetada TsMS § 428 lg p 2 alusel seoses töövaidluskomisjoni 12.03.2024 otsuse töövaidlusasjas nr XXX osalise jõustumisega. Hageja palub kostjalt välja mõista töövaidluskomisjonis ja kohtumenetluses tekkinud lepingulise esindaja kulud 2808,10 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 p 1 ja 4 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud ja seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 3

sätestatu kohaselt. Seaduses sätestatud kohtueelse menetlusega seoses kantud kuludeks on näiteks kulud, mis tekkisid töövaidluskomisjonis (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-15, p 33). Hageja esindaja teenuse hind ilma käibemaksuta oli kuni 2025.a. 95 eurot/tund, millele lisandus 2023 käibemaks 20% ja 2024.a. 22%. Alates 2025.a. on tunnihind 105 eurot, millele juulist 2025 lisandus käibemaks 24%. Hageja ei saa esitatud arvetele käibemaksu tagasi küsida. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu kuni 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni (jurist) ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurust põhjendatuks. Kohus tutvunud töövaidluskomisjoni toimikuga, võttes arvesse dokumentide sisu ja mahtu on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg dokumentide analüüsiks, konsultatsiooniks, asjaolude täpsustamiseks, tõendite nõudmiseks ja analüüsiks, kogumiseks, tõlkimiseks avalduse koostamiseks (toimingud 08.10.-13.11.2023) 6 tundi 45 minutit; tööandja vastusega tutvumiseks, kliendiga aruteluks ja täiendavate tõendite kogumiseks (toimingud 29-31.01.2024) 2 tundi 15 minutit; esinduseks TVK-s, kompromissi aruteluks (toiming 06.02.2024) 45 minutit; tööandja vastuse ja tõendite analüüsiks, ettevalmistuseks ja esinduseks TVK istungil (toimingud 2627.02.2024) 3 tundi; kokku 12 tundi 45 minutit (6 tundi 45 minutit+2 tundi 15 minutit+45 minutit +3 tundi) Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide mahtu ja sisu on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg maakohtus kliendiga konsultatisooniks ja hagi koostamiseks (22.04.-02.05.2024) on 3 tundi 40 minutit; kostja vastuse analüüsiks kliendiga, täiendavate tõendite kogumiseks (toiming 13.06.2024) 1 tund 20 minutit; seisukoha koostamiseks kostja vastusele (17-18.06.2024 toimingud) 3 tundi 30 minutit; kohtuistungi ettevalmistuseks, kliendiga kohtumiseks, tõendite analüüsiks (toiming 05.02.2026) 2 tundi 30 minutit istungil osalemiseks (toiming 09.02.2026) 15 minutit, kokku 11 tundi ja 15 minutit (3 tundi 40 minutit+1 tund 20 minutit+3 tundi 30 minutit+2 tundi 30 minutit+15 minutit). Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud ja vajalik ajakulu 24 tundi summas 2808,10 eurot. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.