Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 19. veebruar 2026
Tsiviilasja number
2-25-9840
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi Sergei Gustovi vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. septembri 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktiva Finance Group OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja):Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
esindajad
Vastustaja (kostja): Sergei Gustov (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Vassiljev
35 senti, intressi 170 eurot 63 senti, haldustasu 15 eurot 90 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 2609 eurot 30 senti, võla sissenõudmiskulud 160 eurot ja edasiulatuva lepingujärgse viivise alates 20. juunist 2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank (esialgne võlausaldaja) 7. oktoobril 2021 väikelaenulepingu XXXXXXXXXXXX 19. oktoobril 2021 järelmaksulepingu nr XXXXXXXXXXXX, 18. novembril 2021 makselahenduse lepingu nr XXXXXXXXXXXX ja 17. detsembril 2021 järelmaksulepingu nr XXXXXXXXXXXX. Kuna kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt ega tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 28. juunil 2022 lepingud üles ning loovutas 30. juunil 2022 kostja vastased nõuded hagejale.
ja
tulenevate kohustuste tasumine maksegraafikute järgi. Hagile lisatud võlanõuetes toodud nõudesummad ja viitenumbrid kattuvad maksekokkulepete nõuete ja viitenumbritega. Hageja käsitleb poolte kirjavahetust tarbijakrediidilepingutest nr
XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX tulenevate kohustuste sissenõudmisele suunatud toimingutena. Kuivõrd hageja pöördus tarbijakrediidilepingutest nr LXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX tulenevate nõuetega kohtu poole, mille kohta on jõustunud menetluse lõpetamise määrus, siis puudub hagejal õigus pöörduda uuesti kohtu poole kostja vastu sama nõudega samal alusel.
Tsiviilasjas nr 2-23-104494 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 7. juulil 2022: -
võlatunnistuse nr 272445 ning võlausaldaja ja võlgniku maksekokkuleppe (aluseks leping LXXXXXXXXXXXX); võlatunnistuse nr 272444 ning võlausaldaja ja võlgniku maksekokkuleppe aluseks (leping nr XXXXXXXXXXXX); võlatunnistuse nr 272448 ning võlausaldaja ja võlgniku maksekokkuleppe aluseks (leping nr XXXXXXXXXXXX); võlatunnistuse nr 272449 ning võlausaldaja ja võlgniku maksekokkuleppe aluseks (leping nr XXXXXXXXXXXX).
vahel
sõlmitud
vahel
sõlmitud
vahel
sõlmitud
vahel
sõlmitud
Hageja selgitab, et käesoleva tsiviilasja hagi aluseks olev nõue on esitatud aluslepingute alusel, kuid eelnev hagi konstitutiivsete võlatunnistuste alusel. Käesoleva hagi aluseks on kostja ja võlausaldaja vahel sõlmitud lepingud nr XXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX. Kohus on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud võlatunnistustest tulenevalt konstitutiivsed võlatunnistused, millega on soovitud olemasolevat võlga tunnistada ja luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega. Konstitutiivse võlatunnistusega jäävad esialgne kohustus ja uus iseseisev kohustus kõrvuti eksisteerima. Hagejal on võimalik nõue võlgniku vastu esitada kas võlatunnistuse või esialgse võlasuhte alusel. Tsiviilasjas nr 2-23-104494 esitas hageja nõude võlatunnistuse alusel ja käesolevas asjas aluslepingute alusel. Järelikult on hageja esitanud kohtule kostja vastu nii võlatunnistusest tulenevad nõuded kui ka aluslepingust tulenevad nõuded. Kohus oli seisukohal, et kohtule on esitatud kaks sama haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elujuhtumiga. Sama nõue on esitatud samal alusel. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni hagist loobuda, esitades selleks avalduse, ning kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui menetlus on loobumise tõttu lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 järgi sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle uuesti kohtusse pöörduda. Praeguse asja materjalidest nähtub, et hageja on varasemas tsiviilasjas esitatud hagist loobunud. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse. Maakohus mõistis TsMS § 190 lg 5 alusel hagejalt riigituludesse välja kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulu 879 eurot 16 senti.
104494 alusvõlasuhtest tulenevaid vastuväiteid. Praeguses asjas tugineb hageja oma nõude alusena võlatunnistusele eelnenud tarbijakrediidilepingule. Seega tegemist on erinevate hagi alustega. Lisaks ei kattu ka hagi esemed, hageja esitatud nõuded ei ole identsed. Tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 on otsus pooltele siduv üksnes resolutsioonis lahendatud nõuete osas. Viru Maakohtu 25. jaanuari 2024. a määrusest tsiviilasjas nr 2-23-104494, eelkõige resolutsioonist ei tulene, et selles oleks lahendatud sama nõuet samal alusel kui antud asjas.
Hageja esitas kostja vastu nõude tsiviilasjas nr 2-23-104494 ja tugines seal hagi alusena poolte vahel sõlmitud võlatunnistustele ja maksekokkulepetele kui konstitutiivsetele võlatunnistustele (VÕS § 30) (hagiavaldus dtl 295 jj).
Tehinguline võlatunnistus võib olla abstraktne (konstitutiivne) (VÕS) 30) või kausaalne (deklaratiivne). Konstitutiivne võlatunnistus loob võlatunnistusega lubatud sooritusele iseseisva, st selle aluseks olevast õigussuhtest sõltumatu nõude aluse ning võla sissenõudmiseks ei pea võlausaldaja esitama muid tõendeid peale võlatunnistuse. Konstitutiivse võlatunnistusega loovad pooled sõltumatu nõudealuse varem eksisteerinud suhte asemele või selle kõrvale. See tähendab, et konstitutiivne võlatunnistus on iseseisev hagi alus ja erineb sellest, kui hageja tugineks hagi alusena mõnele lepingule, mis eksisteeris poolte vahel enne väidetava võlatunnistuse sõlmimist. Kui hageja soovib hagi alusena tugineda üksnes võlatunnistusele, peab ta tõendama, et see on konstitutiivne. Selleks peab hageja üldjuhul tooma hagis välja kõik elulised asjaolud, mis viisid väidetava võlatunnistuse sõlmimiseni. Kui hageja väitel on ta sõlminud kostjaga konstitutiivse võlatunnistuse ja ta suudab tõendada kostja tahet sõlmida selline võlatunnistus, siis on kohtul võimalik hageja nõue rahuldada üksnes konstitutiivse võlatunnistuse alusel, hindamata eraldi alusvõlasuhte kehtivust (vt RKTKm 11.02.2026, 2-24-1408, p 16 ja seal viidatud lahendid, p 18). Olukorras, kus hageja on tuginenud varasemas menetluses konstitutiivsele võlatunnistusele, kuid ei ole esitanud asjaolusid, mis võimaldanuks kohtul hinnata, millist liiki võlatunnistusega on tegemist, on hagejal võimalik uues (hilisemas) menetluses esitatavas nõudes tugineda hagi alusena sama võlatunnistuse andmise aluseks olnud suhtele. Küll aga ei saa hageja tugineda nõude alusena samale võlatunnistusele (vt RKTKm 11.02.2026, 2-24-1408, p 21). Hageja tugines tsiviilasjas nr 2-23-104494 hagi alusena üksnes väidetavatele konstitutiivsetele võlatunnistustele. Hageja ei tuginenud nõude alusena (alternatiivselt) mõnele varasemale võlasuhtele. Praegu tugineb hageja oma nõude alusena kostja ja Inbanki vahelistele võlasuhetele, millest tulenevad nõuded on loovutatud hagejale (tarbijakrediidilepingud nr XXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX), mitte väidetavatele konstitutiivsetele võlatunnistustele, millele hageja tugines tsiviilasjas nr 223-104494. Seetõttu ei ole tegemist sama hagi alusega. Maakohtu menetluse lõpetamise määrus tuleb tühistada.
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.