lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-7701/5

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 19.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-7701/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1464
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Holm Bank AS14080830(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-7701

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi K. H. ́u vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

9270,53 eurot Hageja: Holm Bank AS, registrikood 14080830, lepinguline esindaja: Jaana Jostmann, e-post XXX; Kostja: K. H., isikukood XXX

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt K. H. hageja Holm Bank AS kasuks 8240,75 eurot (millest põhivõlg 7408,56 eurot, intress 591,26 eurot, viivis 225,93 eurot ja 15 eurot menetluskulu) ning viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud ehk lepingujärgses määras (13,90% aastas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 20.05.2025 tasumata põhivõlalt (7408,56 eurot) kuni põhivõla tasumiseni piiramata viivise summas.
3.Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista kostjalt K. H. hageja Holm Bank AS kasuks menetluskuludena riigilõiv 770 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.
Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.
6.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui 1

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 06.10.2022 laenulepingu nr XXX (edaspidi Leping), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 8000 eurot. Lepingu p 13 kohaselt jõustub Leping, kui panga allkirjajäljendiga lepingudokument on laenusaajale kättesaadavaks tehtud ning laenusaaja kinnitab lepingu tingimustega nõustumist iseteeninduse vahendusel või muul panga poolt aktsepteeritud viisil. Laenusumma kantakse vastavalt Lepingu p 1 laenusaaja arvelduskontole hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast lepingu jõustumist. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 10.10.2032, vastavalt Lepingu punktile 2 on intressimäär 13,90% aastas. Lepingu koostamise päeval on Lepingu punkti 3 alusel krediidi kulukuse esialgne määr 22,95% aastas eeldusel, et intressimäär on 13,90% aastas, laenutähtpäev 10.10.2032, lepingu sõlmimise tasu 1 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Vastavalt Lepingu punktile 2 on Lepingu sõlmimise päeval viivisemäär 13,90% aastas (0,04% päevas). Viivist arvutatakse tasumata makselt alates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast iga viivitatud päeva eest. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma 10.11.2022 summas 160,52 eurot, laenu ja intresside tagastamine toimuma 10.12.2022 kuni 10.09.2032 osamaksena summas 159,52 eurot ja 10.10.2032 osamaksena summas 158,45 eurot. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja tausta vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister, mille mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired ja Ametlikud teadaanded. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Hageja on küsinud sissetuleku regulaarsuse ja kohustuste kontrolliks lisaks eeltoodud päringutele kostjalt konto väljavõtet. Panga sise-eeskirja kohaselt toimub krediidi väljastamine kliendile väljastatud krediidisumma suuruses krediidianalüüsi ja otsuse alusel. Hageja on kostja poolt esitatud andmete ja erinevate päringute teel omandanud teabe, mis võimaldas hinnata tarbija võimekust lepingus kokkulepitud tingimustel krediit tagasi maksta. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Lepingu punkt 6 kohaselt loetakse laenusaaja poolt tehtavatest maksetest esimesena tasutuks võla sissenõudmiseks kantud kulud, seejärel võlgnetav laenu põhisumma, kolmandaks intress ja seejärel ülejäänud lepingust tulenevad rahalised kohustused. Kostjal on Lepingu 2

maksegraafikujärgsed osamaksed tasutud kuni 10.10.2024. 10.11.2024 maksegraafikujärgne osamakse on tasutud osaliselt summas 0,18 eurot. Alates 10.12.2024 on Lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Lepingu p 9 kohaselt pank võib lepingu üles öelda ja nõuda laenusaajalt kõigi lepingust tulenevate kohustuste kohest täitmist, kui: laenusaaja on lepingust või muust pangaga sõlmitud lepingust tuleneva maksega viivituses kolmel järjestikusel korral ega ole võlgnevust tasunud ka panga poolt antud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja jooksul. Kostjal oli tasumata 10.11.2024, 10.12.2024, 10.01.2025 ja 10.02.2025 maksegraafikujärgsed osamaksed. Hageja on 14.02.2025 saatnud kostja e-postile, milles andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja Lepingu alates 01.03.2025 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kuna hageja poolt 14.02.2025 edastatud kirjale kostja ei reageerinud, lõppes Leping 01.03.2025 hageja-poolse ülesütlemisega. Hageja palub mõista kostjalt Holm Bank AS-i kasuks välja 8240,75 eurot, millest 7408,56 eurot moodustab põhivõlg, 591,26 eurot intress, 225,93 eurot viivis ja 15 eurot menetluskulu meeldetuletuskirja saatmise eest ning viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud ehk lepingujärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 20.05.2025 tasumata põhivõlalt (7408,56 eurot) kuni põhivõla tasumiseni piiramata viivise summas (mis on ühe aasta eest arvestatuna 1029,78 eurot) ja menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 770 eurot. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 20.12.2025 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (22,95%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.22.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. 06.10.22 sõlmitud lepingu kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 22,95%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,65*3=48,9%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja esitas 04.10.2022 laenutaotluse, milles märkis enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1700 eurot, majapidamiskuludeks 0 eurot ja igakuisteks finantskohustusteks 200 eurot. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja tausta vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister, mille mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired ja 3

Ametlikud teadaanded. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Päringust nähtuvalt oli kostjal kehtiv töösuhe alates 04.04.2022. Hageja on küsinud sissetuleku regulaarsuse ja kohustuste kontrolliks lisaks eeltoodud päringutele kostjalt konto väljavõtet. Konto väljavõtte andmete analüüsi tulemusena on kostja sissetulekuks 1454 eurot, igakuiseks kohustuseks 35 eurot. Hageja arvestas kostjale laenu andmisel kostja sissetulekuks arvelduskonto väljavõtte analüüsi tulemusena kontrollitud 1454 eurot ning hageja võttis arvesse kostja kohustuseks kontrollituna väljavõttelt 35 eurot, lisades elatusmiinimumi summas 234 eurot, kokku 269 eurot. Lisaks eeltoodule võttis hageja arvesse, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav. Kohus leiab, et esitatust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud osamaksete tasumise kohustust ning kohus leiab, et hageja on hagi asjaoludega tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 770 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 770 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 770 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja muid menetluskulusid välja ei ole toonud ning muid hüvitatavaid menetluskulusid asjas ei nähtu. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja