Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-12697
Kohtuasi
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti avaldus G.W kolmeks kuuks kinnisesse asutusse paigutamiseks ja temale tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. septembri 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
G.W määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu, registrikood 75014965), esindaja Annemarie Taal Puudutatud isik: G.W (isikukood XXX), määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12. septembri 2025. a määrus muutmata.
2.Jätta G.W määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad pereliikmed, isiku eestkostja, isiku nimetatud usaldusisik, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
2-25-12697 Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 05.08.2025 Harju Maakohtule taotluse G.W (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ja tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani.
2.Harju Maakohus rakendas 06.08.2025 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse tähtajaga kuni neli päeva alates tema 04.08.2025 kell 20.38 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Kohus pikendas 07.08.2025 määrusega puudutatud isiku suhtes kohaldatud esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse, lubades kohaldada isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi alates 04.08.2025 kell 20.38 kuni 13.09.2025. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu, avaldaja) esitas 05.09.2025 avalduse puudutatud isiku kolmeks kuuks kinnisesse asutusse paigutamiseks ning temale tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund praeguseks oluliselt paranenud. Ravikoostöö on puudulik, sest puudutatud isik peab ennast terveks. Puudutatud isiku seisundit ja varasemat ravikogemust hinnates ei ole tõenäoline tema paranemine 40-päevase ravi vältel sedavõrd, et tagatud oleks tema ohutu toimetulek haiglavälises keskkonnas.
4.Maakohus määras 05.09.2025 määrusega puudutatud isikule ekspertiisi selgitamaks välja, kas isik vajab tahtevastase ravi pikendamist kolme kuu võrra. 11.09.2025 esitati kohtule kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 7.1-3/436. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus paigutas 12.09.2025 määrusega puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks kuni kolmeks kuuks alates 13.09.2025 kuni 12.12.2025. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravina juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Kohus jättis menetluskulud riigi kanda.
5.1.Maakohus rahuldas avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5391 lg 1 ning psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 alusel.
5.2.Maakohus tuvastas kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 7.1-3/436 alusel, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire segatüüpi skisoafektiivse häire näol (F25.2), mis piirab oluliselt tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Psüühikahäire ägenemise tõttu muutub puudutatud isik süüdistavaks, kahtlustavaks, impulsiivseks, verbaalselt ja füüsiliselt vägivaldseks, käitub agressiivselt ja ettearvamatult.
2
2-25-12697
5.3.Kohus veendus raviasutuse psühhiaatrite arvamuse ja ekspertiisiaktis tuvastatu pinnalt, et puudutatud isiku reaalsustaju on jätkuvalt häiritud ning esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtevastane antipsühhootiline ja rahustav ravi ei ole täielikult tulemuslikuks osutunud. Puudutatud isik on jätkuvalt pahur, düsfooriline, impulsiivne, ümbritsevate suhtes verbaalselt agressiivne, süüdistav, nõudlik ja konfliktne. Ravita jäädes on tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine, mistõttu tuleb jätkata tahtest olenematut ravi haiglatingimustes.
5.4.Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik ega otstarbekas kohaldada muud psühhiaatrilist ravi. Puudutatud isiku osas kohaldatav psühhiaatriline ravi peab olema pidev, et langeksid ära tahtest olenemata psühhiaatriahaiglasse paigutamise eeldused. Puudutatud isikul ei ole vaatamata senisele ravile haiguskriitikat kujunenud. Puudutatud isik ei suudaks kontrollimata keskkonnas talle määratavast raviplaanist kinni pidada. Ravita jäämisel või selle lünklikuks muutumisel muutuks puudutatud isiku käitumine taas psühhoosist ja haiguslikest elamustest lähtuvaks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Puudutatud isik esitas määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
6.1.Kaebuse kohaselt ei olnud ravi pikendamiseks vajadust. Puudutatud isik võib arsti määratud ravimeid ka kodus võtta. Ravimid, mida puudutatud isikule kliinikus manustatakse, ei vasta tema vajadustele. Puudutatud isik tunneb, et ta on terve ega vaja ravi.
6.2.Puudutatud isik toimetati haiglasse tema poja telefonikõne alusel. Puudutatud isikul ja tema pojal tekivad arusaamatused, sest poeg ei korista kodu. Puudutatud isik muretseb, et tema ravil viibimise ajal lagastab poeg kodu. Lisaks kaotab puudutatud isik töö.
7.Avaldaja ei toeta määruskaebust ja palub jätta selle rahuldamata. Puudutatud isiku tahtest olenematul ravil viibimine on vajalik ja põhjendatud.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel, koosmõjus §-ga 659, muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
10.Kuigi määruskaebuse lahendamise ajaks on puudutatud isiku tahtest olenematu psühhiaatriline ravi psühhiaatriakliinikus lõpetatud, saab ringkonnakohus ka tagantjärgi anda hinnangu maakohtu määruse seaduslikkusele ja põhjendatusele. TsMS § 543 lg 3 järgi saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse. Seega ei takista puudutatud isiku ravi lõppemine määruskaebuse lahendamist.
11.Maakohus pikendas vaidlustatud määrusega puudutatud isiku tahtest olematut ravi ja paigutas puudutatud isiku tema tahtest olenematult psühhiaatriahaiglasse haiglaravi kohaldamiseks tähtajaga kolm kuud, s.o kuni 12.12.2025. Avalduse esitas kohtule kooskõlas 3
2-25-12697 TsMS § 533 lg 1 p-ga 1 ja PsAS § 13 lg-ga 5 puudutatud isiku elukohajärgne linnavalitsus. Olukorras, kus isik on paigutatud kinnisesse asutusse esialgse õiguskaitse korras, on tema kinnisesse asutusse paigutamine käsitatav samaväärsena tema korduva kinnisesse asutusse paigutamisena või kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisena TsMS § 539 1 tähenduses (RKTKm 03.02.2020, 2-19-6222, p 16). Seejuures peavad PsAS § 11 lg 1 tingimused olema täidetud nii isiku ravile võtmisel kui ka ravi jätkamisel.
12.Maakohus leidis õigesti, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kolmeks kuuks. Kohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega. Seejuures, kuna maakohus kuulas puudutatud isiku isiklikult ära (TsMS § 536 lg 1) esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluses 06.08.2025 (vt dtl 16), ei tulnud teda kinnisesse asutusse paigutamise pikendamisel uuesti ära kuulata (TsMS § 5391 lg 2 teine lause).
13.Maakohus tuvastas õigesti, et puudutatud isikul oli raske psüühikahäire, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1). Maakohus tugines sellele järeldusele jõudmisel kinnisesse asutusse paigutamise avaldusele, psühhiaatrite arvamusele ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktile. 12.09.2025 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 7.1-3/436 nähtub, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire segatüüpi skisoafektiivse häire näol (F25.2). Psüühikahäire ägenemise tõttu muutub puudutatud isik süüdistavaks, kahtlustavaks, impulsiivseks, verbaalselt ja füüsiliselt vägivaldseks, käitub agressiivselt ja ettearvamatult. (dtl-d 66 ja 67). Puudutatud isiku enda arvamus, et tal ei ole rasket psüühikahäiret ja ei vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei ole PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel määrav.
14.Maakohus tuvastas õigesti puudutatud isiku ohtlikkuse (PsAS § 11 lg 1 p 2). Olukorras, kus puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning tema käitumine on ettearvamatu ja agressiivne, ohustab ta haiglaravita enda ja ümbritsevate elu ja turvalisust. Ka Riigikohus on leidnud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt nt RKTKm 14.02.2018 2-15-3662, p 14.1). Praegusel juhul ei mõistnud puudutatud isik oma ravivajadust leides, et ta viibib haiglaravil arstide soovil, kes soovivad sellega lisaraha teenida. Samuti arvas puudutatud isik, et raviarst mürgitab teda (dtl 66 ja 67). Lisaks saab isiku ohtlikkus väljenduda kalduvuses vägivallale (vt nt RKTKm 19.02.2014 3-2-1-155-13, p 39.2). Ekspertiisiaktist nr 7.1-3/436 nähtub, et puudutatud isiku seisund haiglaravil oluliselt ei paranenud ning ta oli jätkuvalt impulsiivne, süüdistav ja ümbritsevate suhtes verbaalselt agressiivne (hirmutas kaaspatsiente, tegi ähvardavaid liigutusi ja lubas personali „maha lüüa“, dtl 67). Eeltoodu kogumis kinnitab maakohtu järeldust, et ravita jäädes oli tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine.
15.Täidetud oli ka PsAS § 11 lg-s 3 sätestatud eeldus. Muude abinõude kasutamise võimatus eeldab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (vt nt RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 40). Praegusel juhul ei olnud muu psühhiaatriline abi määruse tegemise ajal küllaldane ega võimalik põhjusel, et puudutatud isikul puudus haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks. Arvestades, et puudutatud isik on varem vajanud haiglaravi psühhiaatriakliinikus 49 korral ja pärast haiglast vabanemist korduvalt ravi lõpetanud, leidis maakohus põhjendatult, et puudutatud isik ei suudaks kontrollimata keskkonnas talle määratavast raviplaanist kinni pidada. Määruskaebuse väide, et puudutatud isik võiks talle määratud ravimeid võtta ka kodus, ei ole seetõttu usutav.
4
2-25-12697
16.Puudutatud isik väljendas määruskaebuses muret, et haiglas viibimise ajal ei hoia poeg kodu korras ja puudutatud isik võib kaotada ka oma töö. Ringkonnakohus mõistab puudutatud isiku muret, kuid arvestades puudutatud isiku seisundit vaidlusaluse määruse tegemise ajal, ei olnud puudutatud isiku haiglaravi lõpetamine võimalik ega kooskõlas puudutatud isiku huvidega.
17.Eeltoodut arvestades ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada. Maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
18.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.