Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
18.02.2026, Tallinn 2-25-120854 AS ÜHISTEENUSED hagi Tallinn City Apartments OÜ vastu leppetrahvi, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmise nõudes 97,67 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja nende Hageja AS
ÜHISTEENUSED
lepinguline esindaja A J
(registrikood 11052490),
Kostja Tallinn City Apartments OÜ (registrikood 12413374), seaduslik esindaja M R Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada AS-i ÜHISTEENUSED hagiavaldus.
Mõista Tallinn City Apartments OÜ-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja leppetrahv 40 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning perioodil 30.09.2022 kuni 10.10.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 13,61 eurot.
Mõista Tallinn City Apartments OÜ-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis põhinõude 40 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Mõista Tallinn City Apartments OÜ-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulude hüvitis 542,50 eurot.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
Lihtsustatud korras menetletud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (18.02.2026). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
AS ÜHISTEENUSED (avaldaja, hageja) esitas 29.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Tallinn City Apartments OÜ (võlgniku, kostja) vastu. Kohus tegi 01.09.2026 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 26.09.2025 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks Harju Maakohtule.
Hageja esitas Harju Maakohtule hagi 10.10.2025 (täpsustatud 22.10.2025). Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 13,61 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning viivised tasumata põhivõlalt alates 11.10.2025 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Hagi kohaselt parkis kostja 15.09.2022 parkimiskorralduse nõudeid rikkudes sõidukit registreerimismärgiga xxx hageja poolt parkimist opereeritavas parklas asukohaga Valukoja tn 7, Tallinn. Parklas tohivad parkida elektrooniliselt registreeritud sõidukid. Kostja sõiduki parkimist elektrooniliselt ei registreerinud ja hageja koostas leppetrahvi. Leppetrahv paigutati sõiduki esiklaasile kojamehe vahele.
Hagi kohaselt on parkimisala tähistatud. Parkides auto parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva isiku vahel lepinguline suhe. Hageja opereeritavas parklas oli nähtav parkimistahvel parkimistingimustega, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Infotahvlil on välja toodud muuhulgas järgmised parkimistingimused: parkimise korraldaja loeb sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping; sõidukijuht on kohustatud operaatori parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba; sõiduki kasutaja kohustub parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi kuni 57 eurot. 2
Parkimistingimuste kohaselt kohustus sõidukijuht vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses operaatori opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida vastavalt parklas kehtestatud tingimuste alusel. Käesoleval juhul ei ole parkimiskell nähtaval kohal sõidukis, mistõttu ei ole võimalik parkimise algusaega üheselt tuvastada. Seetõttu ei olnud kostjal õigust esimesele kahele tunnile tasuta parkimisajale, kuna kostja ei ole parkimise algusaega nõuetekohaselt (selle tuvastamist võimaldaval moel) fikseerinud.
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et lepingu rikkumist ei ole toimunud. Hageja väidab ekslikult, et parkimise alustamise aeg on jäetud märkimata. 15.09.2022 oli parkimisaeg märgistatud 15:25. Parkimistingimuste kontrolli teostati 16:02, tasuta parkimise aeg ei olnud veel möödunud. Kostja ei sõlminud parkimislepingut hagejaga. Sõidukil registreerimismärgiga xxx on mitmeid kasutajaid ning leppetrahvinõue tuleks suunata parkimistoimingu teostanud isikule. Lisaks on kostja seisukohal, et nõue on aegunud. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
Kohtu põhjendused
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 alusel. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lõikes 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvinõude, sest kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud üürilepingu tingimusi ning poolte vaheline üürileping sisaldas leppetrahvitrahvi kokkulepet. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist ja viivist.
10.Kohus on lähtunud asja lahendamisel 22.10.2025 esitatud hagiavalduse terviktekstist, sealhulgas selles esitatud nõuetest (dtl 59-67), ning pärast seda esitatud poolte menetlusdokumentidest ja tõenditest.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli sõiduki omanik. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja paigutas leppetrahvinõude kostja auto kojamehe vahele (vt ka dtl 74) ning leppetrahv on tasumata.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja ja hageja vahel on sõlmitud leping ning kas kostja rikkus parkimistingimusi.
13.Leppetrahv on VÕS § 158 lõike 1 järgi lepingus ettenähtud kohustus maksta lepingu rikkumisel kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on leppetrahvi maksmise kohustuse eelduseks kehtiva lepingu ja leppetrahvi kokkuleppe olemasolu, kostja kohustuse rikkumine (VÕS § 100) ning kostja vastutus lepingu rikkumise eest (VÕS §-d 103 3
ja 160). Lisaks peab hageja teatama kostjat leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2).
14.Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 tähenduses: tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkijal (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt ka Riigikohtu lahend asjas RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p 22). Leping loetakse sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9). Parkimislepingule on iseloomulik, et see sõlmitakse ühelt poolt parkimiskorraldaja poolt vastava teabe (infotahvlite) avaldamisega parkla sissesõidu juures ning teistelt poolt parkija poolt sõiduki parkimisega vastavate tingimuste mõjupiirkonnas (vt RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-3-16, p 11 teine lõik; TlnRnKo 29.06.2023, 2-22-136652, p 8).
15.Üldiselt, nagu ka käesoleval juhul, on parkimislepingu sõlmimisel tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. VÕS § 37 lõige 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.
16.Kohus tuvastab esitatud fotodelt, et sõiduauto registreerimismärgiga xxx oli 15.09.2022 pargitud Valukoja tn 7, Tallinn parkimisalal (dtl 69, 73 ja 76) ning parkimisalale olid paigutatud vastavad liiklus- ja teabemärgid ning parkimistingimused (dtl 75-81). Kohus tuvastab 25.10.2022 tehtud foto järgi, et eraldi dokumendina esitatud parkimistingimused (dtl 82) vastavad parkimisalal olnud sildile. Kostja ei ole väitnud, et 15.09.2022 ei oleks Valukoja tn 7, Tallinn parkimisalal üldse parkimistingimused kehtinud ega pole väitnud, et mõni tingimus oleks võrreldes 25.10.2022 seisuga olnud erinev.
17.Kohus tuvastab, et poolte vahel sõlmiti üürileping. Hageja on sealjuures lepingus nimetatud kui operaator ning kostja kui sõidukijuht. Arvestades seda, et sõiduki kasutajale olid parkimistingimused teatavaks tehtud, muutusid parkimislepingu tingimused (dtl 82) parkimislepingu osaks.
18.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Leppetrahv võib olla kokku lepitud kohustuse täitmisele sundimiseks (VÕS § 159 lg 1 esimene lause) või täitmise asendamiseks (VÕS § 159 lg 1 teine lause). Kohus tuvastab, et parkimislepingu punkti 8 järgi kohustub sõidukijuht lepingu rikkumise korral tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot ning leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist (p 8; dtl 81 ja p 8; dtl 82). Seega on parkimislepingus kokkulepe leppetrahvi tasumiseks eesmärgiga sundida sõidukijuhti lepingut täitma VÕS § 159 lg 1 esimese lause mõttes, sest operaatoril on õigus nõuda lisaks leppetrahvile ka parkimistasu.
19.Kohus peab omal algatusel kontrollima ka tüüptingimustel sõlmitud lepingupunktide kehtivust VÕS §-de 42-44 järgi (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.2). Sealjuures tuleb kehtivuse kontrollimisel arvestada, kas auto parkija oli tarbija või majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-80-16, p 26). Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tüüptingimustel sõlmitud leppetrahvikokkulepe tühine. Kohus arvestab sealjuures, et parkimistasu ühe tunni eest oli üks euro, kuid ühe ööpäeva eest mitte rohkem 4
kui viis eurot (dtl 77) ja leppetrahv ei asenda parkimistasu nõudmise õigust. Seega ületas leppetrahvi kokkulepitud suurus üle kümne korra ühe ööpäeva parkimistasu (5 vs 57) ning hagejal oli lisaks õigus nõuda ka parkimise aja eest tasu. Leppetrahvikokkuleppe kui tüüptingimuse kehtivuse hindamisel ei ole sealjuures tähtis see, kuidas hageja on õiguskaitsevahendeid rakendanud. Praegusel juhul on aga kohtu jaoks määrav, et kostja kui juriidiline isik ei ole tarbija VÕS § 1 lõike 5 mõttes. Lisaks pole kostja ka ise tuginenud tingimuse ebamõistlikkusele. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et praegusel juhul oli leppetrahvikokkuleppe ka tüüptingimusena kehtiv, eelkõige seetõttu, et kostja ei ole tarbija.
20.Hageja nõuab kostjalt seoses parkimislepingu tingimuste rikkumisega, täpsemalt parkimistasu maksmata jätmise eest, 15.09.2022 väljastatud leppetrahvi tasumist summas 40 eurot (dtl 68).
21.Kostja väited selle kohta, et tema ei ole hagejaga lepingut sõlminud, on põhjendamata ja paljasõnalised. Kostja on esitanud väite, et sõidukil registreerimismärgiga xxx on mitmeid kasutajaid ning leppetrahv tuleb tasuda isikul, kes sõiduki parkimistingimusi rikkudes parkis. Kohus on pooltele selgitanud (dtl 103), et kuigi üldjuhul peab TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, siis auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on auto vastutava kasutaja kontrolli all ja teisel poolel on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seega kehtib eeldus, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p 24). Parkimise korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik / vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik / vastutav kasutaja ümber lükata (RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-3-16, p 11) ja parkimislepingu pooleks saab lugeda kostjat kuni ta ei tõenda vastupidist (RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31). Kostja ei ole tõendanud, et ta ei olnud parkimislepingu pooleks ning sõiduki parkis 15.09.2022 hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes ja volituseta keegi teine.
22.Parkimislepingu tingimuste punkti 5 järgi on sõidukijuht kohustatud tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba (dtl 82). Lisaks tuleb parkimislepingu tingimuste punkti 7 järgi parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida. Kohus tuvastab, et parkimisala sissesõidul oleva teabe kohaselt oli parkimiskella kasutades võimalik parkimisalal parkida tasuta kaks tundi (dtl 75 ja 77).
23.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõiduki armatuurlaual oli parkimiskell. Pooled vaidlevad parkimiskellal fikseeritud parkimisaja alguse kellaaja üle. Hageja väitel oli kostja paigutanud sõidukile parkimiskella nii, et väljastpoolt ei olnud võimalik parkimisaega üheselt tuvastada. Parkimiskell oli suuresti varjatud sõiduki tumendatud akna servaga. Hageja hinnangul jäävad mõlemad parkimiskella osutid numbrite 5 ja 6 vahele, mis tähendab, et hageja alustas parkimist kell 5:25-5:30 (kas siis hommikul või eelmisel õhtul). Hageja märgib, et isegi kui üks kella seieritest asuks kella 4 peal, siis teine seier on ikkagi 5 ja 6 vahel, seega parkimise algusaeg saab sellisel juhul olla 4:25-4:30 (kas hommikul või eelmisel päeval). Parkimistingimuste rikkumine fikseeriti 16:01 ja seega oli tasuta parkimisaja lubatud piir (2 tundi) ületatud. Kostja väitel oli 15.09.2022 märgistatud parkimisaeg 15:25. Hageja on esitanud kohtule pildi sõidukile paigutatud parkimiskellast (dtl 71). Kohus tuvastab, et mõlemad kella seierid on paigutatud 5 ja 6 juurde. Kohus ei nõustu kostjaga, et parkimiskellal on märgistatud kellaaeg 15:25, sest hoolimata sellest, et parkimiskell on osaliselt autoklaasi tumendatud osa all, on siiski võimalik näha, et kumbki 5
kella seieritest ei ole 3 või 4 vahel. Parkimisõiguse kontrolli teostati kell 16:01, seega parkimistingimuste järgimise korral oleks kostja sõidukile asetatud parkimiskell pidanud olema algusajaga ajavahemikus 14:01 kuni 16:01. Sõidukile asetatud parkimiskellalt nimetatud ajavahemikus parkimisaja algus tuvastav ei ole ja seega on leidnud tõendamist, et kostja rikkus parkimislepingu tingimusi.
24.Kostja ei ole parkimistingimustele vastavalt parkimise alguseaega fikseerinud ega väitnud, et ta oli parkimistasu maksnud. Järelikult on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut ning hagejal oli õigus parkimislepingu tingimuste punkti 8 alusel nõuda leppetrahvi.
25.Kohus on tuvastanud, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahviteate vahetult pärast rikkumise tuvastamist (dtl 74). Kui leppetrahv jäetakse koheselt sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, on parkimistingimuste rikkujat mõistlikul viisil ja mõistliku tähtaja jooksul leppetrahvist teavitatud (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12).
26.Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et hageja leppetrahvinõue 40 eurot on põhjendatud. Hageja ja kostja sõlmisid leppetrahvikokkulepet sisaldava parkimislepingu, kostja rikkus parkimistingimusi ning hageja esitas sellega seoses koheselt kostjale leppetrahvinõude. Kostja vastutust välistavad asjaolud puuduvad (VÕS §-d 103 ja 160).
27.Hageja nõuab hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast 30.09.2022 kuni hagi esitamiseni 10.10.2025 summas 13,61 eurot. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagejal on õigus kostjalt nõuda leppetrahvilt 40 eurolt tasumisega viivitamise eest viivist perioodil 30.09.2022 kuni 10.10.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, mis on 13,61 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 113 lõike 1 alusel välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 13,61 eurot.
28.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 40 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot. Kostja ei ole hageja sissenõudmiskulude nõudele vastuväiteid esitanud. VÕS § 1131 lõige 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
6
30.Kostja on esitanud leppetrahvile aegumise vastuväite. Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja leppetrahvi nõude puhul kohaldub tsiviilseadustiku (TsÜS) § 146 lõige 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lõike 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 147 lõike 1 alusel algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning TsÜS § 147 lõike 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kostja sõiduki suhtes on koostatud leppetrahvi nõue 15.09.2022 (dtl 68), mis tuli tasuda 14 päeva jooksul trahvinõude esitamise kuupäevast alates ehk hiljemalt 29.09.2022. Arvestusega, et kostjal tuli leppetrahv tasuda hiljemalt 29.09.2022, muutus hageja nõue sissenõutavaks ning algas ka aegumine TsÜS § 147 lõike 1 järgi 30.09.2022. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 29.08.2025 ja seejärel läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks. Seega esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kolmeaastase aegumistähtaja sees. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Kuna aegumine peatus 29.08.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega ning nõude menetlemine jätkus hagimenetluses, ei olnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse hetkel kolmeaastane tähtaeg möödunud ning nõue ei ole aegunud. Seega ei ole kostja aegumise vastuväide põhjendatud.
31.Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et hagi tuleb tervikuna rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahv 40 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, perioodil 30.09.2022 kuni 10.10.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 13,61 eurot ning viivis põhinõude 40 euro tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
32.Kohus määrab kohus TsMS § 136 lõike 1 alusel hagi hinna. Hagiavalduses oli ebaõigesti märgitud aastased viivised lähtudes viivisemäärast 11,15%. Hagi esitamisel kehtinud viivisemäär oli 10,15% ehk hagihinnale oleks tulnud liita 4,06 eurot (40 x 10,15% = 4,06). Seega õige hagi hind hagi esitamisel oli 97,67 eurot (40 + 40 + 13,61 + 4,06).
33.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja anda (TsMS § 162 lg 1).
34.Kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 juhindudes.
35.Hageja esitas käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirja 15.01.2026 (dtl 128). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud summas 591,50 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 169 eurot ning menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 3,5 tundi. Hageja ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja ei esitanud hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid.
7
36.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
37.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lõike 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 punkti 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
38.Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu 100 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1).
39.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Tulenevalt TsMS §-s 4842 sätestatust on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
40.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ka õigusabikulud.
41.Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul saab praegusel juhul pidada tavapäraseks ja põhjendatuks tunnitasu 169 eurot.
42.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal kaks tundi täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks lugeda üks tund. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist niiöelda tüüphagiga, kus hageja esindaja kasutab standardset hagiavalduse vormi, muutes selles üksnes andmeid kostja, nõudesumma ja nõude aluseks olevate asjaolude kohta.
43.Arvestades kostja 24.11.2025 vastuse (dtl 96-98) ning 28.12.2025 seisukoha (dtl 119-120) ning hageja 11.12.2025 ja 15.01.2026 esitatud seisukohtade (dtl 107-112; 125) sisu ja mahtu, peab kohus hageja esindaja menetlustoiminguid seoses kostja seisukohtadega tutvumisega ja 11.12.2025 ning 15.01.2026 seisukohtade koostamisega põhjendatuks ja vajalikuks kokku mahus üks tund ja 30 minutit.
44.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud kokku mahus kaks tundi ja 30 minutit. Arvestades hageja esindaja tunnitasu suurust, määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suuruseks 422,50 eurot. 8
45.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 542,50 eurot (riigilõiv 100 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 422,50 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
46.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
47.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.