1.Rahuldada Luminor Bank AS 31.07.2025 hagi P.U vastu 13 480 euro 74 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks.
2.Mõista P.U-lt Luminor Bank AS kasuks lepingu nr EXP-001043 alusel välja põhivõlg 13 480 eurot 74 senti, intress 404 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 384 eurot 87 senti ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (13 480 eurot 74 senti) alates 01.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni
3.Jätta menetluskulud P.U saali kanda ning mõista P.U saalilt Luminor Bank AS kasuks välja menetluskulud 980 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (980 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Luminor Bank AS (hageja) esitas 31.07.2025 hagi P.U (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 13 480 eurot 74 senti ja kõrvalnõuded tulenevalt poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr EXP-001043 (leping), mille järgi sai kostja krediiti 19 000 eurot, mille sihtotstarve oli kinnisasja ostmine või remont. Hageja maksis kostjale 19 000 eurot välja 25.03.2022. Lepingu järgi oli fikseeritud intressimäär 8% aastas, maksegraafik oli koostatud annuiteedi põhimõttel ning kostja kohustus krediidi tagastama 96 igakuise maksega. Kostja rikkus lepingut, kui ta tasus kolm järjestikust makset 15.01.2025, 17.02.2025, 17.03.2025 üksnes osaliselt. Hageja andis kostja lepingurikkumise tõttu talle 08.04.2025 täiendava tähtaja kuni 23.04.2025 ning hoiatas kostjat, et kui kostja ei tasu selleks ajaks võlgnevust 523 eurot 53 senti (põhiosa 237,54, intress 275,12, viivis 10,87), ütleb hageja kostjaga sõlmitud lepingu 30.04.2025 üles VÕS § 416 lg 1 kohaselt. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 30.04.2025 kostjaga sõlmitud lepingu üles ning pakkus kostjale läbirääkimise võimalusi VÕS § 416 lg 2 mõttes (dtl 43). Hageja edastas kostjale lepingu ülesütlemise teate kostja e-posti aadressile ja postiaadressile. Kostja sai ülesütlemisavalduse väljastusteate järgi isiklikult allkirja vastu kätte hiljemalt 06.05.2025 (dtl 50). Lepingu ülesütlemisega muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks. Hageja selgitas, et ta väljastas kostjale krediiti 19 000 eurot ning kostja on lepingu kehtivuse ajal tagastanud hagejale põhiosa katteks 5519 eurot 26 senti, seega on põhivõlg 13 480 eurot 74 senti. Hageja ei ole tasunud intressi 16.12.2024–15.04.2025 osamaksete eest, intress on arvutatud iga makse kohta eraldi intressimääraga 8% aastas. Hageja ei ole tasunud viivist 15.08.2024–15.04.2025 maksete eest, lepingu ülesütlemise seisuga oli viivis 13 eurot 34 senti (20,92 – 0,37 – 6,31). Alates lepingu ülesütlemisest 30.04.2025 on viivis 371 eurot 53 senti perioodi 30.04.2025–31.07.2025 eest. Hageja palub kostjalt välja mõista: põhivõlg 13 480 eurot 74 senti, intress 404 eurot viivis 384 eurot 87 senti, mis on sissenõutavaks muutunud 15.08.2024–31.07.2025 edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (13 480 eurot 74 senti) alates 01.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 980 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2
2.Tartu Maakohus võttis 27.08.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 21 päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte 28.08.2025 kl 09.32 Avaliku e-toimiku kaudu.
3.Kostja esitas 10.09.2025 hagile vastuse, milles märkis, et soovib eelkõige vabandada, et antud olukord on tekkinud. Kostja selgitas, et ta ei hakka loomulikult tagasi ajama, laen on võetud pangast ja kindlasti see laen peab ka saama tagasi makstud. Palju asju on tekitanud minus küsimusi, lisan ka endapoolsed selgitused. Kolisime kahe lapsega vanaema korterisse, kus oli vaja teha põhjalik remont, k.a elektritööd ja torutööd+kogu korteri mööbel, mis läks maksma tunduvalt rohkem antud laenusummast ja kuna olen üksikema, siis ei osanud arvestada ka remondi kogusummaga ning lisaks oli vaja tasuda ka töömehele, kes aitas selle kõik teha, et lapsed saaksid kasvada turvalises ja heas keskkonnas.
3.1.Kostja selgitas, et soovib kindlasti võlgnevuse tasuda ja kokkuleppele jõuda. Kahjuks ei mõista, miks oli vaja kohtu poole pöörduda, enda poolt olen valmis igati vastu tulema, et võlgnevus saaks tasutud, kahjuks ei juhtunud seda aga panga poolt ning olen äärmiselt kurb sellepärast, et ei toimunud ühtegi vastu tulemist, kuigi on välja toodud võimalus kohustuste täitmine muudel tingimustel. Palusin maksepuhkust, vähendada kuumakset ja pikendada lepingu ning lõpuks ka kohustuste täitmist muudel tingimustel. Huvitav, et neid lisasid pole mainitud (dtl 111–114). Kahjuks tõesti tekkis vahepeal emotsionaalselt ja füüsiliselt väga raske aeg ning eemaldusin, kuid õnneks sain kätte vähemalt tähitud kirja panga poolt (ei mõista, miks seda varem ei tehtud), kuid jällegi tulutult, sest olenemata sellest, et maksmise tähtaeg ei olnud veel käes ja kirjal oli rõhutatult välja toodud lause, et pank pakub Teile võimalust läbirääkimisteks kohustuste täitmiseks muudel tingimustel, siis pöördudes panga poole sain äärmiselt ebameeldiva vastuse ja et juba on leping üles öeldud ning edastatakse esimesel võimalusel sissenõudmisasutusele. Ainuke väidetav vastutulemine pangast on see, et nad on olnud nõus hilinenud laekumistega ja imestatakse, et see vastutulemine ei ole mulle lahendust pakkunud. Minu jaoks oleks aidanud ka väga palju ühekuuline maksepuhkus, kuid maksepuhkuse taotlemine läks nii keeruliseks, et tundus lihtsam lisatööd teha ja võlgnevus tasuda, lisasin manusesse ka konto väljavõtte (dtl 115). Selle asemel, et maksepuhkust kliendile pakkuda kasvõi üheks kuuks, pöörduti hoopis kohtu poole, mis on võtnud aega mitmeid kuid, see tekitab küsimusi. Seda aega oleks saanud kindlasti mõistlikumalt ära kasutada. Olin väga segaduses ja ei osanud kellegi poole rohkem pöörduda, kui jääda siis kontaktide ja teate ootele. Mul ei olnud isegi võimalust enam kuumakset tasuda. See tekitas minus kohutava tunde, tervis halvenes ning pidin lausa arsti poole pöörduma. Minu seisukoht on lahendada asi kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Viivisega kindlasti nõus ei ole ning menetluskuludega samuti mitte, sest palusin kohustuste täitmist muudel tingimustel enne võlgnevuse maksmise tähtaega ja sellise viivitusega panga poolt ei ole nõus seda kinni maksma, kuid endiselt olen igati valmis tasuma laenumakse, mis on välja toodud viimases kirjas, mis sai saadetud tähitud kirjaga.
3.2.Kohus andis pooltele võimaluse lahendada asi kokkuleppel ning andis pooltele kompromissipakkumistele vastuste esitamiseks tähtaja. Pooled kokkuleppele ei jõudnud. Hageja teatas 16.09.2025, et on valmis vaidluse kokkuleppel lõpetamise nimel loobuma viivistest alates lepingu ülesütlemisest tingimusel, et kostja tasub põhivõla 13 898 eurot 8 senti ning pool riigilõivust (490 eurot) aasta jooksul võrdsete osamaksetega. Kostja vastas 20.09.2025, et ta ei saa nõustuda sellise pakkumisega, sest tal on kaks alaealist last, kes vajavad kasvatamist ning sellise summaga ei ole tagatud isegi elatismiinimumi.
4.Tartu Maakohus määras 27.01.2026 määrusega, et kohtuasi lahendatakse TsMS § 403 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses poolte kokkuleppel. Kohus määras pooltele eelmenetluse 3
lõppemise tähtaja kuni 06.02.2026 (k.a) ning selgitas tõendamiskoormist. Kohus andis pooltele TsMS § 403 lg 2 kohaselt lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaja kuni 18.02.2026 (k.a) ja menetluskulude nimekirjadele vastuste esitamise tähtaja ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
4.1.Hageja esitas kohtule 03.02.2026 seisukoha ja tõendi kirjavahetuse kohta. Hageja tõi esile, et kostja ei kontakteerunud pärast 08.04.2025 hoiatust ja enne 30.04.2025 ülesütlemist hagejaga ning hagejal ei olnud võimalik kostjaga kontakti saada. Kostja enda esitatud tõendist, 06.05.2025 e-kirjavahetusest nähtub, et hageja töötaja on 06.05.2025 kirjutanud, et pank on püüdnud korduvalt Teiega ühendust saada e-kirja ja samuti telefoni teel aga kahjuks pole Te vastanud pangapoolsetele pöördumistele. Hageja proovis kostjaga kontakti saada ka vahetult enne ülesütlemist, 29.04.2025, kuid tulutult, mida tõendab kirjavahetus (dtl 141). Niisiis on hageja tõendanud, et pakkus enne lepingu ülesütlemist VÕS § 416 lg-s 2 sätestatud läbirääkimisi, kuid kostja ei reageerinud ega kontakteerunud hagejaga. Sellest johtuvalt ei saanud ka hageja mingeid läbirääkimisi pidada. Kostja enda esitatud tõend, 09.12.2025 e-kiri tõendab, et hageja selgitas 09.12.2023 kuidas käib maksepuhkuse taotlemine ning et hagejale tuleb esitada täidetud vorm koos asjakohaste tõenditega. Kostja ei ole hagejale maksepuhkuse taotlust esitatud. Kostjalt laekus viimati hagejale võlgnevuse katteks raha 06.03.2025. Nimetatud asjaolu kontrollis hageja viimati käesoleva seisukoha esitamisel. Niisiis ei ole kostja pärast 06.03.2025 vähendanud mingiski ulatuses võlgnevust ning kostja väited sellest, justkui oleks kasvõi ajutine maksepuhkus aidanud, on ainetud ja otsitud. Hageja esitas 17.02.2026 menetluskulude nimekirja, milles märkis, et palub menetluskuluna välja mõista üksnes riigilõivu 980 eurot. Hageja palus välja mõista ka menetluskuludelt seadusjärgne viivis.
4.2.Kostja esitas 17.02.2026 seisukoha, milles selgitas, et te esitatud kommentaarid ja manused on esitatud varasemalt ning jään enda arvamuse juurde. Lisaks palun Teie mõistvat suhtumist kohtuotsuse puhul ja arvestada, et olen ka lapseootel ning sellistel tingimustel, mida pakkus Luminor, kahjuks toime ei tule, kuid olen kindlasti valmis tasuma laenusummat endistel tingimustel.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olev krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andis laenu füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja majandustegevust. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud, mille tõttu on muutunud kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kohus analüüsib lepingu kehtivust ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (I). Kohus käsitleb seejärel VÕS § 416 kohaseid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eelduseid ning teeb menetluslikud otsustused (II). I
6.Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPRFinance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva 4
intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).
6.1.Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).
6.2.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
6.3.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 403 3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
7.Kohus leiab, et hageja järgis krediidiandjana vastutustundliku laenamise põhimõtet ning järgis sealjuures kostja krediidivõimelisuse hindamisel VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes nõuetekohast hoolsust. Kohus leiab, et lepingu kehtivuses ei ole alust kahelda, lepingu järgi oli intressimäär 8% aastas ning krediidikulukuse määr 8,76% (dtl 11). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ta järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hindas nõuetekohase hoolsusega kostja krediidivõimelisust. Hageja küsis lepingu sõlmimisel kostja arvelduskonto väljavõtet, hindas kostja sissetulekuid ja kohustuste suurust, analüüsis kostja esitatud arvelduskonto väljavõtet (dtl 58–91) ning kontrollis andmeid registritest nagu Krediidiinfo andmebaas ja Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendid (dtl 86–92). Hageja tõendas, et ta tuvastas, et kostja keskmine sissetulek on 1736 eurot ning kohustustena märgiti krediitkaardi tõttu krediidilimiit 1000 eurot (dtl 98). hageja selgitas välja, et kostja igakuine netosissetulek on 1736 eurot (töötasu 1416 eurot, peretoetus 120 eurot, elatis 200 eurot). Kostja soovis laenu selleks, et renoveerida vanaema korter ja sinna elama minna lastega (kaks ülalpeetavat). Kostja lõpetas autolaenu ja sulges partnerkaardi kuulimiidiga 700 eurot. Kostja kohustuste (kuumakse) ja sissetuleku vahe oli sobilik. Kostja likviidsus oli positiivne ning sissetuleku ja laenu suhe oli sobilik. Kostja taotletud laen oli fikseeritud intressimääraga, mistõttu laenu nõuetekohasel täitmisel ka rahalised kohustused ei saa suureneda väliste faktorite tõttu (dtl 4). 5
Kohus leiab, et eeltooduga on hageja tõendanud, et leping on kehtiv ning hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, sealjuures hindas kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Kohus analüüsib järgnevalt lepingu ülesütlemise eelduseid. II
8.Hagejal oli õigus pooltevaheline leping kehtivalt üles öelda, eeldusel, et täidetud olid pooltevahelise tarbijakrediidilepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist ja tõi välja, et VÕS § 416 mõttes ülesütlemise formaalseid ja materiaalseid eeldusi peab tõendama hageja. Hageja ütles lepingu kehtivalt üles eeldusel, et: hageja esitas kostjale lepingu ülesütlemisavalduse ja kostja sai selle kätte tarbija on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist krediidiandja on pakkunud tarbijale hiljemalt koos eelnimetatud kahenädalase tähtajaga kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust.
8.1.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja on lepingu ülesütlemisavalduse kätte saanud. Kohus tuvastab, et Eesti Posti väljastusteatest nähtuvalt sai kostja ülesütlemisavalduse isiklikult allkirja vastu kätte hiljemalt 06.05.2025 (dtl 50). Ka kostja on kinnitanud, et ta on ülesütlemisavalduse (panga tähitud kirja) kätte saanud ning võttis pärast seda hagejaga ühendust (dtl 109).
8.2.Hageja sai kostja kui tarbijaga sõlmitud tarbijakrediidilepingu VÕS § 416 lg 1 järgi erakorraliselt üles öelda üksnes tingimusel, et kostja oli selleks ajaks viivituses vähemalt kolme teineteise järgneva tagasimaksega. Hageja väitel ütles ta lepingu üles 30.04.2025. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et hageja oli lepingu ülesütlemise ajal 30.04.2025 viivituses kolme järjestikuse maksega 15.01.2025, 17.02.2025, 17.03.2025, mille kostja oli hagejale tasunud üksnes osaliselt. Hageja väitel oli tasumata ka 15.04.2025 makse tervikuna. Hageja on eeltoodu tõendamiseks esitanud programmi väljavõtte (dtl 46). Kostja ei ole väitnud, et ta oleks nimetatud osamaksed tervikuna ja tähtaegselt tasunud ning asjaolu, et ta jäi maksetega viivitusse, tasus võlgnevuse osaliselt ning alates 2025. aprillist võlgnevust ei tasunud, nähtub ka kostja esitatud arvelduskonto väljavõttest ülekannete kohta (dtl 115).
8.3.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud ka seda, et ta tegi kostjale ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks VÕS § 416 lg 1 mõttes koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist Hageja on esitanud tõendi selle kohta, et ta saatis 08.04.2025 kostjale e-kirjaga teate ning hoiatuse selle kohta, et kui hageja tähtaegselt võlgnevust ei tasu, ütleb ta lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist (dtl 43). Kostja ei ole väitnud, et ta ei oleks lepingu ülesütlemise hoiatust kätte saanud. Hageja on teatega tõendanud, et ülesütlemise hoiatus oli esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus leiab, et hageja on teatest nähtuvalt tõendanud, et ta andis kostjale 08.04.2025 täiendava tähtaja kuni 23.04.2025 ning hoiatas kostjat, et kui kostja ei tasu selleks ajaks võlgnevust, ütleb hageja kostjaga sõlmitud lepingu 30.04.2025 üles.
9.Hageja pidi tarbijakrediidilepingu erakorraliselt kehtivalt ülesütlemiseks pakkuma kostjale kahenädalase tähtajaga kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimise võimalust VÕS § 416 lg 2 6
järgi, mis sätestab, et krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos VÕS § 416 lg-s 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.
9.1.Kohus leiab, et kohtule tõendina esitatud teatest nähtuvalt, olid ülesütlemisavalduses kirjas läbirääkimisvõimalused (dtl 43). Lepingu 08.04.2025 ülesütlemise hoiatuses oli öeldud: „Võimalikud lahendused ajutistele rahalistele raskustele võivad olla järgmised: maksekuupäeva muutmine, et lepingust tulenev maksekuupäev oleks pärast teie tavapärast palgapäeva ja krediidimaksete debiteerimisel oleks kontol piisavalt raha; krediidi tagasimaksegraafiku muutmine või tähtaja pikendamine, et vähendada tagasimakstavaid summasid; krediidimaksete edasilükkamine kokkulepitud ajaks. Pangaga läbirääkimiste pidamiseks või lisaküsimuste korral palume helistada +XXX või saata e-kiri XXX.“
9.2.Riigikohus on leidnud, et krediidiandja peab olema suuteline sõnastama tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avalduse selliselt, et laenusaaja saaks üheselt aru, et tal on võimalus pidada pangaga läbirääkimisi. Riigikohtu hinnangul ei saa VÕS § 416 lg 2 nõuetele vastavaks läbirääkimiste võimaluse pakkumiseks pidada lauset: „Küsimuste tekkimise korral palume teil võtta ühendust alltoodud kontaktidel“. Samas on Riigikohus selgitanud, et ainuüksi võimalik läbirääkimiste võimaluse pakkumata jätmine VÕS § 416 lg 2 nõudeid rikkudes ei mõjuta tarbijakrediidilepingu ülesütlemise kehtivust (RKTKo 03.06.2020, 2-177502/66, p 16).
9.3.Kohus leiab, et ülaltoodud selgitused 08.04.2025 teates on piisavad, et kostjale oleks üheselt arusaadavad, et tal on võimalik pidada hagejaga läbirääkimisi. Kostja väitel ei ole hageja talle makseraskuste tekkimisel piisavalt vastu tulnud ning esitanud selle kohta tõendina kirjavahetuse makseraskuste ja läbirääkimiste kohta (dtl 111–113). Ka kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja selgitanud kostjale võimalusi, mida makseraskuste korral teha ning kostja seisukohast võib välja lugeda, et võimalused olid teada ja olemas, kuid eluliste raskuste tõttu puudus kostjal jaks tollel hetkel maksepuhkuse taotlemisega tegeleda (dtl 109). Pooled on arutanud kokkuleppevõimalusi ka kohtumenetluse kestel, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud, sest neil on maksete tasumisest erinev nägemus (dtl 116–124).
10.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on hageja tõendanud, et kõik lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täidetud ning hageja ütles pooltevahelise lepingu 30.04.2025 kehtivalt üles. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb välja mõista: põhivõlg 13 480 eurot 74 senti, intress 404 eurot viivis 384 eurot 87 senti, mis on sissenõutavaks muutunud 15.08.2024–31.07.2025 edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (13 480 eurot 74 senti) alates 01.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Kuna hageja ütleb lepingu kehtivalt üles, muutud ülesütlemisega kogu võlgnevus sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kogu põhivõla tasumist. Hagejal oli lepingu p-de 4.1 ja 4.2 kohaselt õigus nõuda kostjalt intressi 8% aastas. Hagejal on lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamisel õigus nõuda kostjalt viivist 8% aastas lepingu p 4.2 ning VÕS § 113 lg 1 järgi.
11.Kohus selgitab kostjale, P.U-le , et on arusaadav, et elus tuleb ette raskeid perioode. Mõistetav on ka see, et kui kasvatada kahte last üksikvanemana, ei pruugi olla inimlikult võimalik leida jaksu, et võlgnevustega tegeleda. Õiguslikku hinnangut raske olukord paraku ei muuda, sest lepinguid tuleb täita. 7
Kui maksed jäid õigeks ajaks tasumata, oli see lepingurikkumine. Kuna hageja ütles lepingu kehtivalt üles, on hagejal õigus nõuda kostjalt, et kostja tasuks kohe kogu võla. Mis on olnud, see on olnud ja seda enam muuta ei saa. Seda olulisem on aga nüüd end kokku võtta ja võlgadega tegeleda enne kui kohtutäitur pangakonto arestib, sest siis on juba päris halvasti ja kannatavad lapsed. Ühekorraga tasumiseks on 13 500 eurot suur summa. Mida kostja, P.U saab ette võtta. Kohus palub teil pöörduda võlanõustaja poole. Võlanõustamisteenus on isikule tasuta ning teenuse osutamise eest tasub XXX. Siin on kõik kontaktid: https://www.poltsamaa.ee/volanoustamisteenus. Kui asi peaks jõudma kohtutäituri kätte, ka siis ei ole kõik veel kadunud, kuid ise tuleb olla aktiivne, võtta ühendust pangaga ja kohtutäituriga. Võlgade eest peitu pugemine ei aita. Kui pank on nõus, saab ka täitemenetluses sõlmida maksegraafiku ja vältida seda, et pangakontod pannakse lukku.
12.Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega 31.07.2025 menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv 980 eurot (dtl 8). Hageja kinnitas, et kõik kulud on TsMS § 176 lg 5 kohaselt kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv. Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.