Elektrum Eesti OÜ hagi T.R. vastu põhivõla 219 euro 59 sendi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks
Tsiviilasja hind
469 eurot 18 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elektrum Eesti OÜ (registrikood 11399985), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema, Ahto Järvela ja Kristiine Urb Kostja: T.R. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Henno Nurmsalu
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Elektrum Eesti OÜ kanda.
3.Mõista Eletrum Eesti OÜ-lt T.R. kasuks välja menetluskulud 800 eurot.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Elektrum Eesti OÜ (hageja) esitas 18. detsembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T.R.-ilt (kostjalt) 402 eurot 78 sendi saamiseks. Kuivõrd kostja esitas vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Tartu Maakohtule.
2.Hageja esitas 6. märtsil 2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 219 eurot 59 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 199 eurot 98 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivise põhivõlalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni määras 0,07% päevas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22. juulil 2015 elektrienergia müügilepingu nr 5650536399. Lepingu kohaselt oli elektrienergia müügiperiood 22. juuli 2015 kuni 30. juuni 2018, mida pikendati 31. augustini 2021. Hageja esitas kostjale arved perioodi mai kuni juuni 2021 eest kokku summas 279 eurot 33 senti, millest kostja jättis tasumata 219 eurot 59 senti. Hageja saatis kostjale meeldetuletuse ja hoiatuse, samuti teate lepingu lõppemise kohta ning pakkumise lepingu pikendamiseks. Kuivõrd kostja teatas, et ei soovi lepingut pikendada, luges hageja lepingu lõppenuks.
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjale esitatud arved ei olnud korrektsed ja kostja pöördus korduvalt hageja poole arvete korrigeerimiseks. Hageja ei ole kostjale arvete sisu selgitanud. Ühel arvel on tasumisele kuuluvaks summaks 0 eurot ja kajastub hoopis ettemaks. Samal kuupäeval on kostjale väljastatud teine arve, milles kajastub ettemaks 120 eurot 18 senti. Samale kliendile (kostjale) sama teenuse eest samaaegsetel arvetel ei kajastatud väidevat võlgnevust. Julianus Inkasso saatis 9. oktoobril 2024 kostjale e-kirja, milles kinnitas, et menetlus arvete osas on lõpetatud hageja palvel.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on 22. juulil 2015 sõlmitud elektrienergia müügileping nr 5650536399 (dtl 36; lepingu pikendamine 10. septembril 2018; dtl 37 – 38). Lepingu üldsätete p 1.1 kohaselt hageja (müüja) müüb ja kostja (klient) ostab elektrienergiat. Lepingu p 2.1.2 on hageja (müüja) kohustus väljastada ja saata kostjale (kliendile) arve hiljemalt 10 päeva jooksul pärast võrguettevõtja poolt elektriarvesti näitude automatiseeritud andmesüsteemi vahendusel või otse müüjale kättesaadavaks tegemisest vastavalt kliendi poolt kalendrikuus tegelikult tarbitud elektrienergia kogusele. Lepingu kohaselt oli mõõtepunktiks Väimela, XXX, Eesti. Elektrienergia müügiperiood lõppes 31. augustil 2021. Hageja tugineb sellele, et lepingu alusel on ta esitanud kostjale 27. juulil 2021 arve nr 565260277339 perioodi mai 2021 eest summas 209 eurot 99 senti (dtl 39 – 42) ja 28. juulil 2021 arve nr 565520111156 perioodi juuni 2021 eest summas 54 eurot 34 senti (dtl 43 – 44), millest 2
kostja jättis tasumata 219 eurot 59 senti.
6.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et suvel 2021 on hageja esitanud kostjale sama tarbimiskoha kohta kuus arvet erinevate perioodide eest (märtsi kuni juuni eest; dtl 124 – 137). Selliselt esitas hageja kostjale 7. juulil 2021 arve nr 5650536399 mai eest (dtl 124 – 126), samas kui mai eest on esitatud arve ka 11. juunil 2021 (dtl 127 – 129). Ka vaidlusalused arved on esitatud 27. juulil 2021 ja 28. juulil 2021. Arvetel märgitud summad ei ole jälgitavad, st mõnel arvel on märgitud võlgnevus ja mõnel arvel ettemaks (nt 27. juulil 2021 esitatud arvel on märgitud ettemaks 44 eurot 74 senti ja maksmisele kuuluvaks summaks on 165 eurot 25 senti; dtl 137). Kohus märgib, et praegusel juhul on tegemist tarbijaga sõlmitud elektrienergia müügilepinguga. Kostja kui tarbija on lepingulises suhtes elektriettevõttega selgelt nõrgemas positsioonis. Sellises olukorras on kohtu hinnangul eriti oluline, et kostja saaks aru temale esitatud arvetest ning nõude kujunemisest.
7.Kohtule esitatud tõenditest nähtub ka see, et kostja on korduvalt pöördunud hageja poole seoses temale esitatud arvetega ning palunud hagejalt selgitusi ja korrektseid arveid (dtl 90 – 99). Samas nähtub kostja e-kirjadest ka see, et kostja ei ole oma küsimustele vastaseid saanud, samuti ei saanud ta hagejaga kontakti. Selliselt on kostja 23. augusti 2021 e-kirjas viidanud sellele, et ta kirjutas 18. augustul 2021 ja palus korrektseid arveid, samuti on hageja töötaja kinnitanud talle, et üks koostatud arvetest on 20 euro võrra suurem, kui peaks olema (dtl 90). Vaidlusaluse arve nr 565260277339 kohta on kostja samas e-kirjas märkinud, et ta pole seda üldse saanud. Kostja on 12. augusti 2021 e-kirjas märkinud, et juuli eest esitatud arve on korrektne, kuid sellele on lisandunud summa 219 eurot 59 senti, mille kohta ei ole hageja korrektset arvet esitanud. Samas kirjas viitas kostja ka sellele, et hageja töötaja on nõustunud sellega, et arves on küsitavusi, mida ta ei osanud selgitada ja lubas raamatupidajaga rääkida ja arve korda teha, kostja viitas ka sellele, et pole hagejaga enam kontakti saanud ning palus edastada talle korrektsed arved (dtl 92). Ka
17.septembri 2021 e-kirjas on kostja pööranud hageja tähelepanu sellele, et hageja ei ole korrektseid arveid esitanud (dtl 93).
8.Ka hageja ise on korduvalt tunnistanud, et arvetega ei ole kõik korras – selliselt on hageja
27.juulil 2021 vastanud kostjale, et edastab kogu info raamatupidajale ning tegeleb arvete korrastamisega (dtl 91). 24. augusti 2021 e-kirjas on hageja klienditeeninduse juht märkinud, et tal läheb natuke aega, et aru saada, kuidas ta saaks arveid korrastada ning et ta võtab kostjaga ühendust (dtl 99). Samuti on hageja 13. novembri 2025 menetlusdokumendis märkinud, et põhjus, miks kostja sai ebakorrektsed arved, on Elektrilevi üleminek uuele programmile.
9.Julianus Inkasso OÜ menetlusega seonduvalt peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja pöördus võlgnevuse sissenõudmiseks Julianus Inkasso OÜ poole ning seejärel loobus hageja võlgnevuse sissenõudmisest. Selliselt on Julianus Inkasso OÜ 4. novembri 2021 e-kirjas märkinud, et hageja lepingust tulenevad nõuded on hageja poolt tagasi kutsutud ning Julianus Inkasso OÜ-l ei ole 4. novembri 2021 seisuga kostja vastu pretensioone (dtl 100). Ka hageja töötaja on 4. novembri 2021 e-kirjas selgitanud, et „oleme selle nõude kustutanud inkassost“ (dtl 95). Seega võis kostja kohtu hinnangul sügisel 2021 järeldada, et hageja pöördumine inkasso poole oli ekslik ehk hageja tegeleb õige summa väljaselgitamisega. Hageja viidatud Julianus Inkasso OÜ vastus, milles viimane küsib võlgnevuse tasumise kohta, on koostatud alles oktoobris 2024 (vahetult enne kohtusse pöördumist).
10.Kohus juhtis 17. oktoobri 2025 kohtunõudes hageja tähelepanu asjaolule, et hageja nõue ei ole selge. Kohus palus hagejal esitada selgelt jälgitav põhinõude kujunemise käik ning viidata konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga hageja soovib tõendada. Samuti palus kohus hagejal esitada oma seisukoht ka kostja esitatud vastuväidetele. Kohtu hinnangul ei ole hageja sisuliselt kohtunõuet täitnud. Kuigi hageja on 13. novembri 2025 menetlusdokumendis 3
selgitanud põhinõudega seonduvat, kattub see hagi p-s 1.4.1 esitatud selgitusega. Seega on hageja põhinõude selgituseks kopeerinud menetlusdokumenti sama tabeli, mis on kohtule esitatud hagiavalduses. Kohus märgib, et arvete alusel maksmisele kuuluv summa on kokku 264 eurot 33 senti (209,99 +54,34), mitte 279 eurot 33 senti, nagu hageja on märkinud hagis ja 13. novembri 2025 menetlusdokumendis.
11.Kohus märgib ka järgmist. Olukorras, kus kostja on esitanud sisulisi vastuväiteid arvete osas, ei piisa üksnes hageja enda kinnitusest selle kohta, et arved on esitatud korrektselt ning neid on kostjale selgitatud (vt hageja 13. novembri 2025 menetlusdokumendi p 2.2). Hageja ei ole esitanud ühtegi selgitust ega põhjendust seoses kostja vastuväidetega. Selliselt ei ole kohtul võimalik veenduda, et hageja nõue on põhjendatud. Samuti on hageja märkinud, et kahetsusväärselt ei ole tal säilinud kirjavahetust kostjaga programmi vahetuse kohta. Seega ei ole kontrollitav, kas ja mida hageja vastas kostja esitatud küsimustele (vt otsuse p 7). Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja esitatud väljavõte programmist (dtl 108 – 110) ei ole käsitletav tõendina. Selliselt ei selgu väljavõttest, et tegemist on kostja kohta tehtud kannetega ega ka seda, millal on väljavõte koostatud. Ka olukorras, kus kohus käsitleks programmi väljavõtet tõendina, ei saa kohus ise tõendist asjaolusid tuletada ehk kohus ei saa sellest tuletada sisulisi põhjendusi kostja esitatud vastuväidete osas. Seega jätab kohus vastava tõendi tähelepanuta.
12.Hageja esitas 23. jaanuari 2026 menetlusdokumendi lisana Elektrilevi OÜ e-kirja ja väljavõtte kostja tarbimisest perioodil 1. aprillist 2021 kuni 31. augustini 2021 (dtl 144 - 304). Viidatud tõendiga soovib hageja tõendada, et kostja on arvetel esitatud kogustes elektrit tarbinud ja seega on arved põhjendatud. Kohus märgib, et esitatud väljavõtted (dtl 149 – 304) on äärmiselt mahukad ning kohtul puuduvad eriteadmised, et neid väljavõtteid lugeda. Kohus on korduvalt selgitanud ka seda, et kohus ei saa tõenditest ise asjaolusid (sh tarbitud elektri kogust) tuletada. Kohus jätab vastava tõendi tähelepanuta.
13.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hageja põhinõue on ebaselge. Eelneva tõttu jätab kohus hageja põhi- ja viivisenõude ning sissenõudmuskulude nõude rahuldamata.
14.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
15.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud 1150 eurot (ilma käibemaksuta). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. (TsMS § 175 lg 1). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades (vt nt Riigikohtu
11.veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-115-14, p 11). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.3). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. 4
novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
16.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot ja 120 eurot. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on selline tunnitasu kooskõlas kohtupraktikaga ning mõistliku suurusega. Kohus ei pea vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga kulunimekirjas toodud üksiku toimingu põhiselt. Samas on kohus seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 10 tundi) ei ole täies ulatuses põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega (hageja tugines sellele, et kostja ei ole tasunud elektrienergia müügilepingu alusel väljastatud arveid), kuid kostja esitas sisulisi vastuväiteid ning tõendeid, ning hageja esitas oma nõude täpsustuse, millega kostja esindaja pidi omakorda tutvuma. Eelnevat arvestades on põhjendatud ajakuluks 7 tundi. Seega on kostja põhjendatud menetluskulud 800 eurot (110 x 4 + 120 x 3). Kuivõrd TsMS § 177 lg 4 järgi saab kohus mõista vastaspoolelt viivist menetluskuludelt üksnes poole taotlusel ning kostja ei ole sellist taotlust esitanud, ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks viivist menetluskuludelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
5
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.