Võlaõigus

4.1 Välja mõista J. R.lt B2 Impact OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 595 (viissada üheksakümmend viis) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. 1(6)

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu 385 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

Euroopa tarbijakrediidi teabelehe p 3 kohaselt kohustus klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 49,09% aastas ehk 0,1345% päevas. 16.06.2020 Euroopa tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 kohaselt oli krediidikulukuse määr 61,79% aastas Lepingu hinnakirja kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o 49,09% aastas ja 0,1345% päevas. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku 10657,08 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 2050,29 eurot, kulude katteks 186,44 eurot ja intressi katteks 8420,35 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, veebruarikuu osamakse summas 266,70 eurot, maksetähtaeg 10.03.2025, märtsikuu osamakse summas 277,36 eurot, maksetähtaeg 10.04.2025, aprillikuu osamakse summas 287,69 eurot, maksetähtaeg 10.05.2025, maikuu osamakse summas 284,84 eurot, maksetähtaeg 10.06.2025 Krediidiandja edastas 24.06.2025 kostja e-postile meeldetuletuse lepingu lõpetamisest. Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppes leping 8.06.2025. a. ja kogu nõue muutus sissenõutavaks. Krediidiandja on lepingu ülesütlemise teatised kostjale edastanud mõistlikul viisil – tema poolt deklareeritud aadressile lepingus sätestatud viisil. Kostjat teavitati 3.07.2025 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Seega hageja hinnangul nõude loovutamine kostja suhtes on toimunud VÕS § 170 mõttes. 1.2 Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 7048 eurot ja kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 2050,29 eurot. Kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 4997,71 eurot (7048 eurot - 2050,29 eurot), mille hageja palub kostjalt välja mõista. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Lepingujärgne intressimäär oli 49,09% aastas. Hageja nõuab intressi tasumist perioodi eest 9.05.2025-8.06.2025 summas 208,37 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 9.06.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.11.2025 seadusjärgses viivisemääras ehk 219,82 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist TsMS § 367 alusel alates 12.11.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 10,15% aastas. 1.3 Hageja selgitab, et krediidiandja Multitude Bank kogus teavet kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Krediidiandja iseteenindusportaali kaudu täidetud laenutaotlusel märkis kostja, et sissetulek (employee income) 1600 eurot, igakuised kulutused (monthly expenses): 285 eurot. Kostja kinnitas, et kasutab laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu, samuti, et on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Hageja lisab, et kostja ja krediidiandja vahel on krediidileping sõlmitud 2020. a, seega on krediidiandja teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise 2020. a kehtinud krediidiandja sise-eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. Hageja viitab Riigikohtu seisukohale, mille järgi ei ole 3(6)

krediidivõime hindamisel ilmtingimata vajalik tugineda üleüldse pangakonto väljavõttele, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (2-21-13098). Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja täiendavate registripäringute alusel. Krediidiandja sise-eeskirjades on kirjeldatud eraldi reeglid, nõuded ning tingimused, millistel juhtudel ning kuidas kontrollida laenusaaja poolt esitatud teavet ning läbi milliste korrektuuride (nt sissetuleku korrigeerimine), konservatiivse lähenemise (nt hüpoteetiliste kohustuste arvutamine), skooride ja muude andmete analüüsimisel kogumis on võimalik krediidiandjal teha krediidiotsus näiteks ka teatud juhtudel konto väljavõtet küsimata. Selline metoodika, kus krediidiandja ei tugine üksnes konto väljavõttele sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel, ei ole ka vastuolus vastutustundliku laenamise nõuetega. Krediidiandjal on õigus ja ka kohustus kehtestada sise-eeskirjadega vastavad metoodikad, kuidas ta laenusaaja krediidivõimelisust hindab ning kuidas ta jõuab vastava krediidiotsuseni (positiivse või negatiivse). Vastavalt KAVS §-le 50 lg 4 krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

ja hinnakirja ning Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe edastatud kostja e-posti aadressile taotluse esitamise kuupäeval ehk 16.06.2020 ning lepingudokumendid on kliendile kättesaadavad ka iseteeninduskeskkonnas (dtl 13-25) Tulenevalt VÕS § 408 lg 1 on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et VÕS § 404 lõikes 2 või 2 3 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Kohus möönab, et hageja on rikkunud VÕS § 410 lg 1, hageja ei ole tõendanud kõigi lepingudokumentide edastamist kostja e-posti aadressile. Samas on hageja tõendanud et krediit on tarbija kasutusse antud. Hageja on teinud ülekandeid laenutaotluses esitatud kontole ning kostja on teinud ka tagasimakseid (dtl 12-13; 26-54; 55-59) 6.2 Krediidikulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg 1 sätestatud määra. Laenulimiidilepingu krediidikulukuse määr oli 61,79%. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulimiidileping sõlmiti 16.06.2020. 30.11.2029.a. seisuga oli tarbimislaenude kulukuse määr 20,61%; 31.05.2020.a seisuga 20,52%. VÕS § 4062 lg 1 viimase lause kohaselt korraldab Eesti Pank keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks oma veebilehel. Krediidilepingu sõlmimise ajal ehk 16.06.2020.a ei olnud Eesti Pank veel avaldanud viimase kuue kuu keskmist krediidi kulukuse määra. Seega ei olnud laenuandjal võimalik arvestada tulevikus avaldatava keskmise krediidi kulukuse määraga. Krediidilepingu sõlmimise hetkel oli VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses nimetatud viimati avaldatud keskmine krediidi kulukuse määr 30.11.2019 ehk 20,61%. Selle kolmekordne määr on 61,83 % aastas. Kuivõrd kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr oli 61,79% ehk väiksem kui kolmekordne Eesti Panga viimati avaldatud tarbimislaenude kuluse määr, siis leping krediidikulukuse määra suuruse tõttu tühine ei ole. 6.3 Hageja märgib, et esialgne võlausaldaja Ferratum Bank loovutas nõude 3.07.2025 hagejale ja kostjat teavitati loovutamisest (dtl 66-68) VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 6.4 Hageja ütles lepingu üles 24.05.2025 teatega alates 8.06.2025 (dtl 64-65). Leping lõppes 8.06.2025.a., seega muutus nõue sissenõutavaks 8.06.2025.a. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud, ülesütlemisteatele reageerinud ega reageerinud ka hagimaterjalide kättetoimetamisele. 6.5 Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Krediidisaaja krediidivõimekuse hindamiseks on hageja kogunud andmeid lisaks laenutaotluses toodule, analüüsinud kogutud andmeid ning leidnud, et laenutaotleja on piisavalt maksejõuline (dtl 69-72). 6.6 Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 7048 eurot ja kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 2050,29 eurot. Kuivõrd limiidikontot sai korduvalt kasutada (ehk teostatud tagasimakseid uuesti kasutada, arvestati tasutud tagasimaksed peamises osas intressi katteks). Kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 4997,71 eurot (7048 eurot - 2050,29 eurot; dtl 3-4, 26-54, 26-54). Tasumata intress perioodi 9.05.2025-8.06.2025 eest on 208,37 5(6)

eurot (dtl 7). Sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 9.06.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.11.2025 seadusjärgses viivisemääras ehk 219,82 eurot (dtl 7).

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.