Võlaõigus

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja sõlmis 11.03.2024 XXX AS-ga (krediidiandja) väikelaenulepingu nr #xxx, mille järgi sai kostja 800,00 eurot. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Krediidi ehk väikelaenulepingus lepiti kokku 24 osamaksega maksegraafikus, mille intressimäär aastas on 18,60%, krediidikulukuse määr on 51,28 % ja krediidikogukulu on 1196,99 eurot. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemääraks on intressimäär või Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit pluss 8% (sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem). Kõrgem on lepingust tulenev viivisemäär, seega hageja lähtub sellest. Laenulepingu kohaselt sai kostja krediidiandjalt 800 eurot. Kostja tegi tagasimakseid kokku 350,22 eurot, millest arvestas krediidiandja põhiosa katteks 186,49 eurot, intresside katteks 130,46 eurot, meeldetuletustasu katteks 10 eurot ja haldustasu katteks 2327 eurot. Arvutus 800 (saadud laenust)-186,49 (tagasimaksed põhiosa katteks)=613,51 eurot. Seega kokku kostjale kasutusse antud põhiosa summast on tagasi tasumata 613,51 eurot. Vastavalt lepingu punktile II intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt Intressimäärale, so 18,60% % aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 613,51 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Perioodil 26.09.2024 (laenuintressi tagasimakse viimasele päevale järgnenud päevast) kuni 28.01.2025 (lepingu ülesütlemiseni) on kogunenud välja laenatud põhiosa kasutamisest 36,23 eurot intressi. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 28.01.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 23.05.2025 lepinguga sätestatud intressi määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 35,95 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta kostjaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on kantud kulusid: 03.03.2025 nõudekiri (20,00 eurot), 17.03.2025 kiri (5,00 eurot), 24.03.2025 kiri (5,00 eurot). Kokku: 30,00 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitist summas 30,00 eurot VÕS § 115 ja 1132 lg 2 p 1 alusel. 2

Hageja palub välja mõista kostjalt Y E N ́ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust #xxx tulenev põhivõlgnevus 613,51 eurot, intress 36,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 35,95 euro; VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 613,51 eurolt alates 24.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni; sissenõudmiskulu 30,00 eurot; menetluskulud summas 245,00 eurot (riigilõiv hagiavalduselt) ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise ja menetluskulude nimekiri määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 02.01.2026.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2023.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 17,36%. XXX AS ja kostja sõlmisid 11.03.2024 väikelaenulepingu nr #xxx, mille krediidi kulukuse määr on 51,28%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,09*3=52,08%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Hageja tõi hagiavalduses välja, et taotluse esitamisel, teatas kostja, et tema töötab erasektoris ning kostjal on regulaarne sissetulek. Krediidivõimelisuse hindamisel analüüsis krediidiandja kostja regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi kostja esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms). Krediiditaotluse täitmisel märkis kostja oma sissetulekuks 1100 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud EMTA 4 kuu min sissetulekust summas 751,33 eurot. Kostja sissetulek ning kohustused on nähtavad ka pangakonto väljavõttel (hagi lisa 3). Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot kostja finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused on kostja märkinud 150 eurot ja majapidamiskulud 500 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Hagis väljatoodule tuginedes kohus leiab, et hageja on põhistanud esitatuga, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet ning krediidiandja on kogutud info analüüsimisel jõudnud järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 3

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 245 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 245 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 245 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (245 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.