2-25-17982/5 - Võlaõigus - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2); 3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu nr L89010299864 alusel soetas kostja kauba maksumusega 608,99 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.05.2023-15.10.2024 a. Kostjalt on toimunud laekumisi lepingu kehtivuse ajal põhiosa katteks 33,54 eurot. Peale lepingu ülesütlemist ja nõude loovutamist on kostja sooritanud makseid hagejale põhiosa katteks 400 eurot, millest 40 eurot arvestab hageja sissenõudekulude katteks ja 360 põhiosa katteks, seega on tasumata põhiosa summas 215,45 eurot. Kostja ei täitnud lepingust nr C85009614137 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, tasumata oli kolm järjestikkust osamakset 05.09.2023, 05.10.2023, 05.11.2023, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.12.2023.a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.12.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu nr C85009614137 alusel sai kostja kasutada krediiti limiidiga 3300 eurot. Kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama iga kuu 5. kuupäeval. Lepingu ülesütlemise seisuga 27.12.2023 koosnes kostja tähtajaks tagastamata kasutatud krediit/põhisumma 3281,63 eurot. Peale nõude loovutamist on kostja sooritanud makseid hagejale põhiosa katteks 400 eurot, millest 50 eurot arvestas hageja sissenõudekulude katteks ja 350 eurot põhiosa katteks. AS Inbank Finance ja AS Inbank loovutasid 29.12.2023 kostja vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostjale. Hageja palub välja mõista lepingu nr L89010299864 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 215,45 eurot, intress 65,18 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 94,35 eurot. Mõista lepingu nr C85009614137 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2931,63 eurot, intress 293,71 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1176,83 eurot. Mõista lepingu nr L89010299864 alusel kostjalt hageja kasuks viivis alates 23.10.2025 kuni põhinõude summas 215,45 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 25% aastas. Mõista lepingu nr C85009614137 alusel kostjalt hageja kasuks viivis alates 23.10.2025 kuni põhinõude summas 2931,63 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 22% aastas. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 595 eurot ja hageja õigusabikulud 676 eurot. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9.Hagiavalduse kohaselt järelmaksulepingu sõlmimisel veenduti kostja krediidivõimekuses. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Päringud tulenevad lisast 14, lepingu nr C85009614137 puhul lk 2-3 ning lepingu nr L89010299864 lk 5-6. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt/Pensioniregistrist. Tarbija kohustuste suurus, mis krediidiotsuse tegemisel arvesse võeti, nähtub tarbija esitatud krediiditaotluses. Sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%) ei ole krediidiandjatele kehtiva regulatsiooniga kehtestatud, mistõttu lähtub krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnates printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Samuti arvestab Inbank krediidiotsuse tegemisel, et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum. Krediidiandja eeldab, et tarbijatel on enda finantsseisundi kohta kõige täpsem informatsioon ning tarbijad esitavad krediidiandjale täpset ja tõest informatsiooni. Olukorras, kus tarbija esitab krediiditaotluses teadvalt valeandmeid oma sissetulekute ning kohustuste kohta, on tarbija rikkunud hea usu põhimõttest tulenevat kohustust teatada teist poolt asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Kui tarbija on krediiditaotluse esitamisel krediidiandjale esitanud ebaõigeid andmeid, ei saa krediidiandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Tarbija varasema maksekäitumise kohta kogutakse andmeid nii sisestest kui välistest allikatest. Inbank teeb päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Ühtlasi kasutatakse väliste registrite poolt pakutavaid krediidireitinguid, mis hindavad tarbija tõenäosust jääda võlgu. Kõnealuste krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid maksehäireid polnud (dtl 52-73).