Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja Darina Koivunen
vastu võla
Kostja: X (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta PLACET GROUP OÜ hagi X-i vastu 21. augustil 2023 sõlmitud laenulepingust nr REF3979261 tulenevates nõuetes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud PLACET GROUP OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada otsus kätte pooltele.
4.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 11. veebruaril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-ilt (kostja) 4181,30 euro saamiseks. Kuivõrd kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, edastas Pärnu Maakohus 10. aprillil 2025 asja menetlemiseks Viru Maakohtule.
2.Hageja esitas 29. aprillil 2025 hagiavalduse (täpsustatud 23. mail 2025), milles palub mõista kostjalt välja põhivõla 3755,08 eurot, tasumata intressid 413,25 eurot, 28. aprilliks 2025 sissenõutavaks muutunud viivise 199,77 eurot ning sissenõudmiskulu 10 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõla tasumata osalt alates 29. aprillist 2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse määraga võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21. augustil 2023 laenulepingu nr REF3979261 Bondora AS-i ja AS Inbank Finance laenude võlgnevuste refinantseerimiseks. Laenulepingu REF3979261 laenusumma 3998,34 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 199,92 eurot. Refinantseeritud summad hõlmasid üksnes AS Inbank Finance ja Bondora AS-i ees laenu põhiosa tasumist. Lepingu krediidi kulukuse määr on 31,25%. Leping sõlmiti aastase intressimääraga 24,90%. Kostja kohustus laenu tagastama 72 osamaksena osamakse suurusega 109,05 eurot. Samuti kohustus kostja tasuma lepingutasu 199,92 eurot. Lepingu sõlmimisel veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Hageja tegi 18. augustil 2023 päringud Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasidesse. Maksehäirete päringute tulemusena tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. Samuti tehti päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena hageja tuvastas, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. Lisaks tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Kostja märkis enda igakuiseks sissetulekuks 900 eurot (töötasu) ja majapidamiskuludeks 300 eurot. Finantskohustusi kostja ei märkinud. Kostja esitas hagejale pangakonto väljavõtte ajavahemiku 19. veebruar 2023 kuni 17. august 2023 kohta. Hageja tuvastas, et kostja sissetulek oli keskmiselt nelja kuu vältel 887,14 eurot. Samuti tuvastas hageja kostja pangakontolt, et tal oli laenukohustus Swedbank AS-i ees kuumaksega 280,44 eurot, Holm Bank AS-i ees kuumaksega 41,78 eurot ning ESTO AS-i ees kuumaksega 17 eurot. Kokku tuvastas hageja kostja finantskohustusi 339,22 eurot. Hageja tuvastas, et kostja on krediidivõimeline igakuise reserviga 138,87 eurot, s.o 887,14 eurot (sissetulek) – 339,22 eurot (finantskohustused) – 300 eurot (majapidamiskulud) – 109,05 eurot (taotleva krediidikonto REF3979261 osamakse).
2
Hageja maksis lepingu alusel 21. augustil 2023 AS-ile Inbank Finance 1306,29 eurot ja Bondora AS-ile 1742,13 eurot. Hageja maksis kostjale välja 750 eurot, millest oli kinni peetud lepingutasu 199,92 eurot. Kokku tegi kostja tagasimakseid 1257,18 eurot. Sellest 243,26 eurot luges hageja põhiosa, 851,58 eurot intressi, 162,34 eurot laenu pikendamise tasu katteks. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata krediidiandjale põhiosa 3998,34 – 243,26 = 3755,08 eurot. Kostja oli viivituses 2024. a oktoobri, novembri, detsembri, 2025. a jaanuari ja veebruarikuu osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostjale edastati lepingu ülesütlemise hoiatus 1. detsembril 2024, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 15. detsembrini 2024 võla tasumiseks. Kuivõrd kostja võlga ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 11. veebruaril 2025 üles. Hageja esitas 19. jaanuaril 2026 VÕS § 403 4 lg 7 järgse nõude ümberarvestuse. Hageja selgitas, et laenusumma oli 3998,34 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 199,92 eurot, mistõttu tegi hageja väljamakseid kokku 3798,42 eurot (3998,34 − 199,92). Kostja tagastas laenulepingu alusel tagasimakseid kokku 1257,18 eurot. Kostja tasutud summast arvestas hageja põhinõude katteks 1109,32 eurot ning intressi katteks 147,86 eurot. Eeltoodust tulenevalt on ümberarvestuse tulemusel kostja poolt laenuandjale tagastamata põhiosa 2689,10 eurot (3798,42 − 1109,32). Ümberarvestuse tulemusel on kostja poolt laenuandjale tagastamata intress 46,47 eurot. Pärast tagasimaksete uuesti määramist ei ole ülesütlemine kehtiv. Ülesütlemise eeldused saavad vastavalt tagasimaksete uuesti määramisele täidetuks alles mais 2026. Eeltoodust lähtudes esitab hageja TsMS § 369 alusel edasiulatuva nõude lepingust tulenevate tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmiseks. On alust eeldada, et võlgnik ei täida oma kohustusi õigel ajal. Juhul, kui kohus leiab, et laenulepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr REF3979261 tulenev võlgnevus põhiosas 2689,10 eurot ning intressid 46,47 eurot, kokku 2735,57 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viiviseid alates 29. aprillist 2025 põhinõude 2689,10 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
5.Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on 3
kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
6.Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406 2 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja ja kostja sõlmisid 21. augustil 2023 tarbijakrediidilepingu nr REF3979261 (dtl 30-50). Hageja refinantseeris andis Bondora AS ja AS Inbank Finance laene makstes Bondora AS-ile välja 1742,13 eurot ja AS-le Inbank Finance 1306,29 eurot (dtl 97) ning kostjale 750 eurot (dtl 98), millest oli maha arvatud lepingutasu 199,92 eurot. Kokku lepingusumma 3998,34 eurot (dtl 43). Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr 31. mai 2023 seisuga 16,72% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/ 2273). Selle kolmekordne määr on 50,16%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 31,25% (dtl 43), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse laenulimiit 3998,34 eurot, intressimäär 24,90% aastas, igakuine tagasimakse suurus 109,05 eurot, maksekuupäev 1. kuupäev ja lepingutasu 199,92 eurot. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid ja arvutusi (dtl 21, 62-64). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
7.Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
4
Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
8.Hageja märkis, et tuvastas ja võttis lepingu sõlmimisel arvesse, et kostja igakuised sissetulekud olid keskmiselt 887,14 eurot (dtl 21-22). Hageja tuvastas selle kostja pangakonto väljavõtte alusel (dtl 65-93). Kostja sissetulekuks oli tema pangakonto väljavõtte järgi viimasel neljal kuul enne lepingu sõlmimist töötasu ja töövõimetushüvitis 887,14 eurot. Hageja keskmise töötasu arvutus on jälgitav ja kontrollitav ning vastab pangakonto väljavõttelt nähtuvale. Hageja tuvastas ja võttis lepingu sõlmimisel arvesse, et kostja igakuised finantskohustused olid 339,22 eurot (dtl 22, Swedbank AS-i, Holm Bank AS-i ja ESTO AS-i ees). Kohus leiab, et hageja on selgitanud, kuidas ta selle summani jõudis ja see vastab pangakonto väljavõttele.
9.Kostja märkis laenutaotlusel enda majapidamiskulude suuruseks 300 eurot ning hageja võttis selle lepingu sõlmimisel aluseks. Tulenevalt eelviidatud Riigikohtu praktikast, oli hagejal kohustus kostja kui tarbija esitatud teavet kontrollida (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 20). Hageja ei ole selgitanud, milliseid mõistlikke pingutusi ta tegi kostja esitatud teabe kontrollimiseks. Seega ei ole hageja tuvastanud kostja tegelikke majapidamiskulusid. Selliselt on hageja rikkunud teabe kontrollimise kohustust, jättes välja selgitamata, kui suured on kostja tegelikud igakuised majapidamiskulud.
10.Kohus leiab eelnevalt tuvastatu alusel, et krediidiandja ei ole piisava hoolega hinnanud kostja krediidivõimelisust. Hageja järeldas, et kostja on võimeline võtma täiendava laenukohustuse (109,05 eurot kuus) järgmise tehte alusel: 887,14-339,22-300. Kostjale jäi selle põhjal reserv 138,87 eurot. Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 22). Kostja pangakontolt nähtub, et kostja on regulaarselt Bondora AS-ist laenu võtnud. Näiteks 3. augustil 2023 (s.o samal kuul hagejaga lepingu sõlmimisel) kandis Bondora AS kostjale 600 eurot. Enne seda kandis Bondora AS kostjale 600 eurot 1. juulil 2023. Samuti on Bondora AS-ilt laekumine olnud 20. veebruaril 2023 600 eurot. Arvestades laenude saamise aega ja sagedust – üks laen juulis 2023 ning kaks augustis 2023, viitab, et kostja oli suure tõenäosusega olukorras, kus ta võttis uusi laene, et maksta jooksvaid kohustusi ja olemasolevaid laene tagasi. Hageja ei ole märkinud, et oleks sellega kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttelt, et kostja mängis hasartmänge (nt 2023. a märtsis, aprillis, juunis ja juulis). Hageja ei ole esitanud kohtule selgitusi, kas ja kuidas laenu andmisel hasartmängudele tehtavate kuludega arvestati. Kohus leiab eelnevat kogumis arvestades, hageja ei saanud jõuda järeldusele, et kostja on võimeline tasuma täiendavat laenukohustust. 5
VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on tuvastatud, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu).
12.Hageja esitas 19. jaanuaril 2026 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub alternatiivselt mõista kostjalt välja põhivõla 2689,10 eurot, intressid 46,47 eurot ning viiviseid põhinõudelt alates 29. aprillist 2025 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja 19. jaanuari 2026 esitatud ümberarvutatud ja TsMS § 369 alusel esitatud nõue on ebaselge. Hageja on märkinud, et nõuete ümberarvestuse korral ei ole lepingu ülesütlemine kehtiv. Hageja on esitanud ümberarvestatud maksegraafiku (dtl 209-210), kuid ei ole TsMS § 369 nõude esitamisel arvestanud sellega, et kõik maksegraafiku kohased nõuded ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud. Ümberarvestatud maksegraafik on 21. augustist 2023 kuni 1. septembrini 2029. Hagejal on küll õigus esitada TsMS § 369 alusel hagi tulevase nõude täitmiseks, kuid selleks oleks tulnud hagejal haginõudes välja tuua, millisel kuupäeval, millises summas ümberarvestatud maksegraafiku alusel millised põhivõla ja intressinõuded sissenõutavaks muutuvad. Hagi eseme (selgelt väljendatud nõue) ja aluse välja toomine on hageja kohustus ning kohus ei saa seda tõenditest tuletada. Eelnevat arvestades asub kohus seisukohale, et kuivõrd eelpool on tuvastatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ning hageja TsMS § 369 alusel esitatud nõue on ebaselge, ei ole hagiavaldus õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
13.Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
14.Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt 15. septembri 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka
6
RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.