Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-22-7828
Kohtuasi
Balt Credit OÜ hagi P.G vastu käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. detsembri 2024 menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
Balt Credit OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Balt Credit OÜ (registrikood 12806553), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava
määrus
Kostja P.G (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tambet Toomela ja Kaarel Berg Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 3. detsembri 2024 määrus osas, milles maakohus mõistis Balt Credit OÜ-lt P.G kasuks välja menetluskulud 15 330,76 eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta selles osas P.G menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 3. detsembri 2024 määrus muutmata.
Mõista Balt Credit OÜ-lt P.G kasuks välja menetluskulud summas 15 330,76 eurot.
4.Balt Credit OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Balt Credit OÜ (hageja) esitas 25.05.2022 Harju Maakohtule hagi P.G (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 200 000 eurot.
2.Harju Maakohus rahuldas 17.11.2023 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda.
3.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26.02.2024 otsusega kostja apellatsioonkaebuse, tühistas Harju Maakohtu 17.11.2023 otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 17.06.2024 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
4.Kostja esitas 02.10.2023 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutati kostjale maakohtu menetluses õigusabi 57,58 tunni ulatuses tunnihindadega 160 eurot ja 190 eurot, kokku summas 12 324,36 eurot (sh käibemaks). Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, palus ta mõista menetluskulud välja koos käibemaksuga.
5.Kostja esitas 16.02.2024 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutati kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 28,80 tunni ulatuses tunnihinnaga 190 eurot, kokku summas 6603,64 eurot (sh käibemaks). Samuti on kostja tasunud riigilõivu 2520 eurot. Seega on kostja apellatsioonimenetlusega seonduvad menetluskulud kokku 9123,64 eurot.
6.Hageja esitas 01.10.2024 seisukoha kostja menetluskuludele. Hageja leidis, et kostja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud ja ebavajalikud. Sealjuures on kostja alusetult taotlenud menetluskulude hüvitamist taotluste ja muude ebavajalike toimingute eest, mille kohus jättis rahuldamata. Samuti on asja keerukust arvestades põhjendamatu kahe lepingulise esindaja kulu. Hageja esitas oma vastuväited konkreetsete menetlustoimingute osas ning leidis, et kostja esindajate ajakulu tuleks vähendada nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulude osas. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus mõistis 03.12.2024 määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 17 656,36 eurot.
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostjale õigusabi osutatud tunnihinnaga 160 eurot + km (L. Männiste-Tordik) ja 190 eurot + km (vandeadvokaadid T. Toomela ja K. Berg). Kohus leidis, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmise hinnaga, mis on põhjendatud ja ei ületa sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal.
8.1.Kohus leidis, et mitme esindaja kasutamine võiks olla põhjendatud juhul, kui tsiviilasja menetlus olnuks tavalisest keerulisem ja mahukam või võimaldanuks kostja esinduse tööjaotust ning sellest tulenevalt aja- ja õigusabikulu kokku hoida. Eelnimetatud asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Seega arvestas kohus kostja esindamisel erinevate toimingute ajakuluga, mis pidi kuluma ühel lepingulisel esindajal. Maakohus leidis, et kostja lepinguliste esindajate poolt kulutatud aeg on osaliselt põhjendamatu. Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb mõista kulud välja koos käibemaksuga.
2
8.2.Asjas esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja on maakohtus kandnud menetluskulusid õigusabile kokku 57,58 tunni ulatuses. Sealjuures hagiavalduse ja tõendite analüüsile ja õigusliku positsiooni kujundamisele kulus 8,67 tundi. Hageja leidis, et hüvitatavat ajakulu tuleb vähendada 7,42 võrra. Arvestades, et kostjal oli kaks esindajat, ajakulu dubleerib end ning hagiavalduse maht oli 4 lehekülge, pidas kohus, arvestades tsiviilasja mahtu ja sisu, hagiavaldusega tutvumisega seonduvaks põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Kuna ajakulu tabelist nähtuvalt on nimetatud toimingutega tegelenud võrdselt nii L. Männiste-Tordik kui ka T. Toomela, siis tuleb 2 tundi arvestada ühe esindaja tasuga 160 eur+km/tund ja 2 tundi teise esindaja tasuga 190h+km/tund.
8.3.Hagiavaldusele vastuse koostamisele kulus 20,58 tundi. Hageja arvates on põhjendatud ajakuluks hagivastuse koostamiseks koos lisade komplekteerimisega ühe esindaja (L.Männiste-Tordik) ajakulu 12h ulatuses (11h dokumendi koostamine ja 1h lisade komplekteerimine). Kohus pidas põhjendatud ajakuluks 12 tundi, millest 1 tund on lisade komplekteerimiseks. Kostja vastus hagile on sisult ca 11 lk, mille koostamise kulu saab olla 11 tundi, arvestades, et kostja esindajad on eelnevalt tutvunud asja materjalidega. Kuna ajakulu tabelist nähtuvalt on vastuse koostamisega tegelenud võrdselt nii L. Männiste-Tordik kui ka T. Toomela, siis tuleb 6 tundi arvestada ühe esindaja tasuga 160 eur+km/tund ja 6 tundi teise esindaja tasuga 190h+km/tund.
8.4.Maakohus tõi välja, et taotluse koostamisele tõendite kogumiseks kulus 8,58 tundi; Harju Maakohtu 17.01.2023 määruse läbivaatusele ja analüüsile, selgituste andmisele kliendile ja edasiste menetlustoimingute planeerimise ning vastuväite koostamisele kokku 6,05 tundi; hageja 27.02.2023 menetlusdokumendi läbivaatusele ja analüüsile ja selgitustele kliendile 0,25 tundi; Harju Maakohtu 09.03.2023 kohtumääruse läbivaatusele, selgitustele ja ettepanekutele kliendile 0,35 tundi; taotluse koostamisele tõendite kogumiseks 2,85 tundi; hageja 10.04.2023 menetlusdokumendi ja tõendi (asjatundja arvamus) läbivaatusele 0,6 tundi; hageja 17.04.2023 menetlusdokumendi läbivaatusele 0,25 tundi; Harju Maakohtu 11.05.2023 määruse läbivaatusele, selgitustele kliendiga 1,80 tundi; hageja 22.05.2023 tõendite ülevaatusele ja analüüsile ja selgitustele kliendile 5,95 tundi; hageja 22.06.2023 seisukohtade ja tõendite ülevaatusele, selgitustele kliendile 0,75 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,9 tundi. Kohus leidis, et ülaltoodud kostja esindajate toimingud on põhjendatud, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu ning nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme. Eeltoodust lähtuvalt mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja maakohtu menetluskulud summas 9645,36 eurot (sh käibemaks).
8.5.Kostja apellatsioonimenetluse õigusabikulud olid ajavahemikul kuni 31.12.2023 summas 4332 eurot (sh käibemaks) ning alates 01.01.2024 on kostja apellatsioonimenetluse õigusabikulud olnud 2271,64 eurot (sh käibemaks). Samuti on kostja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 2520 eurot. Maakohus leidis, et 4,5 tunnini tuleb vähendada ajakulu, mis seondus apellatsioonkaebuse vastuse läbivaatuse, analüüsi ja kliendile selgituste andmisega ning Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2024 määruse läbivaatusega ja menetlusdokumendi koostamisega. Ülejäänud osas olid maakohtu hinnangul apellatsioonimenetluses õigusabitoimingute nimekirjas toodud toimingud ja kulud kooskõlas esitatud dokumentidega ning põhjendatud. Seega tuleb hagejal hüvitada apellatsioonimenetlusega seonduvatest kostja kuludest riigilõiv summas 2520 eurot, õigusabikulu perioodi kuni 31.12.2023 eest summas 4332 eurot (sh käibemaks 20%) ja alates 01.01.2024 algava perioodi eest summas 1159 eurot (sh käibemaks 22%).
3
Määruskaebus
9.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule või alternatiivselt teha uue lahendi, millega vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetavat menetluskulude summat 9340,56 euro võrra.
9.1.Hageja leiab, et maakohtu määrus on vastuoluline mitme lepingulise esindajaga seotud hüvitatava ajukulu osas ning samuti on määrus olulises osas põhjendamata. Maakohus tuvastas, et praeguses asjas ei olnud kostja poolt mitme lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud, samas on maakohus osade menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud kahe esindaja ajakuluga.
9.2.Maakohus tõi määruses välja kostja 02.10.2023 menetluskulude nimekirjas sisalduvaid õigusabitoiminguid ning leidis üldsõnaliselt, et kõik viidatud toimingud on põhjendatud. Maakohus ei ole sisuliselt põhjendanud, miks kajastatud ajakulu saab lugeda põhjendatuks, seda enam, et kostja esindajate õigusabitoiminguid kajastati topelt. Lisaks ei ole määruses kajastatud maakohtus tekkinud ja hüvitamisele kuuluvate õigusabikulude summa arvutuskäiku.
9.3.Kostja menetluskulud maakohtus on jäänud ebaõigesti maakohtu poolt vähendamata. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus perioodil 30.05.2022- 08.06.2022 kahel kostja esindajal 7,67 tundi hagiavalduse ja tõendite analüüsile ning lisaks 13.06.2022 kulus 1 tund kostjalt info kogumisele ja saadud info analüüsimisele. Maakohus luges ebaõigesti põhjendatuks ajakuluks 2 tundi ühe esindaja ja 2 tundi teise esindaja poolt, s.o kokku 4 tundi. Hageja on 01.10.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisuline tekst oli 2 lk pikk, tervikuna hagi koos hagi tagamise taotlusega oli 4 lk pikk ja sisaldas sisulisi lisasid 10 tk. Hagiavaldus sisaldas ühte hageja nõuet kostja vastu käenduslepingu alusel. Hagiavalduses kajastatud asjaolud ega hageja nõue ei olnud keerukad ega detailide rohked, mistõttu on ka kahe esindaja ajakulu olnud tarbetu. Seega hagiavalduse tutvumise puhul tulnuks lugeda põhjendatuks üksnes kostja ühe esindaja (L. Männiste-Tordik) 08.06.2022 ajakulu 1,5h ulatuses ning õigusabi kulude summat vähendada 7,17 tunni võrra.
9.4.Maakohus luges ebaõigesti perioodil 04.11.2022-11.11.2022 tõendite kogumise taotlusega seonduva ajakulu 8,58 tunni osas kogu ulatuses põhjendatuks. Hageja selgitas 01.10.2024 menetlusdokumendis, et kostja 11.11.2022 taotlus on 10 lk pikk ja sisaldab 6 lisa, kuid sisu osas on tegemist olnud asjakohatu taotlusega. Maakohus jättis kostja taotluse 17.01.2023 määrusega rahuldamata ning sedastas, et kostja eelnimetatud taotlused ei ole piisavalt põhistatud ega konkretiseeritud ning kostja ei ole esitanud selgeid taotlusi, millest nähtuks, millist asjas tähtsust omavat asjaolu kostja iga kogutava tõendiga tõendada soovib. Kuivõrd tegemist on olnud põhjendamatu taotlusega, siis on kogu selle menetlustoimingu eest märgitud ajakulu põhjendamatu. Maakohus jättis sellise tarbetu ja lisaks kahe kostja esindaja topelt esitatud ajakulu ebaõigesti vähendamata.
9.5.Maakohus luges ebaõigesti põhjendatuks kostja kahel esindajal tekkinud ajakulu 6,05 h seoses Harju Maakohtu 17.01.2023 määruse läbivaatusega, analüüsiga ja vastuväite koostamisega (õigusabitoimingud perioodil 17.01.2023– 26.01.2023). Hageja selgitas oma 01.10.2024 menetlusdokumendis, et 1,75 h ajakulu Harju Maakohtu 17.01.2023 määruse analüüsile, kliendile selgituste andmiseks ja edasiste menetlustoimingute planeerimiseks ei ole põhjendatud, kuivõrd määruses on kohtu põhjendused ainult ühel leheküljel ja kahe lepingulise esindaja ajakulu on tarbetu. Põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks saaks lugeda ühe 4
kostja esindaja ajakulu 0,25 h ulatuses. Seejuures perioodil 24.01.2023 - 26.01.2023 kulus kostja kahel esindajal kokku 4,3 h vastuväite koostamiseks kohtu tegevusele seoses nimetatud määrusega. Harju Maakohus jättis kostja vastuväite rahuldamata. Kuivõrd tegemist oli põhjendamatu vastuväitega, siis kogu selle menetlustoimingu eest märgitud ja lisaks kahe esindaja topelt kajastatud ajakulu on põhjendamatu. Maakohus jättis ebaõigesti eelnimetatud menetlustoimingutega tekkinud ja dubleerivalt kajastatud ajakulu vähendamata.
9.6.Maakohus luges kahe esindaja ajakulu seoses Harju Maakohtu 11.05.2023 määruse läbivaatuse ja analüüsiga 1,80 h ulatuses ebaõigesti põhjendatuks (õigusabitoimingud 12.05.2023 ja 01.06.2023). Hageja on 01.10.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et maakohus rahuldas 11.05.2023 määrusega kostja 10.04.2023 taotluse tõendite kogumiseks ning seisuga 22.05.2023 esitas hageja AS-i SEB Pank konto väljavõtte maakohtu nõutud kujul. Kuivõrd maakohtu 11.05.2023 määruse kogu sisuks oli kostja taotluste rahuldamine ja hageja oli esitanud 22.05.2023 seisuga kõik kostja soovitud tõendid, oli 01.06.2023 täiendav määruse analüüs 1,5h ulatuses ilmselgelt tarbetu ja dubleeriv toiming.
9.7.Maakohus luges ebaõigesti põhjendatuks kostja kahe esindaja ajakulu 5,95 h seoses 22.05.2023 hageja poolt esitatud tõendite ülevaatusega, analüüsiga ja vastuse koostamisega (õigusabitoimingud 23.05.2023 – 24.05.2023, 31.05.2023-01.06.2023 ja 05.06.2023). Hageja on 01.10.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja 22.05.2023 esitatud arvelduskonto väljavõte on kokku 5 lk pikk, seejuures hageja ja Paekivi OÜ ja Limestone Games OÜ vaheliste tehingute osas on andmed kattuvad hageja poolt varasemalt esitatud kontode väljavõtetega. Hageja arvates saaks lugeda arvelduskonto väljavõtetega tutvumiseks/analüüsiks põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 1 h. Samuti kahel esindajal vastuse tõenditele koostamisele kulunud 3,6 h on põhjendamatu. Kuivõrd kostja 06.06.2023 menetlusdokument on olnud sisult asjakohatu, siis tuleb sellise õigusabi ajakulu lugeda täies ulatuses ebavajalikuks ja jätta hüvitamata. Kokkuvõttes tulnuks vähendada väljamõistetavate õigusabikulude summat kokku 6175,92 eurot.
9.8.Samuti on jäänud ebaõigesti osaliselt vähendamata kostja 16.02.2024 nimekirjas välja toodud menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kahel kostja esindajal 20.11.2023 ja 28.11.2023 Harju Maakohtu 17.11.2023 otsusega tutvumiseks kokku 2 h. Hageja arvates on maakohtu otsusega tutvumiseks kajastatud esindajate topelt ajakulu tarbetu ja seda tuleks vähendada 1 h võrra. Perioodil 14.12.2023 kuni 20.12.2023 kulus kostja kahel esindajal kokku 17 h apellatsioonkaebuse koostamisele. Hageja on 01.10.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et kostja 20.12.2023 apellatsioonkaebus on küll 16 lk pikk, kuid leheküljed 13 – 16 sisaldavad korduvat ning samasisulist taotlust tõendite kogumiseks, mille kostja esitas maakohtus 11.11.2022. Ringkonnakohus jättis kostja korduva taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata, asudes seisukohale, et sellisel viisil pangakontode väljavõtete nõudmine ei ole kooskõlas tõendite kogumise regulatsiooni ega ka pangasaladuse kaitsmise nõuetega. Arvestades, et kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlus tõendite kogumiseks on ilmselgelt põhjendamatu ja ebavajalik menetlustoiming, siis sellest tulenevalt on põhjendatud vähendada apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aega vähemalt 8 tunni võrra ja lugeda põhjendatuks ühe esindaja ajakulu 9 tundi. Võttes arvesse, et maakohus vähendas kostja apellatsioonimenetluse menetluskulu 4,8 tunni võrra summas 1112,64 eurot, tuleb menetluskulude summat vähendada täiendavalt summas 2052 eurot, s.o kokku 3164,64 euro võrra. Menetluse edasine käik
5
10.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 15 330,76 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks selles osas rahuldamata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
13.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramisel osaliselt diskretsioonipiire ületanud.
14.Kostajale on osutanud käesolevas tsiviilasjas õigusabi vandeadvokaadid Tambet Toomela ja Kaarel Berg tunnihinnaga 190 eurot, millele lisandub käibemaks ja advokaat Liina Männiste- Tordik tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus on pidanud lepinguliste esindajate tunnitasu põhjendatuks ning selles osas ei ole hageja maakohtu määrust vaidlustanud. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Maakohus on leidnud, et praegusel juhul ei olnud asja keerukust arvestades mitme lepingulise esindaja kasutamine vajalik. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui asja keerukus ei kinnita mitme lepingulise esindaja kasutamise vajadust, tuleb üldjuhul jätta menetlusosalise lepingulise esindaja kulud osaliselt hüvitamata. Seejuures ei saa mehaaniliselt jätta hüvitamata näiteks menetluse kestel asjaga liitunud teise esindajaga seotud kulusid, vaid hüvitamata tuleb jätta kulud, mis lisandusid mitme lepingulise esindaja kasutamisest. Eelduslikult on selliseks kuluks täiendav ajakulu, mis läks teisel isikul asja materjalidega tutvumiseks. Samuti võib selliseks kuluks olla mitme lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks valmistumisel ja sellest osavõtmisel (TsMS I komm (2017), § 175, p 3.4.3.5 b). Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et lepingulise esindaja kulu väljamõistmisel tuleb lähtuda sellest, milline oleks olnud menetlustoimingu põhjendatud ja vajalik ajakulu ühe esindaja puhul. Samas on maakohus jätnud kostja lepinguliste esindajate osadele menetlustoimingutele kulunud tööaja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsiooniotsuse põhjendamata.
15.Kostja 02.10.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale maakohtu menetluses õigusabi 57,58 tunni ulatuses. Maakohus on vähendanud ajakulu 13,25 tunni võrra, lugedes ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 44,33 tunni ulatuses. Hageja on määruskaebuses leidnud, et maakohus ei ole piirdunud esindajakulude väljamõistmisega, mis
6
oleks tehtud ühele esindajale ning samuti on hageja hinnangul välja mõistetud menetluskulu osaliselt ülemäärane.
15.1.Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulistel esindajatel kulunud perioodil 30.05.2022-13.06.2022 hagiavalduse, tõendite ning kliendilt saadud info analüüsile ja õigusliku positsiooni kujundamisele kokku 8,67 tundi, sealhulgas vandeadvokaat T. Toomelal 4,5 tundi ja advokaat L. Männiste-Tordikul 4,17 tundi. Maakohus on pidanud nimetatud toimingutega seotud ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kokku 4 tunni osas. Sealjuures arvestas maakohus 2 tunni osas tunnitasuga 160 eurot ja 2 tunni osas tunnitasuga 190 eurot, määrates hüvitatavaks menetluskuluks 840 eurot (sh käibemaks). Perioodil 16.06.202220.06.2022 kulus esindajatel hagiavaldusele vastuse koostamisega seotud toimingutele 20,58 tundi, sealhulgas advokaat L. Männiste-Tordikul 13,33 tundi ning vandeadvokaat T. Toomelal 7,25 tundi. Maakohus pidas ajakulu põhjendatuks 12 tunni osas, arvestades menetluskulu väljamõistmisel 6 tunni osas tunnitasuga 160 eurot ja 6 tunni osas 190 eurot, mõistes välja 2520 eurot (sh käibemaks). Hageja on määruskaebuses leidnud, et maakohus on arvestanud menetluskulude kindlaksmääramisel põhjendamatult kahe esindaja ajakuluga. Lisaks saab hageja arvates hagiavaldusega tutvumise ja analüüsimisega seotud ajakulu lugeda põhjendatuks üksnes advokaat L. Männiste-Tordiku osas 1,5 tunni ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eelnimetatud toimingute puhul ajakulu kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud, mistõttu ei ole alust maakohtu poolt kindlaks määratud lepingulise esindaja ajakulu täiendavalt vähendada. Määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus võtnud menetluskulu kindlaksmääramisel arvesse hagiavalduse ning selle lisade ning hagile esitatud vastuse sisu ja mahtu. Samuti ka seda, et ajakulu oli osaliselt dubleeriv. Kuigi maakohus on menetluskulu väljamõistmisel arvestanud võrdselt mõlema esindaja tunnitasu määraga, on ta ajakulu kindlaksmääramisel lähtunud sellest, millist ajakulu saab hagimaterjalidega tutvumiseks ning hagile vastuse koostamiseks pidada põhjendatuks ja vajalikuks ühe esindaja puhul. Kuna õigusabi osutati erinevate tunnitasudega, on maakohus põhjendatult võtnud menetluskulu väljamõistmisel arvesse mõlema esindaja tunnihinda.
15.2.Kostja 02.01.2023 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulistel esindajatel kulunud perioodil 04.11-11.11.2022 tõendite kogumise taotluse koostamisele 8,58 tundi, sealhulgas vandeadvokaat T. Toomelal 3,75 tundi ning advokaat L. Männiste-Tordikul 4,83 tundi. Kokku moodustas toimingute osas menetluskulu 1782,36 eurot. Maakohus on pidanud menetluskulu kogu ulatuses põhjendatuks. Hageja on määruskaebuses toonud esile, et taotluse koostamisega seonduv ajakulu oli põhjendamatu, kuna taotlus jäeti rahuldamata ning lisaks ei ole arvestatud esindajate dubleeriva ajakuluga. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et tõendite kogumise taotlus jäeti rahuldamata, ei anna alust jätta menetlustoiminguga seotud ajakulu kindlaks määramata. Hagimenetlus oli põhjustatud hagejast ning kostja taotlust ei saa pidada selgelt asjakohatuks. Menetluskulu kindlaksmääramisel tuleb hinnata, milline ajakulu oleks vastava menetlusdokumendi kui terviku koostamiseks ajakuluna põhjendatud. Üksnes asjaolust, et menetlusdokumendi koostamisega on tegelenud mõlemad esindajad, ei saa järeldada, et nad on ilmselgelt teinud dubleerivat tööd. Arvestades 11.11.2022 esitatud kostja taotluse sisu ja mahtu (dtl 195-204), ei ole taotluse koostamisele kulunud aeg 8,58 tundi selgelt ülemäärane. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust ajakulu vähendada.
15.3.Kostja 02.01.2023 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on perioodil 17.01.202326.01.2023 kostja lepingulistel esindajatel kulunud Harju Maakohtu 17.01.2023 määruse läbivaatusele ja analüüsile, asjaolude kontrollimisele ja vastuväite koostamisele kokku 6,05 tundi. Maakohus on lugenud ajakulu kogu ulatuses põhjendatuks. Hageja on määruskaebuses 7
leidnud, et määruse analüüsiga, kliendile selgituste andmisega ning edasiste toimingute planeerimisega seotud ajakulu on põhjendatud 0,25 tunni ulatuses ning vastuväite koostamisega seonduv ajakulu on tervikuna põhjendamatu, kuna see jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetluskulu hindamisel osaliselt diskretsioonipiire ületanud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on ühel esindajal kulunud maakohtu määruse läbivaatusele, analüüsile ja kliendile selgitamisele ja edasiste menetlustoimingute analüüsimisele 1 tund ja teisel 0,75 tundi. Võttes arvesse Harju Maakohtu 17.01.2023 kohtumääruse sisu ja mahtu ning seda, et ajakulu on olnud osaliselt dubleeriv, loeb ringkonnakohus nende toimingute osas ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 0,5 tunni osas. Vastuväite esitamise võimaluste analüüsile ning vastuväite koostamisele on esindajatel kulunud 4,3 tundi, sh K. Bergil 3,3 tundi ja T. Toomelal 1 tundi. Ringkonnakohus leiab, et vastuväite koostamisega seonduvat ajakulu ei ole alust jätta kindlaks määramata seetõttu, et vastuväide jäeti rahuldamata. Arvestades esitatud vastuväite sisu ja mahtu (dtl 328-332) saab ringkonnakohtu hinnangul selle koostamise ajakulu kokku 4,3 tundi pidada mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus perioodil 17.01.2023-26.01.2023 tehtud menetlustoimingute osas lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kokku 4,8 tunni osas.
15.4.Kostja 02.01.2023 menetluskulude nimekirjas kohaselt kulus 06.04.2023 kostja lepingulistel esindajatel tõendite kogumise taotluse koostamisele 2,85 tundi, sealhulgas vandeadvokaat K. Bergil 2,35 tundi ning T. Toomelal 0,50 tundi. Arvestades esitatud taotluse sisu ja mahtu (dtl 354-358), võib lugeda taotluse koostamisele ajakulu tervikuna põhjendatuks ja vajalikuks, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust nimetatud ajakulu vähendada seetõttu, et selle koostamisega on tegelenud mõlemad esindajad.
15.5.Perioodil 23.05.2023-05.06.2023 on menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud vandeadvokaat K. Bergil hageja poolt 22.05.2023 esitatud tõendite analüüsimisele, teise esindajaga nõupidamisele, kliendile selgituste andmisele ja tõenditele vastuse koostamisele kokku 4,95 tundi ning vandeadvokaat T. Toomelal on kulunud Harju Maakohtu 11.05.2023 määruse ja täiendava info analüüsile 1,5 tundi ja hageja tõenditele vastuse koostamisele 1 tund. Maakohus on pidanud esindajate ajakulu kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja on määruskaebuses leidnud, et tõenditega tutvumise ja analüüsimisega seotud ajakulu saab pidada põhjendatuks kuni 1 tunni osas ning ülejäänud osas tuleks ajakulu lugeda ebavajalikuks. Hageja tõi esile, et tõendina esitatud konto väljavõte oli 5-l leheküljel ning osade tehingute puhul kattusid andmed menetluses varasemalt esitatud kontode väljavõtetega. Hageja leidis, et 01.06.2023 vandeadvokaat T. Toomela 1,5 tunnine ajakulu seoses Harju Maakohtu 11.05.2023 määruse analüüsimise ja täiendava info kogumisega on põhjendamatu, kuna viidatud määrusega rahuldati kostja taotlus tõendite kogumiseks ning ajakulu on dubleeriv, kuna 12.05.2023 on juba teisel esindajal kulunud määruse läbivaatusele ja selle kliendile selgitamisele 0,3 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust ajakulu vähendada määruskaebuses nimetatud ulatuses, kuid osaliselt on maakohtu poolt kindlaks määratud ajakulu olnud ülemäärane. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja poolt esitatud tõendite (dtl 394-402), Harju Maakohtu 11.05.2023 määruse (dtl 383-386) ning kostja 06.06.2023 seisukoha sisu ja mahtu (dtl 418-420), saab perioodil 23.05.2023-05.06.2023 teostatud menetlustoimingud lugeda põhjendatuks ja vajalikuks kuni 4,5 tunni osas.
15.6.Lisaks on kostja 02.10.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud ühel lepingulisel esindajal 28.02.2023 hageja 27.02.2023 menetlusdokumendi läbivaatusele ja analüüsile ning kliendile selgitamisele 0,25 tundi; 09.03.2023 Harju Maakohtu 09.03.2023 kohtumääruse läbivaatamisele ja kliendile selgitamisele 0,35 tundi; 11.04.2023 hageja 8
10.04.2023 menetlusdokumendi ja tõendi läbivaatamisele ja kliendile selgitamisele 0,60 tundi; 20.04.2023 hageja 17.04.2023 menetlusdokumendi läbivaatamisele ja kliendile selgitamisele 0,25 tundi; 12.05.2023 Harju Maakohtu 11.05.2023 määruse läbivaatusele ja selle kliendile selgitamisele 0,30 tundi; 26.06.2023 on kulunud hageja 22.06.2023 seisukohtade ja tõendite ülevaatusele ja kliendile selgituste andmisele 0,75 tundi ning 27.09.2023 on kulunud menetluskulude nimekirja koostamisele 0,90 tundi. Maakohus on pidanud eeltoodud toimingute ajakulu (kokku 3,4 tundi) kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks ning hageja ei ole eelnimetatud toimingute ajakulu määruskaebuses vaidlustanud.
15.7.Ülaltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus kostja lepinguliste esindajate ajakulu maakohtus põhjendatuks ja vajalikuks kokku 40,13 tunni osas, vähendades maakohtu poolt kindlaks määratud ajakulu täiendavalt 4,2 tunni võrra. Perioodil 30.05.2022-11.11.2022 on osutatud kostjale põhjendatult õigusabi mahus 24,58 tundi erinevate tunnihindadega ning selle perioodi osas kuulub välja mõistmisele menetluskulu summas 5142,36 eurot (sh käibemaks). Alates 17.01.2023-27.09.2023 on olnud põhjendatud ja vajaliku õigusabi maht 15,55 tundi tunnihinnaga 190 eurot+km, s.o summas 3545,40 eurot (sh käibemaks). Seega kuulub seonduvalt maakohtu menetlusega hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele lepingulise esindaja kulu summas 8687,76 eurot (sh käibemaks).
16.Kostja 16.02.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 28,80 tundi. Maakohus vähendas ajakulu 4,8 tunni võrra ning luges esindajate ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 24 tunni ulatuses.
16.1.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajatel perioodil 20.11.2023-28.11.2023 Harju Maakohtu 17.11.2023 otsuse läbivaatamisele ja analüüsimisele 2 tundi (sealhulgas vandeadvokaat T. Toomelal 1,5 tundi ning K. Bergil 0,5 tundi) ning perioodil 14.12.202320.12.2023 apellatsioonkaebuse koostamisele 17 tundi (sealhulgas vandeadvokaat K. Bergil 16,5 tundi ning T. Toomelal 0,5 tundi). Maakohus pidas ajakulu kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja on määruskaebuses leidnud, et maakohtu otsusega tutvumise ajakulu tuleks vähendada dubleerivas osas 1 tunni võrra ning kaebuse koostamisega seotud ajakulu tuleks lugeda põhjendatuks 9 tunni osas. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et maakohus ei ole arvestanud sellega, et maakohtu otsuse läbivaatamise ja analüüsimisega seonduv menetluskulu on osaliselt dubleeriv. Võttes arvesse maakohtu otsuse sisu ja mahtu, loeb ringkonnakohus otsuse läbivaatamisega seotud ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 1 tunni osas, vähendades ajakulu 1 tunni võrra. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et otsuse sisuline analüüsimine oli vajalik ka apellatsioonkaebuse koostamisel ning see kajastub osaliselt ka apellatsioonkaebuse koostamise ajakulus. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja apellatsioonkaebus 16. leheküljel. Hageja on toonud määruskaebuses esile, et apellatsioonkaebusest 4 lehekülge moodustab samasisuline tõendite kogumise taotlus, mille kostja esitas maakohtus 11.11.2022. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 14). Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu ei saa pidada tervikuna põhjendatuks ja vajalikuks. Arvestades asja üldist keerukust, apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning seda, et kaebuses on kajastatud osaliselt eelnevas menetluses esitatud seisukohti ja taotluseid, saab kolleegiumi hinnangul pidada selle koostamise ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kuni 12 tunni ulatuses, vähendades ajakulu 5 tunni võrra. Seega kuulub perioodil 20.11.2023-20.12.2023 tehtud toimingute osas hüvitamisele menetluskulu summas 2964 eurot (13x190+käibemaks 20%).
9
16.2.Ülejäänud kostja 16.02.2024 menetluskulude nimekirjas kajastatud toiminguid on maakohus pidanud põhjendatuks ja vajalikuks kokku 5 tunni ulatuses summas 1159 eurot (sh käibemaks 22%). Lisaks mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu summas 2520 eurot. Selles osas ei ole hageja maakohtu määrusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on 16.02.2024 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute ajakulu põhjendatud ja vajalik kokku 18 tunni ulatuses ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetlusega seonduv lepingulise esindaja kulu arvestades erinevatel perioodidel kehtinud käibemaksu määra summas 4123 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv 2520 eurot, st kokku 6643 eurot.
17.Kokku olid kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus põhjendatud ja vajalikud summas 15 330,76 eurot (8687,76+6643). Seega tuleb vähendada maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulu 2325,60 euro võrra ning tühistada maakohtu määrus osas, milles hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulud 15 330,76 eurot ületavas osas.
18.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
19.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.