Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 27.09.2022, Tallinn 2-22-9533 A. N. hagi Balt Credit OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2022/1026 6 000 eurot Hageja: A. N. (isikukood xxxx); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tambet Toomela ja advokaat Liina Männiste-Tordik (epost:[email protected], [email protected]) Kostja: Balt Credit OÜ (registrikood 12806553; Kärneri tn 1/1-17, Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viktor Särgava (e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada. Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 008/2022/1026.
2.Jätta rahuldamata hageja 05.09.2022 vastuväide kohtu tegevusele.
3.Jätta Harju Maakohtu 01.07.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (millega kohus peatas kohtutäitur Mati Kadak poolt alustatud täitemenetluse täiteasjas nr 008/2022/1026 kuni käesolevas tsiviilasjas nr 2-22-9533 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni) jõusse käesoleva otsuse täitmist tagava abinõuna.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja Balt Credit OÜ kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt Balt Credit hageja A. N. kasuks menetluskulud summas 4979 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4979 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva
2-22-9533 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja A. N. esitas 29.06.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja Balt Credit OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2022/1026. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse täitemenetluse peatamiseks, mille kohus 01.07.2022 määrusega rahuldas. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt esitas kostja 24.05.2022 hageja suhtes täitmisavalduse ning kohtutäitur Mati Kadak algatas hageja suhtes täiteasja nr 008/2022/1026. Täitedokumendiks on 28.11.2017 sõlmitud notariaalne hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega seati kostja kasuks hüpoteek summas 100 000 eurot hagejale kuuluvale korteriomandile asukohaga Xxxx, registriosa nr xxxx. Täitmisteate kohaselt kuulub tasumisele 102 196 eurot koos täituri tasuga. Notariaalse lepingu p 3.2.1 kohaselt on seatud hüpoteegiga tagatud kõik kostja kui hüpoteegipidaja nõuded Paekivi OÜ (praegune ärinimi Limestone Games OÜ, põhivõlgnik) vastu, mis tulenevad kostja ja põhivõlgniku vahel 25.09.2017 sõlmitud laenulepingust nr 4-17. Hageja seadis laenulepingu täitmise tagamiseks kostja kasuks hüpoteegi korteriomandile ning lisaks andis isikliku käenduse maksimumsummas 200 000 eurot. Hageja on seisukohal, et laenulepingust tulenev kohustus on täidetud, mistõttu tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks.
2.Põhivõlgnik kanti äriregistrisse 12.10.2016 ärinime Paekivi OÜ all ning asutamisest kuni 18.10.2017 oli põhivõlgniku ainuosanik hageja. Põhivõlgniku põhitegevusala on arvutimängude tootmine ning ainus projekt kuni 2019 aastani oli mäng nimega „Aeon Must Die!“, mille kontseptsiooni autor oli hageja. Selleks, et mängu arendamiseks rohkem tööjõudu värvata, kaasas hageja teised osanikud. Alates 18.10.2017 on põhivõlgnikul viis osanikku: lisaks hagejale ka Y. T., O. T., Balt Invest OÜ ja OÜ Estatis Invest. Osanik Balt Invest OÜ on otseselt seotud kostjaga – nende mõlema ainuosanik, juhatuse liige ja tegelik kasusaaja on M. V.. Peagi pärast uute osanike kaasamist valiti hageja asemel põhivõlgniku juhatuse liikmeks Y. T.. Selleks, et „Aeon Must Die!“ projektiga edasi minna ja töötajatele töötasusid maksta, sõlmis põhivõlgnik vahetult enne osanikeringi laiendamise vormistamist kostjaga 25.09.2017 laenulepingu, mille laenulimiit oli 200 000 eurot, laenu kasutusse võtmise lõpptähtpäev 15.02.2019, lepingu kestus 18 kuud ehk kuni 25.03.2018 ja viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 15.03.2019. Laenulepingu p-i 1.6 kohaselt seati laenulepingu kohase täitmise tagamiseks kostja kasuks esimese järjekoha hüpoteek summas 100 000 eurot hagejale kuuluvale korteriomandile. Laenulepingu p-i 1.8 kohaselt käendasid laenulepingut hageja, O. T. ja J. L.. 13.10.2017 sõlmisid pooled käenduslepingu, millega hageja käendas kostja ees põhivõlgniku laenulepingust tulenevaid kohustusi maksimaalselt 200 000 euro ulatuses.
3.Täitmisavaldusega koos on esitatud laenulepingu lisa nr 1, mille kuupäevaks on märgitud 31.12.2018. Laenulepingu lisa kohaselt leppisid pooled kokku, et laenu summat suurendatakse kuni 300 000 euroni, laenu limiidi kasutusse võtmise lõpptähtpäev pikeneb kuni 31.12.2021 ja laenulepingu kestus on 36 kuud. Hageja leiab, et laenulepingu lisa on sõlmitud alles hiljuti, tagantjärele ning mitte 31.12.2018. Laenulepingu lisas on märgitud põhivõlgniku asukohaks
2-22-9533 Villardi 22, Tallinn, kuid 31.12.2018 seisuga oli põhivõlgniku äriregistrisse kantud asukoht Xxxx ja tegelikult asusid põhivõlgniku ruumid aadressil Rüütli tn 4, Tallinn. Rüütli tn 4 bürooruumide eest esitas üürileandja Tige Tikker OÜ viimase arve 03.06.2019. Äriregistri kohaselt oli Villardi tn 22 põhivõlgniku asukohaks alates 10.05.2019 kuni 31.12.2019. Hagejal on säilinud vestlused teiste töötajate ja põhivõlgniku juhatuse liikmega, millest selgub samuti, et Villardi tänavale koliti 2019. aasta maikuus.
4.Varasema kestvuse 18 kuud asemele märgiti 36 kuud, mis tähendab, et laenulepingu kestvus pikenes 18 kuu võrra. Laenuleping sõlmiti 25.09.2017. Seega pärast väidetava laenulepingu lisa sõlmimist oleks laenuleping pidanud kestma kuni 25.09.2020, kuid laenulepingu lisa kohaselt pikenes laenu limiidi kasutusse võtmise lõpptähtpäev kuni 31.12.2021. See tähendab, et laenulepingu lisa kohaselt oleks saanud laenulimiiti välja võtta kauem kui on laenulepingu kestvus. Laenulepingu lisaga ei muudetud viimase tagasimakse tasumise tähtpäeva, milleks jäi 15.03.2019. Eelnevalt kirjeldatu tõendab samuti, et laenulepingu lisa on sõlmitud tagantjärele. Laenulepingu lisa on vastuoluline, mh mõlemad pooled nõustuvad sõlmima sellises mahus nagu 300 000 eurot lepingu lisa, mille kestvus lõppeb enne, kui saabub viimane laenulimiidi kasutusse võtmise lõpptähtpäev ja põhivõlgnik nõustub sõlmima laenulepingu lisa, ilma, et selgesõnaliselt muudetaks viimase tagasimakse tasumise tähtpäeva.
5.2018. aasta lõpus põhivõlgniku osanikud tõesti arutasid võimalust laenulepingu limiidi suurendamiseks. Selle raames esitati hagejale kui laenulepingu tagatiseks seatud korteri omanikule tutvumiseks teistsugune versioon laenulepingu lisast. Hagejale esitatud versioonis oli laenulimiidi uus summa 290 000 eurot ja limiidi kasutusse võtmise lõpptähtpäevaks muudeti 15.03.2019. Dokumendi kuupäevaks oli märgitud 13.12.2018 ning kajastatud oli põhivõlgniku äriregistrijärgne asukoht. Hagejale väideti, et kui üldse sõlmitakse laenulepingu lisa, siis just talle tutvumiseks esitatud tingimustel. Samas ei ole hagejale kunagi esitatud ka selle laenulepingu lisa allkirjastatud versiooni ning hagejale teadaolevalt ei sõlmitudki laenulepingule ühtegi lisa.
6.18.10.2017 kanti põhivõlgniku uued osanikud ametlikult äriregistrisse ning peagi pärast uute osanike lisandumist kutsuti hageja juhatuse liikme kohalt tagasi ja juhatuse ainsaks liikmeks valiti J. L.. 2018. aastal märkas hageja, et Y. T. ei tegutse põhivõlgniku huvides - varjab infot teiste osanike eest, kaldub kõrvale maksude maksmisest, maksab nö ümbrikupalka, tekitab talumatut töökeskkonda, mistõttu spetsialistid tihti vahetuvad. Põhivõlgnikus tegid otsuseid osanik ja juhatuse liige Y. T. koos tema poolt kaasatud investorite/osanikega Balt Invest OÜ ja OÜ Estatis Invest esindajatega. Hageja korduvate järelpärimiste ja kriitika tõttu halvenesid poolte omavahelised suhted pöördumatult ning hageja töötajana ja mitu teist põhivõlgniku töötajat esitasid 2020. aasta juunis töölepingu ülesütlemisavaldused. 2021. aastal tehti hagejale ettepanek tema osa väljaostmiseks, millega hageja ei saanud nõustuda, sest pakutud hind ei vastanud osaluse tegelikule väärtusele.
7.Harju Maakohtu 30.05.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-7828 võeti menetlusse kostja hagi hageja vastu käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks summas 200 000 eurot. Hageja suhtes esitatud täitmisavalduse tegelik eesmärk on mõjutada hagejat loobuma oma osalusest põhivõlgnikus või saada see enda omandisse täitemenetluses toimuva enampakkumise kaudu ning ennetada hageja nõudeid põhivõlgniku vastu. Hagejal on põhivõlgniku vastu nii töölepingust kui muudest asjaoludest tulenevad (rahalised) nõuded.
8.Hagejal on olemas mitmed lindistused koosolekutest, millel osalesid põhivõlgniku osanikud ja hageja ise ning kus kostja esindaja nõude puudumist hagejale kinnitab ning tunnistatakse, et hoopis hagejal on nõue põhivõlgniku vastu. Lindistustel kinnitas kostja ainuosanik ja juhatuse liige ning põhivõlgniku osanik M. V. isiklikult hagejale, et hagejal ei ole seoses põhivõlgnikuga ühtegi finantsilist riski ja garanteeris, et hoopis hagejale tasutakse talle põhivõlgniku poolt võlgnetavad
2-22-9533 summad. Hagejale on teada, et kostja, põhivõlgniku ja teiste seotud ettevõtete vahel tehti tehinguid ka sularahas. Samuti võis laenulepingust tulenev võlgnevus olla tasutud kasvõi osaliselt sularahas. Hageja vastu suunatud koostegutsemisele viitab ka see, et kostja sisuliselt ei ole nõudnud võlgnevuse tasumist põhivõlgnikult ega teistelt käendajatelt. Käendajatele O. T. ja Y. T. kuulub osalus VARCUS Solutions OÜ-s, mille üheks osanikus on ka hageja osanik ja tegelik kasusaaja M. V.. Samuti kuulub neile kolmele osalus põhivõlgnikus. Käendajale O. T. kuulub veel korteriomand asukohaga Xxxx ja osalus KuriKaru Games OÜ-s. Kostja ja üks põhivõlgniku osanikest on sama isiku kontrolli all, mis on ilmselt üks põhjus, mis kostja ei nõua endaga seotud ettevõttelt võlgnevuse tasumist.
9.Kostja nõue ei kajastu põhivõlgniku majandusaasta aruannetes. Põhivõlgniku esimene majandusaasta aruanne kirjeldas perioodi 12.10.2016 - 28.02.2018. Selle aruande kohaselt oli põhivõlgnikul pikaajaline laenukohustus 90 500 eurot. Ei ole võimalik välistada, et see kajastab laenulepingust tulenevat võlgnevust põhivõlgniku vastu. Perioodi 01.03.2018 – 28.02.2019 aruande kohaselt oli põhivõlgnikul pikaajaline laenukohustus summas 246 000 eurot, intressimääraga 12%, lõpptähtajaga 15.03.2024. Laenulepingu kestus aga oli 18 kuud ehk kuni 15.02.2019 ja viimase tagasimaksmise tasumise kuupäev 15.03.2019. Seega on aruandes kajastatud muud pikaajalist laenu. Perioodi 01.03.2019-29.02.2020 aruande kohaselt oli põhivõlgnikul 29.02.2020 seisuga pikaajaline laenukohustus 75 000 eurot, intressimääraga 12%, lõpptähtaeg 15.03.2024. Perioodi 01.03.2020–28.02.2021 aruande kohaselt oli põhivõlgnikul 28.02.2021 seisuga pikaajaline laenukohustus summas 174 000 eurot, intressimääraga 12%, lõpptähtaeg 15.03.2024. Eeltoodust tuleneb, et põhivõlgniku majandusaasta aruannetest ei käinud viimati nimetatud kolmel aruandeperioodil täitmisavalduse aluseks olev laenulepingust tulenev nõue kordagi läbi. Põhivõlgniku majandusaasta aruannetest saab järeldada, et laenulepingust tulenev võlgnevus oli tagasi makstud, sest laenulepingust tulenev võlgnevus oli potentsiaalselt kajastatud ainult perioodi 12.10.2016-28.02.2018 aruandes, selleks hetkeks välja antud krediidisummas. Järgnevatel perioodidel on kajastatud võlgnevust, mille lõpptähtaeg oli 15.03.2024. Võlgnevuse aluseks oleva laenulepingu kestvuse lõpp aga oli 15.02.2019 ja viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 15.03.2019. See kinnitab, et järgnevatel perioodidel täitmisavalduse alusena kirjeldatud laenulepingust tulenevat nõuet enam ei eksisteerinud. Hagejale on teada, et põhivõlgnik võttis veel täiendavaid laene intressiga 12%. 08.06.2020 toimunud osanike koosolekul arutati samuti, et võimaldatakse põhivõlgnikuga seotud isikutel investeerida põhivõlgniku tegevusse, makstes neile laenatud summa pealt 12% intressi.
10.Võlgnevuse puudumist näitab ka asjaolu, et hageja tüli põhivõlgniku ja teiste osanikega ei ole endiselt lahendust leidnud, kuid varasemalt on korduvalt käinud kompromissläbirääkimised. 15.06.2021 saatis hageja põhivõlgnikule ja teistele osanikele omapoolsed tingimused, millistel tingimustel kompromissiga nad nõus oleksid. Tingimuste punkt 1 sätestas: „A. N. korterile seatud hüpoteek kustutatakse ja A. ei nõuta mistahes summasid seoses LSG majandustegevusega, sh puuduvad A. vastu mistahes käendusest tulenevad nõuded.“ Tingimuste punkt 7: „LSG-l, selle osanikel ja eelnimetatutega seotud isikutel (sh Varcus Solutions OÜ-l) puuduvad mistahes nõuded LSG endiste töötajate vastu, välja arvatud kompromisskokkuleppe rikkumisest tulenevad nõuded.“ Põhivõlgniku ja temaga seotud isikute, sealhulgas kostja esindaja oli eelkirjeldatud tingimuste punktiga 1 ilma kommentaarideta nõus. Punkti 7 puhul palus nende esindaja selgitada, kas üldse on põhivõlgnikul endiste töötajate, sh hageja vastu nõudeid üleval. Kuid ka pärast selgitust küsis põhivõlgniku ja hageja esindaja üle, „Kas on veel mingeid nõudeid üleval?“ Sellest saab taaskord järeldada, et võlgnevus oli tasutud, vastasel juhul oleks välja toodud, et hageja vastu võib tekkida nõue tulenevalt käenduslepingust.
11.03.09.2021 saatis põhivõlgniku ja kostja esindaja kompromissläbirääkimiste raames kompromisslepingu projekti, milles ühel poolel osalesid teiste hulgas põhivõlgnik, kostja ja Y. T. ning teiselt poolt hageja ja põhivõlgniku endised töötajad. Kompromissprojekti punktis viis olid
2-22-9533 eraldi välja toodud kokkulepped seoses hageja ja kostjaga ning punkt 5.3 nägi ette: „BC kustutab hüpoteegi AN-i omandis olevalt korteriomandilt asukohaga Xxxx (kinnistu registriosa nr xxxx), mis tagab BC ja LG vahel 25.09.2017 sõlmitud laenulepingu nr 4-17 täitmist. Selleks sõlmivad BC ja AN notariaalse kokkuleppe hüpoteegi kustutamiseks hiljemalt 30 päeva jooksul alates Mängu väljalaskmisest.“ Kompromisslepingu projekti punktis 5.4 oli kirjas: „BC loobub 13.10.2017 BC ja AN-i vahel sõlmitud käenduslepingu nr 4-17-XX alusel antud AN-i käendusest, mis tagab BC ja LG vahel 25.09.2017 sõlmitud laenulepingu nr 4-17 täitmist. Selleks sõlmivad BC ja AN käenduslepingu lõpetamise kokkuleppe hiljemalt 90 päeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest.“ Eluliselt on äärmiselt ebausutav, et olukorras, kus kostjal on väidetavalt suuremahuline nõue põhivõlgniku ja käendajana ka hageja vastu ning see nõue on osaliselt tagatud hüpoteegiga, oleks kostja valmis sellest nõudest ja hüpoteegist loobuma ise midagi vastu saamata. Ainus põhjus saab olla, et selleks ajaks ehk 03.09.2021 seisuga oli nõue tegelikult tasutud.
12.Kostja nõue põhivõlgniku vastu on aegunud. Laenulepingu punkti 1.7 kohaselt oli laenu viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 15.03.2019, mis tähendab, et kostja nõue, mille tagatiseks on seatud hüpoteek hagejale kuuluvale korterile, aegus 15.03.2022. Täitmisavaldusele on lisatud põhivõlgniku poolt kostjale 31.12.2021 antud saldokinnitus, millega põhivõlgnik kinnitab, et võlgnevus kostja ees on 239 844,33 eurot. Olukord, kus kostja koostöös põhivõlgnikuga tekitab saldokinnituse nõudele, mis tegelikult on tasutud ja tasutud võlgnevust hakatakse täitmisavalduse esitamise kaudu ja käenduslepingu alusel välja nõudma ainult ühelt käendajalt, kellel soovitakse tegelikult kätte saada tema osalust põhivõlgnikus, on igal juhul hea usu põhimõtte vastane tegevus ja saldokinnitust ei saa seetõttu lugeda nõude tunnustamiseks TsÜS § 158 lg 1 mõttes. Samuti on õiguskirjanduses öeldud, et saldoteatise saatmist ei peaks vähemalt alati lugema nõude tunnustamiseks.
13.Hageja 15.08.2022 täiendava seisukoha kohaselt ole kostja käesolevas menetluses esitanud ühtegi tõendit, mis tõestaks, et kostjal on 25.09.2017 sõlmitud laenulepingust nr 4-17 tulenev nõue põhivõlgniku vastu, mis oleks tasumata. Täitemenetluse algatamine ei ole mingil juhul tõend nõude olemasolust. Kostja põhivõlgniku suhtes täitmisavaldust ei esitanud. Ainus, kellelt nõutakse väidetava võlgnevuse tasumist nii hagimenetluses kui täitemenetluses on hageja. Seega ei saa mingil juhul nõustuda kostja väitega, et ainus motiiv on võlgnevus tagasi saada – sellisel juhul nõuaks kostja võlgnevuse tasumist ka teistelt käendajatelt ja põhivõlgnikult.
14.Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis näitaks, et Villardi 22 märgiti põhivõlgniku aadressiks juba enne 2019. aasta maikuud, samuti pole ühtegi tõendit väitele, et faktiline kolimine lükkus edasi Villardi 22 eelmise üürniku poolt ruumide vabastamisega viivitamise tõttu. Seevastu hagejal on olemas tõend, mis näitab, et ka 01.02.2019 kasutati põhivõlgniku aadressina Xxxx.
15.Laenulepingu lisas tehtud arvukad väidetavad eksimused näitavad ilmselgelt, et laenulepingu lisa oli koostatud tagantjärgi ja ilma igasuguse kavatsuseta selle sisu täita allkirjastajate poolt, vastasel juhul ei oleks vormistusse nii hooletult suhtutud. Laenulepingu lisa on allkirjastajad juhatuse liikmed kellel on seadusest tulenev hoolsuskohustus ja neil on kohustus tagada, et nende allkirjastatavad dokumendid oleks ka sisuliselt tõesed. Kui dokumendis on hulgaliselt vigu, tuleb allkirjastajatel võtta vastutus, et sellist dokumenti ei saa õiguskäibes kasutada, sh tõendina tsiviilkohtumenetluses. Kostja ja põhivõlgniku juhatuse liikmed ehk seaduslikud esindajad on koostanud ja allkirjastanud ning seeläbi loonud tagantjärgi dokumendi, mille sisu ei vasta tõele ehk laenulepingu lisa on intellektuaalselt võltsitud dokument.
16.Nii kostja kui põhivõlgniku ühe osaniku juhatuse liige ja tegelik kasusaaja on M. V.. Arvestades M. V. mitut rolli, oli ta 10.06.2020 koosolekul kinnituse andmise hetkel selgelt informeeritud, millised finantsriskid on hagejal - M. V. juhitav kostja oli andnud põhivõlgnikule laenu, mida käendas hageja ja millise nõude tagatiseks seati kostja kasuks hüpoteek hagejale
2-22-9533 kuuluvale korteriomandile. Olles põhivõlgniku ühe osaniku esindaja, oli M. V.le ka teada, kas, millises ulatuses ja millal kostja nõue põhivõlgniku vastu oli tasutud või pidi tasutud saama. Just seetõttu oli M. V. isik, kes sai hagejale garanteerida finantsriskide puudumist ja mingil juhul ei saa olla põhjendatud väide, et niivõrd põhivõlgniku ja tema kohustustega seotud isik osales koosolekul lihtsalt füüsilise isikuna. Lindistusest tuleb selgelt välja, et ta osales seal kostja juhatuse liikmena ja põhivõlgniku osaniku esindajana.
17.Laenulepingu punkti 1.7 kohaselt oli laenu viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 15.03.2019, mis tähendab, et hageja nõue aegus 15.03.2022. Lisaks omab aegumise vastuväide tähendust ka hüpoteegi puhul, sest Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 1451 lg 1 võimaldab võlausaldajal rahuldada pandieseme arvel üksnes aegunud põhinõude, mitte kõrvalnõudeid. Juhul kui tõendamist leiab ainult nõude osaline tasumine, ei oleks kostjal võimalik nõuda hagejale kuuluva korteriomandi kui tagatise arvelt kõrvalnõuete tasumist.
18.Hageja 09.09.2022 menetlusdokumendi järgi kostja poolt esitatud põhivõlgniku filtreeritud pangakonto väljavõttest selguvad järgmised asjaolud. Laenulepingu kohaselt oli laenulimiit 200 000 eurot, laenu kasutusse võtmise lõpptähtpäev 15.02.2019, lepingu kestus 18 kuud ehk kuni 25.03.2018 ja viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 15.03.2019. Sel perioodil kandis kostja põhivõlgnikule laenu kogusummas 218 000 eurot. Põhivõlgnik on teinud laenu tagasimakseid selgitusega „LAENU TAGASTUS LL NR 4-17“ kogusummas 171 000 eurot, viimane tagasimakse 11.09.2019. Pärast viimast laenu tagasimakset oli tasumata veel 47 000 eurot (218 000–171 000). Samuti nähtub kostja esitatud põhivõlgniku pangakonto väljavõttelt, et põhivõlgnik on laenusummade väljamaksmisele järgnevalt igakuiselt tasunud intressi. Kuna kostja väljastas põhivõlgnikule kuni 07.02.2019 igakuiselt täiendava laenusumma, mille tulemusena kasvas pidevalt ka väljamakstud laenu kogusumma, millelt intressi maksta, suurenesid pea igakuiselt ka intressimaksed ning põhivõlgnik on intresse tasunud igakuiselt. Seejuures intressimaksed suurenesid, kui suurenes põhivõlgnikule väljastatud laenusumma ja intressimaksed vähenesid alates maikuust 2019 kui põhivõlgnik oli hakanud laenu põhiosa tagasi maksma. Pärast seda, kui põhivõlgnik tasus viimase laenutagastuse, mille tulemusena oli pangakontode vahendusel tagastatud laenu 171 000 eurot (11.09.2019 seisuga), jätkas põhivõlgnik intresside tasumist veel järgnevad kaheksa kuud. Seejuures olid tasutud intressimaksed sarnases suuruses. Viimane igakuine intressimakse toimus 11.05.2020 selgitusega „Intressid Aprill vastavalt lepingu 4-17“. Pärast intressimaksete lõppemist 11.05.2020 ei toimunud järgneva aasta jooksul poolte vahel esitatud arveldusarvete kaudu ühtegi tehingut. See on selge märk, et allesjäänud laenumakse osa 47 000 eurot tasus põhivõlgnik kostjale sularahas või muu tehingu tulemusena. Arvestades, et viimane intressimakse toimus aprilli eest, võib eeldada, et laenu viimane osa tagastati 2020. aasta aprilli lõpus, mai alguses. Laenulepingu punktis 2.7 on eraldi välja toodud tasaarvelduse võimalus.
19.Täpselt aasta hiljem pärast viimase intressimakse teostamist, alates 11.05.2021 hakkas kostja põhivõlgnikule tegema taas pea igakuiseid laenuväljamakseid. Sel korral ei nähtu pangakonto väljavõttest, et väljastatud laenult oleks tasutud intressi, kuid ometi toimusid üheksa kuu jooksul igakuised laenu väljastamised kogusummas 147 900 eurot. Laenulepingu punkti 3.5 kohaselt laenusaaja kohustub tasuma kõik arved tähtaegselt piisavas summas. Kui laenusaaja on viivitanud intressi tasumisega 30 kalendripäeva, siis kohustub ta laenuandja nõudel igakordselt maksma laenuandjale ühekordset trahvi summas 200 eurot. Laenuandja teatab laenusaajale trahvinõudest viivitamata. Trahvi maksmine ei vabasta laenusaajat intressi tasumise kohustusest. Ei ole eluliselt usutav, et kostja, kelle üks põhitegevus on laenude väljastamine ja intressitulu teenimine võimaldab tekkida olukorral, kus põhivõlgnik ei tasunud aasta jooksul intresse ja selle asemel, et hakata nõudma intresside ja väidetava võlgnevuse tasumist ja lepinguga ette nähtud leppetrahvi, annab juurde veel laenu 147 900 euro eest, ning seda olukorras kus üheksa kuu jooksul ei laeku ühtegi intressimakset.
2-22-9533
20.Selline vastuoluline käitumine viitab esiteks sellele, et 2020. aprilli lõpuks-mai alguseks oli põhivõlgnik tagastanud kogu laenulepingu alusel väljastatud laenu, kas sularahas või mõne muu tehingu (nt tasaarvestuse) tulemusena ning just ja ainult sel põhjusel lõppesid põhivõlgniku poolt intressimaksed kostjale. Teiseks, kostja andis põhivõlgnikule 2021. aastal uuesti laenu ainult seepärast, et eelmine laenusumma oli täies ulatuses tasutud. Kolmandaks, 2021. aastal hoogustus hageja tüli põhivõlgniku osanikega ja 2021. aastal toimunud väidetavad laenumaksed võivad hoopis olla osa eesmärgist hagejat kahjustada ja teda seeläbi mõjutada.
21.Lisaks selgub põhivõlgniku pangakonto väljavõttest, et 2021. aastal kui kostja hakkas taas põhivõlgnikule laenu väljastama, tasus põhivõlgnik kostjale 3000 eurot lepingu tasu. Varasemalt tasus põhivõlgnik kostjale lepingu tasu 3000 eurot 2017. aasta sügisel kui algasid esimesed laenulepingujärgsed laenu väljamaksed. Uuesti laenulepingu tasu maksmine viitab sellele, et sõlmiti uus laenuleping, mitte ei jätkatud 25.09.2017 sõlmitud laenulepingut. Laenu väljamaksete puhul on küll ka 2021. aastal märgitud selgituseks „Laen vastavalt laenu lepingu 4-17“, kuid mitmed asjaolud viitavad, et laenulepingu nr 4-17 alusel väljastatud laen oli tagasi makstud ning kui 2021. aastal kostja poolt põhivõlgnikule toimunud maksed üldse olid päris laenumaksed, mitte fiktiivsed, siis oli sõlmitud uus leping, millest tulenevad kohustused ei laiene hagejale.
22.Laenulepingu punkti 16.2 kohaselt laenulepingu ning selle võimalike lisade muutmise tasu on 1,5% laenusumma jäägilt enne osalist laenusumma tagastamist, kuid vähemalt 70 eurot, kui eritingimustes ei ole teisiti sätestatud. Laenulepingu väidetava lisa kohaselt oli lisa sõlmimisel laenu põhivõlg 221 000 eurot, 1,5% sellelt on 3315 eurot. Põhivõlgniku pangakonto väljavõttelt ei nähtu sellise summa ega sellise kirjeldusega ülekande tegemist ühelgi aastal. See kinnitab hageja varasemalt esitatud väidet, et 31.12.2018 ei sõlmitud laenulepingu lisa või äärmisel juhul toimus makse sularahas, mis omakorda tähendaks, et laenulepinguga seoses võis veel sularahas makseid toimuda, seal hulgas laenusumma lõplik tagastamine.
23.Laenulepingu punkti 1.7 kohaselt oli laenu viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 15.03.2019, mis tähendab, et kostja nõue, mille tagatiseks on seatud hüpoteek hagejale kuuluvale korterile, aegus 15.03.2022. Hageja on näitlikustanud ja ka põhivõlgniku pangakonto väljavõte toetab väidet, et laenulepingu lisa 1 oli tagantjärgi tehtud ehk võltsitud ja hagejale ei laiene kohustus täita sellisest fiktiivsest kokkuleppest väidetavalt tekkinud kohustusi.
24.Lisaks on hageja kui tagatisvara omaniku suhtes tühine globaalne tagatiskokkulepe. Notariaalne leping, millega seati hüpoteek, on osaliselt tühine. Vaidlusalune hüpoteek kui tagatis seati 28.11.2017 sõlmitud notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi notariaalne leping) alusel, mille punkti 3.2.1 kohaselt on hageja kinnisvarale seatud hüpoteegiga (100 000 eurot) tagatud kõik hüpoteegipidaja ehk kostja nõuded põhivõlgniku vastu, mis tulenevad kostja ja põhivõlgniku vahel 25.09.2017. a sõlmitud laenulepingust nr 4-17 ning selle võimalikest muutmiskokkulepetest. Notariaalse lepingu punkt 3.2.1 on heade kommete vastane ja seega tühine osas, mille kohaselt tagab hageja varale seatud hüpoteek ka laenulepingu võimalikest muutmiskokkulepetest tulenevaid kohustusi ehk tulevikus tekkivaid kohustusi.
25.Täidetud on heade kommetega vastuolus olevad tingimused: (i) hageja kui laenulepingust tulenevat kohustust tagava tagatisvara omanik sõlmis notariaalse lepingu olukorras, kus ta oli veel põhivõlgniku ainus juhatuse liige ning kostjalt saadav rahastus oli hädavajalik, et jätkata põhivõlgniku majandustegevusega ehk arvutimängu arendamisega; (ii) hagejal oli usk mängu edusse ning oli teada, et põhivõlgnik mujalt rahastust ei saa, mistõttu nõustus hageja kostja seatud tingimusega, et hageja varale kostja kasuks seatav hüpoteek tagab ka laenulepingu muutmiskokkulepetest tulenevaid ehk tulevikus tekkivaid põhivõlgniku kohustusi ning et kostjaga seotud isik saab põhivõlgniku osanikuks; (iii) hageja on hagiavalduses kirjeldanud, et juba 28.12.2017 ehk täpselt kuu aega pärast notariaalse lepingu sõlmimist oli põhivõlgniku juhatusse
2-22-9533 valitud hageja asemel J. L. (Y. T.) ning peagi selgus, et see isik ei tegutse põhivõlgniku huvides ja varjab infot teiste osanike, eelkõige hageja eest. Põhivõlgnikus tegid edaspidi otsuseid osanik ja juhatuse liige Y. T. koos tema poolt kaasatud investorite/osanikega Balt Invest OÜ ja OÜ Estatis Invest esindajatega; (iv) selliselt tekkis mh olukord, kus hagejal puudus igasugune kontroll selle üle, kas ja kui palju laenatakse kostjalt täiendavaid rahalisi vahendeid, mis seotakse laenulepinguga, mida käendas ja tagas oma varaga hageja.
26.Hageja 15.09.2022 menetlusdokumendis esitatud seisukoha järgi on kostja sisuliselt tunnistanud, et nõue põhivõlgniku vastu on väiksem kui täitemenetluses esitatud nõue. Pangakontodelt nähtub, et laenulepingu jääk oli 2020 kevadel 47 000 eurot ja mitmed tõendid näitavad, et ka see summa sai kostjale sularahas tasutud. Olukorras, kus ka kostja kui võlausaldaja tunnistab, et võlgnevus on 100 000 euro lähedane summa, on põhivõlgnik ometi tunnistanud võlgnevust summas 239 844,33 eurot. See on üle kahe korra suurem summa, kui kostja võlausaldajana ise on arvestanud laenulepingust tuleneva nõudega seoses, mis näitab ilmselgelt, et põhivõlgnik on oma kohustust kostja ees tunnistanud oluliselt suuremana, kui see tegelikult üldse olla saaks. Selliselt on põhivõlgnik tahtlikult suurendanud oma kohustusi kostja ees või on tegemist muust alusest tuleneva võlgnevusega, mitte laenulepingust tuleneva võlgnevusega. Sellisel juhul on pahatahtlik ja hea usu põhimõtte vastane nõuda kohustuse tasumist hagejalt. Saldokinnitus ei ole laenulepinguga seotud võlatunnistus. Hageja ei nõustu kostja väitega, et põhivõlgniku saldokinnitus, millega tunnistatakse võlgnevust kostja ees summas 239 844,33 on deklaratiivne võlatunnistus. Saldoteatiselt ei nähtu, millistel alustel on võlgnevus tekkinud, näiteks millise arve või lepingu alusel, kuigi saldoteatises on veerud, kuhu saaks vastava info kirja panna. Seetõttu ei ole mingit põhjust siduda saldoteatist laenulepingust tuleneva võimaliku võlgnevusega ja käsitleda seda kui võlatunnistust, millega tunnistatakse laenulepingust tulenevat võlgnevust.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
27.Kostja esitas 26.07.2022 vastuse hagiavaldusele, paludes jätta hagi rahuldamata. Hagiavalduses on esitatud emotsionaalse iseloomuga väiteid, mis antud asja lahendamisel mingit tähtsust ei oma. OÜ Limestone Games kohustus, mida hageja kinnistule seatud hüpoteek tagab ja mille sissenõudmiseks on täitemenetlus alustatud, ei ole täidetud ega aegunud.
28.Laenulepingu Lisa 1 ei ole tagantjärele sõlmitud. Samas isegi kui see nii oleks, siis kostja nõuet see asjaolu põhivõlgniku vastu ei lõpetaks. Lisa nr 1 valmistas ette põhivõlgniku juhatuse liige Y. T. (endine L.). Kostja ei osanud selle allkirjastamisel põhivõlgniku aadressile tähelepanu pöörata. Y. T. selgituse kohaselt plaaniti uutesse ruumidesse Villardi 22 kolida detsembris 2018. Uutesse ruumidesse kolimise valguses hakati dokumentidel juba põhivõlgniku aadressiks märkima Villardi 22. Samas Villardi 22 eelmise üürniku poolt ruumide vabastamisega viivitamise tõttu faktiline kolimine lükkus edasi aprilli-maisse 2019. Seega on ka loogiline, et Rüütli 4 üürileandja Tige Tikker OÜ poolt viimane 03.06.2019 arve esitati märtsi-aprilli eest. Y. T. täiendavalt selgitas, et registrikaardile on põhivõlgniku asukohaks märgitud Xxxx, kuid põhivõlgnik ei ole seal tegutsenud.
29.Asjakohatu on hagiavalduse kriitika Lisa nr 1 väidetavate vastuolude kohta. Tõepoolest Lisa nr 1 oleks võinud juriidiliselt korrektsemalt vormistada, kuid see ei muuda seda dokumenti kasutuskõlbmatuks. Väidetavate vastuolude kirjeldamisel on hageja enda lõppjäreldused vastuolulised. Hageja jõuab selleni, et Lisa nr 1 eesmärgiks oli küll pikendada laenulimiidi kasutamise aega kuni 31.12.2021, kuid limiidi tagastamistähtajaks jäi ikkagi 15.03.2019. a. Ehk siis teisisõnu põhivõlgnikul oli õigus uuel perioodil laenu võtta, kuid selle tagastamise tähtaeg saabus juba enne laenu võtmist. Lisa nr 1 tuleb tõlgendada VÕS § 29 reeglite järgi, mis oli selle sõlmimisel poolte tegelik tahe. Laenulepingu p 1.3 oli laenulimiidi kasutamise kuupäevaks
2-22-9533 15.02.2019 ja p 1.7 kohaselt tagastamise kuupäevaks 15.03.2019. a. Seega laen tuli tagastada 1 kuu pärast limiidi kasutamise kuupäeva lõppu. Lisa nr 1 on pikendatud laenulimiidi kasutamise kuupäeva kuni 31.12.2021, kuid ei ole muudetud tagastamise kuupäeva. Loogiline on tõlgendada, et tagastamistähtaeg saabus ka siin 1 kuu pärast limiidi kasutamise tähtaega ehk 31.01.2022. Laenulepingu lisas nr 1 märgitud lepingu uueks tähtaja pikkuseks 36 kuud puhul on tegemist ebatäpsusega, mis eelduslikult tingitud sellest, et Lisa nr 1 vormistamisel hakati lõpptähtaega lugema alates 31.12.2018. a ehk alates Lisa nr 1 sõlmimisest, mitte Laenulepingu sõlmimisest.
30.08.06.2020 kui ka 10.06.2020 koosolekutel on arutatud enamjaolt üldiselt põhivõlgniku käekäiku ja põhivõlgniku põhitegevusega seotuid probleeme. Samuti aga lahatud ka isiklikke suhteid põhivõlgniku osanike vahel, sh hageja ja Y. T. vahelisi suhteid. Mitte üheski vestluses ei ole põhivõlgnik ega kostja öelnud, et põhivõlgniku laenukohustused kostja ees on täidetud. Seejuures 08.06.2020 kohtumisel hageja räägib, et ta vaatas dokumente ja Y. T. pakkus, et vaatab üle korterile seatud hüpoteegi. Seepeale aga hageja ise vastab, et: „võib üle vaadata, aga võib ka mitte üle vaadata“. Seega hageja on ise pakkunud välja, et hüpoteegiga seotud asjaolusid ei olegi vajadust üle vaadata. Hageja võimalikud palganõuded või muud rahalised nõuded põhivõlgniku vastu ei ole käesoleva vaidluse esemeks, mistõttu väited seoses palgaga tuleb jätta tähelepanuta.
31.10.06.2020 vestlusest paistab, et M. V. osales selles eraviisilises arutelus kui füüsiline isik, mitte aga kui kostja seaduslik esindaja. Ta ei ole ennast vestluses kostja seadusliku esindajana tutvustanud. Samas kui M. V. eraisikuna on öelnud hagejale eravestluse käigus, et hagejal ei ole finantsilisi riske, ei tähenda, et kõik kostja kui võlausaldaja nõuded on põhivõlgniku vastu lõppenud. Samuti 10.06.2020 kohtumisel hageja ja M. V. ei ole arutanud konkreetselt hüpoteegiga seotuid asjaolusid ega ka põhivõlgniku laenulepingust tulenevaid kohustusi. Väide, et laenulepingust tulenev võlgnevus võis olla osaliselt likvideeritud sularahas, on pajasõnaline oletus. 08.06.2020 salvestus ei tõenda, et põhivõlgniku laenulepingust tulenev kohustus oleks tasutud.
32.Võlausaldaja vaatevinklist ei oma tähtsust, kuidas laenuvõlgnik laenukohustust oma raamatupidamises kajastab. See ei tekita ega lõpeta võlasuhet. Põhivõlgniku majandusaasta aruannetes tagastamiskuupäevaks on märgitud ebaõigesti 15.03.2024. a. Eelduslikult on tegemist põhivõlgniku raamatupidaja näpukaga. See aga ei muuda kostja nõuet olematuks. Sealjuures kuigi hageja seab põhivõlgniku laenukohustuse olemasolu alates 01.03.2018 alanud majandusperioodi algusest kostja ees kahtluse alla, siis hageja osalusel arutati 2018 aasta lõpus kostja poolt laenulimiidi suurendamist summale 290 000 eurot. Juhul, kui põhivõlgniku kohustused olid juba täidetud või tal oli võimekus seda teha, siis loogiliselt polnuks ju vaja seda arutada.
33.Tõepoolest osapooled on pidanud kompromissläbirääkimisi võimaliku kompromissi sõlmimiseks. Samas kompromiss jäi sõlmimata. Asjaolu, et kostja oli valmis kompromissi sõlmimise eesmärgil hüpoteegi kustutama, ei tõenda, et laenulepingust tulenevat kohustust pole. Kompromissläbirääkimistel peetud arutelud ja vahetatud lepinguprojektid osapooltele siduvaid kohustusi ei tekita. Kompromiss oma olemuselt eeldabki vastastikuseid suuremaid või väiksemaid järeleandmisi.
34.Kuigi nõue ei ole selle tunnustamise tõttu aegunud, siis vaatamata aegumisele on kostjal TsÜS § 1451 lg 1 alusel õigus nõuda hüpoteegi realiseerimist. Asjaolu, et kostja on pöördunud kohtutäituri poole ja kohtusse hageja kui solidaarvõlgniku vastu eesmärgiga oma raha tagasi saada, ei ole vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 138 mõttes. Hageja vastupidised väited on ebaõiged.
35.Kostja 09.09.2022 menetlusdokumendi kohaselt ei ole hageja laenulepingust tuleneva nõude puudumist tõendanud. Samas on esitatud tõendid, et OÜ-l Limestone Games on siiani kostja ees laenulepingust tulenevalt täitmata kohustused. Nõude olemasolu vähemalt summas 100 000 eurot tõendavad põhivõlgniku OÜ Limestone Games pangakontode väljavõtted. Neilt nähtub kostja
2-22-9533 poolt laenu andmine laenulepingu alusel suuremas summa kui tagastamised. Kokkuvõttes on kostja OÜ-le Limestone Games kandnud laenulepingu alusel 367 400 eurot ja talle on tagasi makstud 223 009,66 eurot. Samas tuleb arvestada, et laenulepingu p 1.4 alusel oli OÜ-l Limestone Games kohustus laenujäägiks tasuda intressi 12% aastas ja seega tema tagasimaksed on olulises osas tehtud intressi katteks. Seega OÜ-l Limestone Games on kostja ees laenulepingu alusel siiani vähemalt 100 000 eurot kehtiv võlakohustus.
36.Laenulepingust tuleneva võlgnevuse osas on kostja ees mitu solidaarvõlgniku, üheks neist on hageja. Kostjal on õigus valida kellelt ja mis järjekorras ta võlga sisse nõuab. Sealjuures kui nõuet tagab hüpoteek, siis arusaadavalt võlausaldaja poolt kõige hõlpsamaks viisiks võlg sisse nõuda on hüpoteek realiseerida. Asjaolu, et laenulepingu lisa nr 1 ei ole tagantjärele sõlmitud, tõendavad ka kostja ja põhivõlgniku OÜ Limestone Games käitumised pärast 31.12.2018. a. Nimelt OÜ Limestone Games pangakontodest nähtuvalt on kostja teinud järgnevatel aastatel OÜ-le Limestone Games arvukalt pangaülekandeid selgitusega „laen vastavalt lepingu 4-17. OÜ Limestone Games ei ole saadud rahast keeldunud ega seda tagasi kandnud. Seega poolte käitumisest mitme aasta vältel on selgelt näha, et laenulepingut ei ole mitte fiktiivselt pikendatud, vaid pikendamine oli reaalne.
37.Kostja selgitab, et 28.11.2017 hüpoteegi seadmise lepingu p 3.2.1 alusel on hüpoteegiga nõuded tagatud järgnevalt: kõik hüpoteegipidaja (s.o kostja) nõuded Paekivi OÜ (s.o põhivõlgnik) vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja Paekivi OÜ vahel 25.09.2017 sõlmitud laenulepingust nr 4-17 ning selle võimalikest muutmiskokkulepetest. Kuivõrd hüpoteegi tagatiskokkuleppe kohaselt tagab hüpoteek ka laenulepingu muutmiskokkuleppeid, siis ei ole hüpoteegi realiseerimise puhul oluline, millal täpselt laenulepingu lisa nr 1 sõlmiti, kas detsembris 2018 või millalgi hiljem.
38.Kostja selgitab, et olenemata sellest, millises rollis nendes vestlustes osales M. V., kas füüsilise isikuna või kostja juhatuse liikmena, koormas hageja korteriomandit hüpoteek ning samuti oli kehtiv käendusleping, millega hageja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist käendas. Samas aga laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seatud hüpoteeki ega sõlmitud käenduslepingut ei ole võimalik üksnes vestluse käigus „tühistada“. Seadus seda ei võimalda. Lepingu lõpetamiseks tuleb sõlmida konkreetne kokkulepe, sh hüpoteegi kustutamiseks on vajalik sõlmida notariaalne leping. Vestlustest ei nähtu ja hageja ka ei väide, et sellised kokkulepped oleksid sõlmitud.
39.Kostja 15.09.2022 seisukoha kohaselt hüpoteegilepingu p 3.2.1 toodud tagatislepingu puhul ei ole tegemist globaalkokkuleppega, vaid selle kohaselt tagab hüpoteek konkreetselt vaid ühest lepingust tulenevat kohustust. Hea usu põhimõttega ei ole vastuolus võlausaldaja poolt käendajalt võla sisse nõudmine. Käendaja on solidaarvõlgnik ja solidaarvõlgnike korral on võlausaldajal õigus otsustada kellelt ja mis ulatuses ta võlga sisse nõuab. Käenduse mõtte ongi see, et kui nõutakse, siis tuleb maksta. Hagejal on regressiõigus põhivõlgniku ja kaaskäendajate vastu.
40.Hageja on esitanud palju erinevaid spekulatsioone ja käsitlusi, kuid ühegi neist alusel ei ole võimalik asuda järeldusele, et hageja ja kostja vaheline võlasuhe on mõne VÕS § 186 alapunktis sätestatud alusel lõppenud. Hageja järeldused ei baseeru tõenditel, vaid spekulatsioonidel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
41.Pooled on andnud nõusoleku kirjalikuks menetluseks. Seetõttu lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja põhjendab seda alljärgnevalt.
2-22-9533
42.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11 on sätestatud, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Asjaõigusseaduse § 279 lg 7 on sätestatud, et pantija, kes ei ole võlgnik, võib esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Riigikohtu 12.12.2018 otsuse nr 2-17-9391/46 p-s 14 on selgitatud, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik võib esitada AÕS § 279 lg-s 7 sätestatud vastuväiteid ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga (vt ka Riigikohtu on 27. jaanuari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, p 25).
43.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt kostja esitas 24.05.2022 hageja suhtes täitmisavalduse ning kohtutäitur Mati Kadak algatas hageja suhtes täiteasja nr 008/2022/1026. Täitedokumendiks on 28.11.2017 sõlmitud notariaalne hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega seati kostja kasuks hüpoteek summas 100 000 eurot hagejale kuuluvale korteriomandile asukohaga Xxxx, registriosa nr xxxx (I kd, tl 8-15). Täitmisteate kohaselt kuulub tasumisele 102 196 eurot koos täituri tasuga. Notariaalse lepingu p 3.2.1 kohaselt on seatud hüpoteegiga tagatud kõik kostja kui hüpoteegipidaja nõuded Paekivi OÜ (praegune ärinimi Limestone Games OÜ, põhivõlgnik) vastu, mis tulenevad kostja ja põhivõlgniku vahel 25.09.2017 sõlmitud laenulepingust nr 4-17 ning selle võimalikest muutmiskokkulepetest (I kd, tl 13). Hageja seadis laenulepingu täitmise tagamiseks kostja kasuks hüpoteegi korteriomandile ning lisaks andis isikliku käenduse maksimumsummas 200 000 eurot.
44.Eelnevalt viidatud TMS § 221 lg 11 alusel on hagejal õigus esitada kõik vastuväited laenulepingust tuleneva nõude olemasolule. Hageja on seisukohal, et laenulepingust tulenev kohustus on täidetud, mistõttu tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks. Kostja hagejaga ei nõustu ja leiab, et põhivõlgnikul on jätkuvalt kostja ees täitmata kohustused vähemalt summas 100 000 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 15). ). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama.
45.Kohus peab käesolevas asjas hindama, kas asjas esitatud tõenditest nähtub selgelt kostja õigus sundtäitmise läbiviimiseks hageja kui hüüpteegiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes. Riigikohus on 29.05.2012 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 p-s 16 märkinud, et kuigi üldisest tõendamiskoormuse jaotusest (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) lähtudes peaks hageja tõendama võlgnikuna, et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav, saab hagejale sellise tõendamiskoormuse lepingu alusel toimuva sundtäitmise puhul panna üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks) (TsMS § 235 mõttes), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (vt Riigikohtu 30.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-15, p 12).
46.Kohus on seisukohal, et hageja on põhistanud ja muutnud usutavaks selle, et kostjal ei ole hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet. Tähelepanu väärib hageja seisukoht, et notariaalse lepingu punkt 3.2.1 on heade kommete vastane ja seega tühine osas, mille kohaselt tagab hageja varale seatud hüpoteek ka laenulepingu võimalikest muutmiskokkulepetest tulenevaid kohustusi
2-22-9533 ehk tulevikus tekkivaid kohustusi. Hageja arvates on vastavas osas tegemist hageja kui tagatisvara omaniku suhtes tühise globaalse tagatiskokkuleppega. Kuigi hageja esitas antud seisukoha alles 09.09.2022 menetlusdokumendis, ei ole kohtu hinnangul tegemist hagi muutmisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 p 1 kohaselt ei loeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Pealegi on kostja saanud nimetatud hageja uuele väitele vastata. Kostja leidis, et hüpoteegilepingu p 3.2.1 toodud tagatislepingu puhul ei ole globaalkokkuleppega, vaid selle kohaselt tagab hüpoteek konkreetselt vaid ühest lepingust tulenevat kohustust.
47.Riigikohus on leidnud, et heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, p 19). Riigikohtu 29.05.2012 otsuse nr 3-2-1-6412 p-s 27 on selgitatud, et eriti küsitav on sellise globaalse tagatiskokkuleppe kehtivus, millega tagatakse kõikvõimalikke nõudeid kolmanda isiku (mitte pantija) vastu. Hõlmates hüpoteegipidaja kõikvõimalikud tulevased nõuded hüpoteegiga, võidakse ebaproportsionaalselt kahjustada ka kinnisasja omaniku teiste võlausaldajate huve oma nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel. Riigikohus pidas problemaatiliseks olukorda, kus laenusaaja ei saa tulevaste tagatavate nõuete tekkimist kontrollida. Hüpoteegiga tagatava nõude piisava määratletuse nõuet on Riigikohus rõhutanud ka oma 29.03.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-41-04 (p 21). Riigikohtu hinnangul tuleb asjaõigusseaduse hüpoteeki reguleerivate sätete mõtte kohaselt kaitsta omaniku huvi olla kindel kinnisasja vastutuse ulatuses (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-04, p 20).
48.Arvestades eeltoodut Riigikohtu nõustumisväärset praktikat, on eksitav kostja väide, nagu taganuks hageja poolt seatud hüpoteek vaid konkreetselt ühest lepingust tulenevat kohustust. Kuigi laenulepingu lisa võib lugeda ka laenulepingu osaks, ei olnud antud juhul väidetava laenulepingu lisa sõlmimine ja selle alusel põhivõlgnikule väidetavate täiendavate kohustuste võtmine hageja kontrolli all. Hageja huve võidakse ebaproportsionaalselt kahjustada ka selliste täiendavate võlakokkulepetega, millesse hagejat ei kaasata, kuid mille täitmata jätmise eest peab hageja hüpoteegipidajana vastutama. Sellises olukorras on kohtu hinnangul seda enam oluline, et kõikide hageja kontrollile mittealluvate täiendavate kohustuste võtmine oleks vormistatud täiesti selgelt ja arusaadavalt, tagamaks hageja huvi olla kindel kinnisasja vastutuse ulatuses. Käesoleval juhul on aga hageja kontrollile mittealluvate hüpoteegiga tagatavate kohustuste võtmine on toimunud arusaamatult, hageja poolt hüpoteegiga tagatava väidetava võla olemasolu ja suurus pole määratletud ja selged isegi kostja jaoks. Kohus põhjendab seda täpsemalt alljärgnevalt.
49.Kohtule on esitatud 25.09.2017 laenuleping ja laenulepingu lisa nr 1, mille kuupäevaks on märgitud 31.12.2018 (I kd, tl 17-21). Laenulepingu lisa kohaselt leppisid pooled kokku, et laenu summat suurendatakse kuni 300 000 euroni, laenu limiidi kasutusse võtmise lõpptähtpäev pikeneb kuni 31.12.2021 ja laenulepingu kestus on 36 kuud (I kd, tl 21). Hageja on juhtinud õigustatult tähelepanu asjaolule, et laenulepingu lisa vormistamisest ilmnevad asjaolud, mis seavad kahtluse alla nimetatud lisa sõlmimise 31.12.2018. Laenulepingu lisas on märgitud põhivõlgniku asukohaks Villardi 22, Tallinn, kuid 31.12.2018 seisuga oli põhivõlgniku äriregistrisse kantud asukoht Xxxx ja tegelikult asusid põhivõlgniku ruumid aadressil Rüütli tn 4, Tallinn. Rüütli tn 4 bürooruumide eest esitas üürileandja Tige Tikker OÜ viimase arve 03.06.2019 (I kd, tl 34). Äriregistri kohaselt oli Villardi tn 22 põhivõlgniku asukohaks alates 10.05.2019 kuni 31.12.2019 (I kd, tl 23). Samuti viites hageja õigesti, et laenulepingu lisas on varasema laenulepingu kestvuse 18 kuud asemele märgitud 36 kuud, mis tähendab, et laenulepingu kestvus pikenes 18 kuu võrra. Laenuleping sõlmiti 25.09.2017. Seega pärast väidetava laenulepingu lisa sõlmimist oleks laenuleping pidanud kestma kuni 25.09.2020, kuid laenulepingu lisa kohaselt pikenes laenu limiidi kasutusse võtmise lõpptähtpäev kuni 31.12.2021. See tähendab, et laenulepingu lisa kohaselt oleks saanud
2-22-9533 laenulimiiti välja võtta kauem kui on laenulepingu kestvus. Laenulepingu lisaga ei muudetud ka viimase tagasimakse tasumise tähtpäeva, milleks jäi 15.03.2019. Nimetatud hageja poolt esile toodud asjaolud kinnitavad, et laenulepingu lisa on vastuoluline ja ebaselge.
50.Kostja leiab laenulepingu lisa osas, et „Tõepoolest Lisa nr 1 oleks võinud juriidiliselt korrektsemalt vormistada, kuid see ei muuda seda dokumenti kasutuskõlbmatuks.“ Kostja selgitab vastuolusid laenulepingu lisas sellega, et (i) kostja ei olevat osanud selle allkirjastamisel põhivõlgniku aadressile tähelepanu pöörata. Y. T. selgituse kohaselt plaaniti uutesse ruumidesse Villardi 22 kolida detsembris 2018. Uutesse ruumidesse kolimise valguses hakati dokumentidel juba põhivõlgniku aadressiks märkima Villardi 22; (ii) Lisa nr 1 tuleb tõlgendada VÕS § 29 reeglite järgi, mis oli selle sõlmimisel poolte tegelik tahe. Laenulepingu p 1.3 oli laenulimiidi kasutamise kuupäevaks 15.02.2019 ja p 1.7 kohaselt tagastamise kuupäevaks 15.03.2019. a. Seega laen tuli tagastada 1 kuu pärast limiidi kasutamise kuupäeva lõppu. Lisa nr 1 on pikendatud laenulimiidi kasutamise kuupäeva kuni 31.12.2021, kuid ei ole muudetud tagastamise kuupäeva. Loogiline on tõlgendada, et tagastamistähtaeg saabus ka siin 1 kuu pärast limiidi kasutamise tähtaega ehk 31.01.2022. Laenulepingu lisas nr 1 märgitud lepingu uueks tähtaja pikkuseks 36 kuud puhul on tegemist ebatäpsusega, mis eelduslikult tingitud sellest, et Lisa nr 1 vormistamisel hakati lõpptähtaega lugema alates 31.12.2018 ehk alates Lisa nr 1 sõlmimisest, mitte Laenulepingu sõlmimisest.
51.Seega ka kostja möönab, et laenulepingu lisa 1 ei olnud piisavalt selge ning üritab antud dokumendi vastuolusid kõrvaldada tõlgenduste ja oletustega „Y. T. selgituste kohaselt“, „loogiline on tõlgendada“, „ebatäpsus, mis eelduslikult on tingitud sellest...“ Kostja selgituste ebaveenvust laenulepingu lisa 1 osas kinnitab ka asjaolu, et hagejale on 2018. aasta lõpus saadetud teistsugune versioon võimalikust laenulepingu lisast (vt I kd, tl 36). Kostja pole ümber lükanud hageja selgitust, et hagejale pole kunagi esitatud laenulepingu lisa allkirjastatud versiooni ning hagejale teadaolevalt ei sõlmitudki laenulepingule ühtegi lisa.
52.Hageja juhib samuti õigustatult tähelepanu asjaolule, et kostja väidetav nõue ei kajastu põhivõlgniku majandusaasta aruannetes (I kd, tl 52-81). Põhivõlgniku perioodi 12.10.2016 28.02.2018 majandusaasta aruande kohaselt oli põhivõlgnikul pikaajaline laenukohustus 90 500 eurot. Ei ole võimalik välistada, et see kajastab laenulepingust tulenevat võlgnevust põhivõlgniku vastu (I kd, tl 55). Perioodi 01.03.2018 – 28.02.2019 aruande kohaselt oli põhivõlgnikul pikaajaline laenukohustus summas 246 000 eurot, intressimääraga 12%, lõpptähtajaga 15.03.2024 (I kd, tl 62 pöördel). Laenulepingu kestus aga oli 18 kuud ehk kuni 15.02.2019 ja viimase tagasimaksmise tasumise kuupäev 15.03.2019. Seega tuleb nõustuda hagejaga, et nimetatud aruandes on kajastatud muud pikaajalist laenu kui vaidlusalust laenulepingut. Laenu tagastamise lõpptähtaeg 15.03.2024 ei vasta ka kostja arusaamale laenulepingu lõpptähtajast (kostja hinnangul oli laenu tagastamise tähtaeg 31.01.2022). Perioodi 01.03.2019-29.02.2020 aruande kohaselt oli põhivõlgnikul 29.02.2020 seisuga pikaajaline laenukohustus 75 000 eurot, intressimääraga 12%, lõpptähtaeg 15.03.2024 (I kd, tl 70) Perioodi 01.03.2020–28.02.2021 aruande kohaselt oli põhivõlgnikul 28.02.2021 seisuga pikaajaline laenukohustus summas 174 000 eurot, intressimääraga 12%, lõpptähtaeg 15.03.2024 (I kd, tl 78).
53.Eeltoodu alusel nõustub kohus hagejaga, et põhivõlgniku majandusaasta aruannetes ei kajastanud viimati nimetatud kolmel aruandeperioodil täitmisavalduse aluseks olev laenulepingust tulenevat nõuet ning põhivõlgniku majandusaasta aruannetest saab järeldada, et laenulepingust tulenev võlgnevus oli tagasi makstud, sest laenulepingust tulenev võlgnevus oli potentsiaalselt kajastatud ainult perioodi 12.10.2016-28.02.2018 aruandes. Järgnevatel perioodidel on kajastatud võlgnevust, mille lõpptähtaeg oli 15.03.2024. Hageja väitel oli võlgnevuse aluseks oleva laenulepingu kestvuse lõpp 15.02.2019 ja viimase tagasimakse tähtpäev 15.03.2019. Kostja leiab, et laenulepingu lisaga nr 1 on pikendatud laenulimiidi kasutamise kuupäeva kuni 31.12.2021 ning
2-22-9533 „loogiline on tõlgendada“, et tagastamistähtaeg saabus ka siin 1 kuu pärast limiidi kasutamise tähtaega ehk 31.01.2022. Kuid sõltumata sellest, kumma poole tõlgendusest lähtuda, ei väida kumbki pool, et kostja nõude aluseks oleva laenulepingu lõpptähtaeg oleks olnud 15.03.2024. Seega loeb kohus tuvastataks, et põhivõlgniku majandusaasta aruannetes ei ole viimasel kolmel aruandeperioodil kostja väidetava nõude aluseks olevat võlgnevust kajastatud. Kohut ei veena kostja põhjendus, et põhivõlgniku majandusaasta aruannetes on laenu tagastamiskuupäevaks märgitud ebaõigesti 15.03.2024 seetõttu, et „Eelduslikult on tegemist põhivõlgniku raamatupidaja näpukaga.“ Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et raamatupidaja oma ala asjatundjana teeb kolmel aruandeperioodil järjest sama n-ö näpuka, millel ei ole kuupäevaliselt mingit seost ei hageja ega kostja poolt väidetud laenulepingu lõppemise ajaga.
54.Hageja on esitanud analüüsi ka lähtuvalt kohtule esitatud põhivõlgniku filtreeritud pangakonto väljavõttest (vt I kd, tl 169-176 ja II kd, tl 1 pöördel – tl 2 pöördel). Hageja viitab õigustatult mitmetele ebaselgustele ja vastuoludele nimetatud väljavõttes, mh asjaolule, et laenu oli antud rohkem kui esialgse laenulepingu limiit (laenulepingu kohaselt oli laenulimiit 200 000 eurot, laenu kasutusse võtmise lõpptähtpäev 15.02.2019, lepingu kestus 18 kuud ehk kuni 25.03.2018 ja viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 15.03.2019. Sel perioodil kandis kostja aga põhivõlgnikule laenu kogusummas 218 000 eurot (I kd, tl 171-174). Samuti nähtub põhivõlgniku pangakonto väljavõttest, et põhivõlgnik on laenusummade väljamaksmisele järgnevalt igakuiselt tasunud intressi. Seejuures intressimaksed suurenesid, kui suurenes põhivõlgnikule väljastatud laenusumma ja intressimaksed vähenesid alates maikuust 2019 kui põhivõlgnik oli hakanud laenu põhiosa tagasi maksma. Pärast seda, kui põhivõlgnik tasus viimase laenutagastuse, mille tulemusena oli pangakontode vahendusel tagastatud laenu 171 000 eurot (11.09.2019 seisuga), jätkas põhivõlgnik intresside tasumist veel järgnevad kaheksa kuud. Viimane igakuine intressimakse toimus 11.05.2020 selgitusega „Intressid Aprill vastavalt lepingu 4-17“ (I kd, tl 173). Pärast intressimaksete lõppemist alates 11.05.2020 ei toimunud järgneva aasta jooksul põhivõlgniku pangakonto väljavõttes sisalduvate arveldusarvete kaudu ühtegi tehingut. Kohus nõustub hagejaga, et ülaltoodud asjaolud viitavad sellele, et allesjäänud laenumakse osa võis põhivõlgnik tasuda kostjale sularahas või muu tehingu tulemusena. Arvestades, et viimane igakuine intressimakse toimus 2020. aasta aprilli eest, on võimalik, et laenu viimane osa tagastati 2020. aasta aprilli lõpus, mai alguses. Täpselt aasta hiljem pärast viimase intressimakse teostamist, alates 11.05.2021 hakkas kostja põhivõlgnikule tegema taas pea igakuiseid laenuväljamakseid (I kd, tl 175, tl 169). Sel korral ei nähtu pangakonto väljavõttest, et väljastatud laenult oleks tasutud intressi, kuid ometi toimusid üheksa kuu jooksul igakuised laenu väljastamised kogusummas ligi 150 000 eurot. Intressi on 2021. aastal tasutud üksnes tagasiulatuvalt 2020. aasta eest ning seda ümardatud summas 6000 eurot (I kd, tl 175). Jääb arusaamatuks, millisel põhjusel on põhivõlgnik tasunud tagantjärele suures summas intressi 2020. aasta eest, kuid pole üldse tasunud intressi 2021. aastal väljastatud laenu eest. Juhul, kui laenu oleks antud ka 2021. aastal laenulepingu nr 4-17 alusel, siis oleks sellelt laenu tulnud tasuda ka intressi (I kd, tl 17). Eeltoodu alusel võib olla põhjendatud hageja seisukoht, mille kohaselt ülaltoodud vastuolud on selgitavad sellega, et kostja andis põhivõlgnikule 2021. aastal uuesti laenu ainult seepärast, et eelmine laenusumma oli täies ulatuses tasutud ja tegemist oli uue laenulepingu alusel väljastatud laenuga.
55.Hageja poolt esitatud kahtlusi kostja poolt põhivõlgnikule laenulepingu nr 4-17 alusel laenu väljastamise osas toetab ka asjaolu, et põhivõlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt 2021. aastal (kui kostja hakkas taas põhivõlgnikule laenu väljastama) tasus põhivõlgnik kostjale 3000 eurot lepingu tasu (I kd, tl 175). Varasemalt tasus põhivõlgnik kostjale lepingu tasu 3000 eurot 2017. aasta sügisel kui algasid esimesed laenulepingujärgsed laenu väljamaksed (I kd, tl 171). Kohus nõustub hagejaga, et uuesti laenulepingu tasu maksmine viitab pigem sellele, et sõlmiti uus laenuleping, mitte ei jätkatud 25.09.2017 sõlmitud laenulepingut. Hageja viitab põhjendatult ka asjaolule, et laenulepingu nr 4-17 punkti 16.2 kohaselt laenulepingu ning selle võimalike lisade muutmise tasu on 1,5% laenusumma jäägilt enne osalist laenusumma tagastamist (I kd, tl 20).
2-22-9533 Laenulepingu väidetava lisa kohaselt oli lisa sõlmimisel laenu põhivõlg 221 000 eurot (I kd, tl 21), 1,5% sellelt on 3315 eurot. Põhivõlgniku pangakonto väljavõttelt ei nähtu sellise summa ega sellise kirjeldusega ülekande tegemist ühelgi aastal.
56.Kokkuvõttes, kuigi laenu väljamaksete puhul on ka 2021. aastal märgitud selgituseks „Laen vastavalt laenu lepingu 4-17“, siis eelviidatud asjaolude põhjal (kohtuotsuse p-d 54-55) võib vähemalt pidada usutavaks, et algse laenulepingu nr 4-17 alusel väljastatud laen oli tagasi makstud. Isegi kui 2021. aastal kostja poolt põhivõlgnikule toimunud maksed olid reaalsed laenumaksed, siis võis olla sõlmitud uus leping, millest tulenevad kohustused ei laiene hagejale kui hüpoteegipidajale. Tähtis on see, et hageja on põhistanud ja muutnud usutavaks selle, et kostjal ei ole hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet. Vastavalt eelpool viidatud Riigikohtu praktikale (Riigikohtu 29.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 p 16) oli kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (vt Riigikohtu 30.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-15, p 12).
57.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tal oleks hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Jättes omapoolse tõendamiskohustuse täitmata, on kostja 09.09.2022 menetlusdokumendis ekslikult leidnud, nagu ei oleks hoopis hageja laenulepingust tuleneva nõude puudumist tõendanud. Kostja leiab, et nõude olemasolu vähemalt summas 100 000 eurot tõendavad põhivõlgniku OÜ Limestone Games pangakontode väljavõtted (I kd, tl 169-176). Kostja väidab, et võlgniku pangakonto väljavõtetelt nähtub kostja poolt laenu andmine laenulepingu alusel suuremas summa kui tagastamised ning et kokkuvõttes on kostja OÜ-le Limestone Games kandnud laenulepingu alusel 367 400 eurot ja talle on tagasi makstud 223 009,66 eurot. Samas tuleb kostja hinnangul arvestada, et laenulepingu p 1.4 alusel oli OÜ-l Limestone Games kohustus tasuda laenujäägilt intressi 12% aastas ja tagasimaksed on olulises osas tehtud intressi katteks. Seega kostja arvates on OÜ-l Limestone Games kostja ees laenulepingu alusel siiani vähemalt 100 000 eurot kehtiv võlakohustus. Kohus kostja selgitusi ja tõendeid hageja suhtes sissenõutava nõude olemasolu suhtes piisavaks ei pea. Kohus on seisukohal, et sundtäidetava nõude olemasolu tõendamiskohustuse täitmiseks ei ole piisav võlgniku pangakonto laekumiste ja väljaminekute mehaaniline võrdlus. Kostja pole suutnud veenvalt ümber lükata ega selgitada arvukaid vastuolusid ja ebaselgusi laenulepingust tuleneva nõude osas (vt kohtuotsuse p-d 49-55). Ebaveenvad on kostja seisukohad eksimustest laenu vormistamisel („tõepoolest Lisa nr 1 oleks võinud juriidiliselt korrektsemalt vormistada“ või võlgniku raamatupidaja mitu aastat järjest toimunud „näpukatest“ (vt kohtuotsuse p 53). Samuti ei ole kostja arusaadavalt selgitanud ega ümber lükanud hageja poolt esile toodud kaalukaid argumente seoses võlgniku pangakonto väljavõttega, mille alusel võib pidada vähemalt usutavaks, et algse laenulepingu nr 4-17 alusel väljastatud laen oli tagasi makstud ning isegi kui 2021. aastal kostja poolt põhivõlgnikule toimunud maksed olid reaalsed laenumaksed, siis oli sõlmitud uus leping, millest tulenevad kohustused ei laiene hagejale kui hüpoteegipidajale (vt kohtuotsuse p 5455).
58.Kohus märgib, et praegusel juhul ilmnevad asjas esitatud tõendites ulatuslikud kõrvaldamata vastuolud (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 49-57), mis ei võimalda kohtul järeldada, et kostjal oleks hageja vastu hüpoteegiga tagatud sundtäidetav nõue. Vastuolusid kostja väidetava nõude olemasolu ja suuruse osas süvendab veelgi asjaolu, et kohtule esitatud 31.12.2021 saldoteatise kohaselt on OÜ Limestone Games tunnistanud oma võlgnevust kostja ees summas 239 844,33 eurot (I kd, tl 89). Esiteks pole selge, milliste väidetavate võlakohustusega seoses põhivõlgnik oma võlgnevust kostja ees tunnistanud on. Teiseks, kui saldokinnituses on tegemist sama võlaga, mille katteks soovib kostja hageja suhtes sundtäitmist läbi viia, siis on igati õigustatud hageja märkus, et 239 844,33 eurot on üle kahe korra suurem summa, kui kostja võlausaldajana ise on arvestanud laenulepingust tuleneva nõudega seoses (kostja räägib väidetavast võlgnevusest „vähemalt
2-22-9533 summas 100 000 eurot“). Eeltoodud kostja väited ilmestavad kostja ebamäärusest oma väidetava hüpoteegiga tagatud nõue sisustamisel (kostja poolt väidetud nõude suurus kõigub piirides „vähemalt 100 000 eurot“ kuni 239 844,33 eurot). Kohus on seisukohal, et kostjapoolse asjaajamise taseme ja väidetava nõude ebamäärasuse juures ei ole võimalik väidetava nõude katteks hageja kinnistu arvelt sundtäitmist läbi viia. Hageja kontrollile mittealluvate hüpoteegiga tagatavate kohustuste võtmine on toimunud arusaamatult, hageja poolt hüpoteegiga tagatava väidetava võla olemasolu ja suurus pole määratletud ja selged isegi kostja jaoks. Kohus kordab, et hüpoteegiga tagatava nõude piisava määratletuse nõuet on rõhutanud ka Riigikohus oma 29.03.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-41-04 (p 21). Riigikohtu hinnangul tuleb asjaõigusseaduse hüpoteeki reguleerivate sätete mõtte kohaselt kaitsta omaniku huvi olla kindel kinnisasja vastutuse ulatuses (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-04, p 20).
59.Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et asjas esitatud tõenditest pole võimalik järeldada kostja väidetava nõude aluseks oleva võlgnevuse olemasolu ega suurust. Kostja pole suutnud esitada ega arvestada oma väidetava nõude täpset summat, vaid kasutab oma väidetava nõude sisustamiseks ebamääraseid ja suurtes piirides erinevaid hinnanguid. Kohus rõhutab veelkord, et hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmine ei ole sellise ebamäärasuse astme juures lubatav. Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-14814 p-s 44 on selgitatud, et kostja tõendamiskoormus hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmisel hõlmab ka nõude suuruse tõendamist ning kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine lubamatuks tunnistada. Ringkonnakohus rõhutas, et „Seega on kostjal oluline tõendamiskoormus, mis tähendab sisuliselt seda, et kostja peab igasuguste vastuoludeta suutma esile tuua ja tõendada, et tal on sundtäitmisel õige suurusega nõue.“ Sarnaselt on ka Riigikohtu 02.04.2014 otsuse nr 3-2-1190-13 p-s 17 selgitatud, et kostja ülesanne on tõendada kohtumenetluses, et tal on nõue, mille ulatuses ta võib täitemenetlust korraldada. Kostja peab esitama ka võlaarvestuse, mh kõrvalnõuete osas ja näitama detailselt, millisel alusel ja ulatuses ta kõrvalnõudeid arvestab.
60.Eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb hagiavaldus rahuldada. Kohus tunnistab lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 008/2022/1026. Kuna eelnevalt kohtu poolt tuvastatud asjaolud (kohtuotsuse p-d 46-59) on hagi rahuldamiseks piisavad, siis ei pea kohus vajalikuks täiendavalt hinnata poolte vaidlust selles, kas hageja nõue põhivõlgniku vastu võiks olla aegunud. Samuti puudub vajadus anda eraldi hinnangut sellele, kas hüpoteegi seadmise aluseks olnud notariaalse lepingu punkt 3.2.1 on globaalse tagatiskokkuleppena tühine osas, mille kohaselt tagab hageja varale seatud hüpoteek ka laenulepingu võimalikest muutmiskokkulepetest tulenevaid kohustusi.
61.Kohus selgitab, et saab lahendada üksnes konkreetset kohtu ette toodud vaidlust. TsMS § 439 on sätestatud, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus lahendas käesolevas asjas kohtu ette toodud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuid ei pea vajalikuks anda hinnangut poolte esile toodud kõrvalteemadele ja taustasuhetele. Seetõttu kohus ei tegele käesolevas vaidluses pooltevahelise n-ö musta pesu pesemisega ega võta seisukohta, kes on käitunud eetiliselt või vähem eetiliselt. Kohus märgib, et ei pea asjakohasteks tõenditeks hageja poolt esitatud helisalvestisi (hagi lisad 15 ja 16), nõustudes kostjaga, et ainuüksi nende põhjal kostja nõude puudumist järeldada ei saa. Omavaheliste vestlustega ei saa tühistada hüpoteeki ja hageja poolt esile toodud vestlusest „finantsriskide puudumise kohta“ ei järeldu, et kostja oleks oma võimalikust nõudest hageja vastu loobunud. Samuti ei oma käesoleva asja õigeks lahendamiseks tähtsust hageja poolt esile toodud poolte kompromissiläbirääkimised ja muudatused põhivõlgniku osanike struktuuris. Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi kompromissiläbirääkimiste käigus toimunud suhtlusest järeldada kostja võlanõude puudumist. Eelnev pole aga ka oluline, sest hagi kuulub rahuldamisele sõltumata poolte omavahelise suhtluse asjaoludest.
62.05.09.2022 esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele, paludes lahendada vastuväide
2-22-9533 määrusega ning jätta arvestamata kostja 02.09.2022 arvamus, muuta kohtu 05.09.2022 seisukohta esitatud pangaväljavõtete osas, rahuldada hageja taotlus tõendite kogumiseks ja kohustada Limestone Games OÜ-d esitama põhivõlgniku Xxxx AS-is avatud konto nr xxxx väljatrükk perioodist 25.09.2017 kuni 31.12.2021 selliselt, et konto väljatrükk on kinnitatud Xxxx AS-i poolse digitaalse templiga. Kohus jätab hageja vastuväite rahuldamata, leides, et see on põhjendamatu ja vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata sõltumata hageja poolt taotletud täiendavate tõendite kogumisest. Arusaamatuks jääb hageja soov xxxx digitaalse templi järele olukorras, kus ka kostja poolt esitatud pangaväljavõtted olid xxxx digitaalse templiga. Võistlevas kohtumenetluses ei kogu kohus tõendeid n-ö igaks juhuks. Tõendite kogumise taotluse esitamise eesmärk ei ole võimaldada valimatult välja nõuda kõiki olemasolevaid dokumente ja hakata neist dokumentidest otsima endale kasulikke asjaolusid. Kohus ei täida käesolevas asjas uurimisfunktsiooni võimalike hagejale (ega kostjale) kasulike tõendite leidmiseks.
63.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu 01.07.2022 määrusega käesolevas asjas rahuldas kohus hagi tagamise avalduse ja peatas kohtutäitur Mati Kadak poolt alustatud täitemenetluse täiteasjas nr 008/2022/1026 kuni käesolevas tsiviilasjas nr 2-22-9533 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni (I kd, tl 91-92). Arvestades käesoleva otsuse alusel hagi rahuldamist, leiab kohus, et kooskõlas TsMS § 445 lg 2 tuleb nimetatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse põhjusel, et see on ilmselt vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
64.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks ja hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
65.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja 09.09.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas olnud kokku ilma käibemaksuta 7788,05 eurot, millest 7 119,05 eurot on lepingulistele esindajatele makstud tasu, riigilõiv 665 eurot ja muud kulud (äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtted) 4 eurot. 15.09.2022 menetlusdokumendis märkis hageja, et seoses kostja 12.09.2022 avalduse ja kohtu poolt antud täiendava tähtajaga on hagejal täiendavalt tekkinud õigusabi menetluskulud summas 652,8 eurot, mille hageja palub välja mõista kostjalt. Kokku on hageja poolt näidatud menetluskulu summas 8440,85 eurot, sh riigilõivud summas 665 eurot, õigusabikulu summas 7775,85 ja muud kulud 4 eurot.
66.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on riigilõiv summas 665 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Samuti peab kohus TsMS § 143 p 2 alusel põhjendatud kuluks hageja kulusid äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtetele summas 4 eurot.
67.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kostja pole hageja menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid esitanud, kuid kohus peab hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hindama ka ise, sõltumata vastuväidete esitamata jätmisest.
68.Hageja lepinguliste esindaja poolt näidatud õigusabi ajakulu on kokku 8,17+ 32,83 + 4,08 =
2-22-9533 ligikaudu 45,08 h. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 160-190 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas saab mõistlikuks pidada hageja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot/h (käibemaksuta) ning seda mõlema hageja esindaja ja kõikide esindajate menetlustoimingute osas. Kohus ei näe põhjust, miks peaks osaliselt aktsepteerima antud tunnitasust kõrgemat tasu. Kohtul puuduvad andmed, et üks hageja esindajatest teeks teisest sedavõrd kvaliteetsemat tööd, et see õigustaks kõrgemat tunnitasu. Samuti ei näe kohus põhjust eristada erinevaid menetlusdokumente- või toiminguid erineva tunnitasuga.
69.Hageja lepingulise esindaja ajakulu osas peab kohus 11.07.2022 menetluskulude nimekirjas näidatud toiminguid vajalikuks, välja arvatud osaliselt menetluskulude nimekirja koostamise osas (hageja lepinguliste esindajate poolt näidatud 25 minutit). Kohus leiab, et menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud kulu antud menetlusfaasis ei ületanud 15 minutit. Seega 11.07.2022 menetluskulude nimekirjas näidatud toiminguid peab kohus kokku põhjendatuks 8 h ulatuses.
70.09.09.2022 menetluskulude nimekirjas näidatud hageja lepinguliste esindajate toimingute peab kohus ülemääraseks määruskaebemenetlusega seotud ajakulu (kokku koos kliendisuhtlusega 10,75 h). Kohtu arvates ei ole mõistlik, et hageja määruskaebemenetlusega seotud kulud mittesisulise üksikküsimuse lahendamisel (hagi tagamine) ületavad tunduvalt hagiavalduse koostamise kulusid. Kohus leiab, et hageja määruskaebemenetlusega seotud põhjendatud kulud ei ületa 6 h. Kostja hagivastusele arvamuse koostamise põhjendatud ajakulu ei ületa kohtu hinnangul 4 h (hageja lepinguliste esindajate poolt näidatud 6 h), arvestades mh asjaolu, et hageja arvamus sisaldab mitmeid kordusi ja peale põhjalikku hagiavaldust puudus hagejal vajadus teha samas suurusjärgus kulusid arvamuse koostamiseks. 25.08.2022 tõendi kogumise taotluse põhjendatud ajakulu ei ületa kohtu hinnangul antud dokumendi sisu ja mahtu arvestades 1,5 h (hageja lepinguliste esindajate poolt näidatud 2 h). Hageja lepinguliste esindajate perioodi 02.09.2022 – 05.09.2022 menetlustoimingute põhjendatud ajakulu ei ületa kohtu hinnangul kokku 2,5 h, arvestades, et nimetatud perioodil koostas hageja üksnes ühe menetlusdokumendi, milles sisaldunud vastuväide kohtu tegevusele jäi käesoleva kohtuotsusega rahuldamata. Kohus rõhutab, et lepingulise esindaja tegevus peab lähtuma kliendi parimatest huvidest ega tohi muutuda n-ö asjaks iseeneses. Esindaja töö eesmärk tsiviilkohtumenetluses ei saa olla pidev tutvumine/analüüs ja kliendisuhtlus ega asja abstraktne „menetlemine.“ Lepingulise esindaja tegevus peab üldjuhul vormuma mingis objektiivselt vajalikus ja nähtavas tulemuses, eelkõige asjakohastes ja mõistliku mahuga menetlusdokumentides. Hageja lepinguliste esindajate perioodi 08.09.2022 – 09.09.2022 menetlustoimingute põhjendatud ajakulu seoses täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisega ei ületa kohtu hinnangul kokku 3,5 h. Hageja 09.09.2022 menetlusdokument sisaldab ühelt poolt järjekordseid seniste väidete kordusi, aga teisalt ka uusi väiteid, mida hagejal olnuks TsMS § 329 lg 1 alusel korrektne esitada märgatavalt varem. Ei saa pidada heaks menetlustavaks, et ka menetluse lõppfaasis esitas hageja jätkuvalt mahukaid menetlusdokumente. Vähemalt sellises mahus nagu hageja esitas 09.09.2022 menetlusdokumendi, ei olnud see kindlasti vajalik. Samal põhjusel on kohus seisukohal, et hageja lepinguliste esindajate perioodi 12.09.2022 – 14.09.2022 menetlustoimingute põhjendatud ajakulu seoses täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisega ei ületa kohtu hinnangul kokku 1,5 h. Hageja lepingulistel esindajatel puudus kohtu hinnangul mõistlik põhjus jätkata antud perioodil suures mahus menetluskulude tegemist ja koostada suhteliselt mahukat 15.09.2022 menetlusdokumenti ning seda eriti olukorras, kus kohus oli 12.09.2022 kirjas spetsiaalselt tähelepanu juhtinud sellele, et kui pooled soovivad vastata teineteise 09.09.2022 menetlusdokumentidele, siis palub kohus seda teha võimalikult lühidalt ja oma seniseid seisukohti üle kordamata (II kd, tl 21). Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu 09.09.2022 ja 15.09.2022 menetluskulude nimekirjade peale kokku on 19 h. Sellele lisandub 11.07.2022 menetluskulude nimekirjas näidatud põhjendatud ajakulu 8 h ulatuses ehk kokku on hageja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu 27 h.
2-22-9533
71.Arvestades eeltoodut ja kohtu poolt mõistlikuks peetud hageja lepinguliste esindajate tunnitasu määra 160 eurot/h (käibemaksuta) määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa 4320 eurot (27 x 160). Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 4979 eurot (riigilõiv 655 eurot + äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtete kulu 4 eurot + lepinguliste esindajate kulu 4320 eurot). Hüvitatavatele menetluskuludele ei lisandu käibemaksu, sest hageja pole esitanud TsMS § 177 lg 4 ettenähtud kinnitust. Hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 3861,85 eurot (taotletud summa 8440,85 eurot – taotluse rahuldatud osa 4979 eurot). Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4979 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
72.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2023 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 27.09.2022 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti ja täiendati kohtuotsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.