Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ja kooskõlas TsMS § 429 lg 1 lõpetab menetluse AS Ühisteenused hagi X vastu võlgnevuse nõudes seoses hagist loobumisega. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on pooled loobunud vastastikuliselt tagasivõtmatult võimalikest menetluskulude nõuetest teineteise vastu. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 25.11.2025 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Kostja esitas vastuses hagile 29.12.2025 selgitused ja tõendi, so Y ́i poolt allkirjastatud kinnituskirja, kus isik võtab omaks, et parkis sõidukit XXX Tartu mnt 80 parklas trahvi saamise ajal 14.11.2022. Hageja palub hagist loobuda seoses kostja poolse tõendi/kinnituskirja esitamisega, et sõiduk oli kolmanda isiku valduses trahvi saamise ajal ning eeltoodust tulenevalt palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 5 alusel on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja kohtusse pöördumine ei olnud põhjendamatu. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 järgi. Kostja ei ole tähtaegselt, s.o hiljemalt 12.02.2026, esitanud seisukohta hageja menetluskulude osas. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud vastuväite, milles selgitas, et parkimisleping sõlmitakse sõiduki juhiga ning ei ole tõendatud, et kostja oleks sõidukit juhtinud või parkinud. Seega sai kostja vähemalt maksekäsu kiirmenetluses teada parkimislepingu rikkumisest ja leppetrahvi nõudest ja võis ka pöörduda hageja poole vajaliku informatsiooni esitamiseks (so Y poolt allkirjastatud kinnituskiri, kus isik võtab omaks, et parkis sõidukit XXX Tartu mnt 80 parklas trahvi saamise ajal 14.11.2022) ning leppetrahvi tasumiseks. Seda kostja aga ei teinud. Kostja esitas 29.12.2025 kohtule vastuse hagiavaldusele ning sõiduki kasutaja kinnituse, kuid see toimus peale hagiavalduse menetlusse võtmist. Kohus ei tuvastanud, et esinevad TsMS § 162 lg 4 erandlikud asjaolud TsMS § 168 lg 5 kohaldamise kõrvalekaldumiseks. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 100 eurot ning kohus tagastab hagejale 17,5 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 82,50 eurot. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikaga. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on parkimistingimuste rikkumisest tuleneva võlavaidlusega (leppetrahv), mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.

2

Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja kuludeks on riigilõiv 100 eurot ning esindustasu 1034 eurot, sh 31.10.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot, 25.11.2025 täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; menetluskulude nimekirja koostamine; dokumentide esitamine kohtule 2h, tunnimääraga 169 eur/h, summas 338 eurot, 22.01.2026 kohtunõudega tutvumine, samuti kostja 29.12.2025 vastusega hagiavaldusele tutvumine; kompromissettepaneku koostamine ja kompromissläbirääkimiste pidamine 1h, tunnimääraga 169 eur/h, summas 169 eurot ning 27.01.2026 hagiavaldusest loobumise ja menetluskulude välja mõistmise taotluse koostamine, täiendavate tõendite kogumine (kõned, sms, kõnesalvestised) koos täiendavate selgituste koostamisega ja tõenditega 3 tundi, tunnimääraga 169 eur/h, summas 507 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda (põhinõue 40 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud hagiavaldus ning avaldus hagist loobumiseks, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 3 tundi, kokku 300 eurot (3*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid 402,5 eurot (82,5+300+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (402,5 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja palub kohtul tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Toimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 35 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 3, lg 4 hageja taotlus hagi esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada 17,50 (35/2) eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE147700771000526428, vastavalt hageja taotlusele. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.