Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.02.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-9540
Kohtuasi
B.Q hagi D.K ja Z.H.V vastu rahalise hüvitise 129 900 euro nõudes või alternatiivselt kinnistu omandi üleandmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.07.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
B.Q 18.08.2025 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
145 488 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): B.Q (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Vabamets ja vandeadvokaat Martin Järve Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): D.K (isikukood XXX) Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): Z.H.V (registrikood XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Simo Soolo
Menetluse liik
Istungimenetlus, istung 08.01.2026
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.07.2025.a otsus täies ulatuses ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
2.Rahuldada B.Q apellatsioonkaebus.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
4.Jätta rahuldamata hageja 12.01.2026 esitatud taotlused võtta tõendina vastu 29.07.2022. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis ja kuulutada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-9540 kinniseks 29.07.2022. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja menetlusdokumendis, milles sisaldusid ülalmärgitud taotlused, esitatud teabe osas. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hagi aluseks olevad asjaolud, nõue
1.Hageja B.Q esitas hagi kostja I D.K ja kostja II Z.H.V vastu rahalise hüvitise 129 900 euro nõudes või alternatiivselt kinnistu omandi üleandmise nõudes .
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt lahutati hageja ja kostja I abielu XX.XX.XXXX. 04.09.2019, s.o pärast abielu lahutamist, sõlmisid hageja ja kostja I kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale I korteriomandi registriosa numbriga XXXXXXXX asukohaga XXX mitteeluruum nr X (edaspidi kinnistu) (kinkeleping). Tegemist ei olnud ühisvara jagamisega. Kinkeleping sõlmiti pärast ühisvara jagamist. Vaidlusalune korter (edaspidi Pärnu korter) ei ole kunagi kuulunud abikaasade ühisvara hulka (abikaasad saavad aga jagada ainult ühisvara). Korter ei kuulunud ka hagejale lahusvarana. Korter kuulus kolmandale isikule – äriühingule OÜ Halduskontor, kes pärast poolte abielu lahutamist ja ühisvara jagamist võõrandas selle hagejale ja hageja seejärel kinkis kostjale. Kinkeleping ei sõlmitud kõlbelise kohustuse täitmiseks
3.Pärast abielu lahutamist ja kinkelepingu sõlmimist, peamiselt ja eriti intensiivselt 2022. ja 2023. aastal, on kostja I käitunud hageja ja poolte ühiste laste suhtes järjepidevalt jämedal tänamatul viisil. Jäme tänamatu käitumine ei ole lõppenud ka käesoleva hagi esitamise ajaks.
4.14.06.2023 esitas hageja kostjale I kinkelepingust taganemise avalduse. Eeltoodud asjaolude tõttu ja eesmärgiga kaitsta ühiseid lapsi ei näinud hageja muud võimalust kui kinkelepingust taganeda (taganemisavaldus, dtl 148-152).
5.Taganemisavaldus on kostjale I kätte toimetatud ja kostja I on selle kätte saanud. Selle üle pooled ei vaidle (kostja I on ka e-kirja teel teada andnud, et vastab avaldusele advokaadi vahendusel kahe kuu pärast). Taganemisavalduses tegi hageja kostjatele ettepaneku kinnistu vabatahtlikult tagastada 26.06.2023 või, kui kostjad ei soovi kinnistut tagastada, hüvitada hagejale kinnistu väärtus. Kostjad ei ole kummagi ettepanekuga nõustunud.
2
6.Hageja on lepingust taganenud viiel erineval asjaolude kogumil: (1) kostja ei võimalda hagejal lapsega suhelda, kostja rikub kohtu poolt määratud suhtluskorda ning on asunud last hagejast võõrandama, mis on päädinud sellega, et ta on läinud lapsega Portugali elama, varjab seal enda elukohta ja on sellega toime pannud lapseröövi; (2) hageja järjepidev halvustamine, hageja ja ühiste laste kohta valeväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine meedias; (3) hageja kohta valeväidete ja alusetute kaebuste esitamine ametiasutustele; (4) pooltevaheliste erimeelsuste lahendamisel ühiste laste ärakasutamine; (5) hageja alavääristamine ja ebaviisakas suhtlus eraviisiliselt.
7.Kostjal I on kohustus kinnistu väärtus hagejale hüvitada VÕS § 268 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1, § 1032 lg 2 järgi. Saadu harilik väärtus on turuhind ja saadu väärtust hinnatakse ajahetke seisuga, mil vastav alusetu rikastumise nõue tekkis. Antud juhul on hageja kinkelepingust kehtivalt taganenud, mistõttu tuleb kinkelepingu alusel saadu hagejale tagastada. Kuna kinkelepingu esemeks olev Kinnistu ei ole enam kostja I omandis, vaid kuulub kostjale II, siis tuleb kostjal I hüvitada kinnistu harilik väärtus tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal (VÕS § 1032 lg 2). Antud hetkel müüvad kostjad kinnistut hinnaga 129 900 eurot. Seega tuleb Kinnistu väärtuseks lugeda 129 900 eurot.
8.Kostja I andis kinnistu kostjale II üle mitterahalise sissemaksena, s.t kasutas ainuosanikuna kinnistut kostja II osakapitali sissemaksmiseks ja ülekursi katmiseks. Kuna kostja I andis kinnistu üle oma täieliku kontrolli all olevale äriühingule, sai kostja I vastu osaluse, mille eest oli osakapital täielikult sisse makstud ning kostjale I kuuluva osaluse väärtus suurenes. Kostja I ei saa hüvitamiskohustust vältida sellega, et ta annab kinnistu enda täieliku kontrolli all olevale äriühingule (n-ö paneb vara enda ettevõttesse). Seega on hagejal VÕS § 268 lg 1, VÕS § 1028 lg 1 ja VÕS § 1032 lg 2 alusel õigus nõuda kostjalt I kinnistu väärtuse hüvitamist summas 129 900 eurot.
9.Alternatiivne nõue kostja II vastu (kui kohus ei rahulda hagi kostja I vastu). VÕS § 1036 kohaselt kui saaja annab saadu tasuta üle kolmandale isikule ja saajalt ei ole võimalik hüvitist saada, peab kolmas isik saadu vastavalt käesolevas peatükis sätestatule välja andma. Kui kohus peaks leidma, et kostja I rikastumine on ära langenud ja hageja ei saa kostjalt I hüvitist nõuda (millega hageja ei nõustu), siis on kinnistu mitterahalise sissemaksena kostjale II üleandmine kinke iseloomuga tehing. Seega on alternatiivselt hagejal õigus nõuda kostjalt II VÕS § 1036 alusel Kinnistu omandi üleandmist. Hageja palub TsÜS § 68 lg 5 alusel asendada kostja II tahteavaldus kinnistu omanikukande muutmiseks kohtulahendiga. Kostjate vastuväited
10.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata.
11.Vaidlusalune korter on osa abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppest, mille kohaselt pidigi korter kuuluma hakkama kostjale I. Hageja võttis ühisvara jagamise läbirääkimistel kohustuse kinkida korter kostjale I ja sellest tulenevalt on see ühisvara jagamise kokkuleppe osa. Kinge tehti ühisvara jagamise kokkuleppe osana tehingute jadas, milles hageja võttis kohustuse anda korter kostjale I.
12.Tehing toimus ühisvara jagamisel kokkulepitu täitmiseks: 1) ühisvara jagamise kokkuleppe järeltäitmisega; 2) ühisvara jagamise tulemusel tekkinud kompensatsiooniga 3
13.Kui kohus leiab, et korteri lepingu puhul oli tegemist kinkelepinguga, siis ei esine jämedat tänamatust, kuivõrd hageja on kostjaga I konfliktid teadlikult ja sihipäraselt tekitanud.
14.XX.XX.XXXX hageja (edaspidi B.Q) ja kostja I (edaspidi D.K) abiellusid. Abielu kestel sündis neile kolm ühist last (C, isikukood XXXXXXXXXXX; F, isikukood XXXXXXXXXXX ja W, isikukood XXXXXXXXXXX).
15.03.07.2019 sõlmiti 3 notariaalset kokkulepet: 1) abielauvaraleping; 2) elatise maksmise kokkulepe ja vanemate hooldusõiguse teostamise kokkulepe (dtl 393-406) ja ühisvara jagamise leping (dtl 409-422).
16.Kui kostjale I heidetakse ette jämedat tänamatust, siis seda tuleb hinnata poolte pikaajaliselt kujunenud pingeliste suhete pinnalt, mille jooksul on hageja süstemaatiliselt ja sagedalt kostjat I alandanud nii abikaasana kui ka laste emana ja seda nii avalikus ruumis kui ka koduseinte vahel viibides. Need asjaolud olid hagejale teada ka nii nn kinkelepingu sõlmimise hetkel kui ka selle järgselt ning selle kaudu ei ole võimalik antud juhul sisustada kostja I kui kingisaaja jämedat tänamatust. Esimese kümne abieluaasta jooksul tekkinud olulistemast suhteprobleemidest kirjutavad B.Q ja D.K 27.11.2013 peetud e-kirjavahetuses (drl 355-357). Selles kirjavahetuses toob D.K välja erinevaid ja konkreetseid probleeme B.Q käitumises, nagu nt B.Q poolt D.K järjest süvenevat ja tihenevat nii avalikkuses, sõprade juuresolekul või laste ees solvamist, sõimamist ja alandamist, D.K pidevat hirmu B.Q ees – iseäranis, kui B.Q on alkoholijoobes (ja seda on B.Q tihti), sobimatut käitumist avalikus ruumis, mida on ka meedia korduvalt avaldanud (dtl 355-360).
17.Tegemist ei olnud kinkega. Kohtupraktika kohaselt tuleb kinkelepingust taganemise korral hinnata kohtul kinkija eesmärkide täitmist või täitmata jäämist. B.Q võttis ühisvara jagamise läbirääkimistel kohustuse kinkida korter D.K-le ja sellest tulenevalt on see ühisvara jagamise kokkuleppe osa. Kostjate hinnangul on tegemist seega, kas: 1) ühisvara jagamise kokkuleppe järeltäitmisega; 2) ühisvara jagamise tulemusel tekkinud kompensatsiooniga D.K-le; 3) kõlbelise kohustuse täitmise (mittetäielik kohustus) või 4) eelnimetatud õigussuhete segunemisega (hübriid).
18.Kuna tegemist ei ole kinkega, siis järelikult ei ole võimalik ka sellisest tehingust taganemine. Isegi, kui kohus leiab, et tegemist siiski on kinkega, siis kinkelepingust taganemine on antud juhul vastuolus õiguskindluse, hea usu põhimõtte ja tavakäibes valitseva mõistliku isiku arusaamaga. Hagiavalduse tegelik põhjus ei ole hageja õiguste kaitsmine, vaid selle eesmärk on põhjustada abielulahutuse ja ühisvara jagamise järgselt kostjale I võimalikult palju ebameeldivusi, mh et kostja I loobuks (tagantjärele) enda varalistest õigustest. Hageja selline käitumine on vastuolus ühiskonnas kehtivate väärtushinnangute ja arusaamadega, sh õiguste heauskse teostamise põhimõttega (TsÜS §
138; VÕS § 6).
19.Kinkeleping sõlmiti kõlbeliste kohustuste täitmiseks. VÕS § 4 lg 1 kohaselt on mittetäielik kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. VÕS § 4 lg 2 p 2 kohaselt mittetäielik kohustus on kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale. Lg 4 kohaselt seaduses kohustuse kohta sätestatut
4
kohaldatakse ka mittetäielikule kohustusele, kui see ei ole vastuolus mittetäieliku kohustuse olemusega.
20.Kui kohus leiab, et tegemist on kinkega, on taganemine toimunud hilinenult, so pärast VÕS 270 lg 1 nimetatud tähtaja saabumist (õigustlõpetav tähtaeg). Kinkest taganeda oleks tulnud hiljemalt 09.02.2023.
21.Kostjad vaidlevad samuti täielikult vastu hageja alternatiivsele nõudele kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostjatele arusaadav, kuidas on mitterahaline sissemakse võrdustatud omakorda kinkega. Hageja enda positsioon on seejuures vastuoluline kuivõrd hagiavalduse p 65 on hageja osaliselt kirjeldanud mitterahalise sissemakse tehingu sisu ning mitterahalise sissemaksega on kaasnenud ühingu poolt vastusooritus. Seega tegemist ei ole tasuta üleandmisega VÕS § 1036 mõttes. 56. Kohtupraktikas on leitud, et VÕS § 1036 kohaldub tingimusel, et saajalt ei ole võimalik hüvitist saada, tuleb enne viidatud sätte kohaldamist kontrollida, kas üleandja saab saaja vastu nõude maksma panna eelkõige VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik hageja alternatiivseid ja kostjale II suunatud nõudeid rahuldada. Maakohtu otsus
22.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt 04.09.20219 sõlmitud notariaalsest kinkelepingust ning lepingueelsetest läbirääkimistest nähtub üheselt, et poolte ühine tahe oli sõlmida kinkeleping. Kohus leiab, et Pärnu korteri kinkimine kostjale I ei ole ühisvara jagamise kokkuleppe järeltäitmine või osa ühisvara jagamise kokkuleppest. Tegemist on notariaalse kinkelepinguga VÕS § 259 lg 1 kohaselt.
23.Korteriomandi kinkimine antud juhul ei ole kõlbeliste kohustuste täitmiseks sõlmitud kinkeleping, kuna see ei vasta kohtu hinnangul kõlbelise kohustuse tunnustele ning selline kohustus ei vasta üldisele arusaamale VÕS § 4 lg 2 p 2 tähenduses.
24.Hageja nõuete lahendamisel omab olulist tähendust vaid ajaperioodil alates poolte lahutusest XX.XX.XXXX kuni kinkelepingust taganemiseni 14.06.2023 toimunud elulised sündmused ehk hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Kohus rõhutab, et ei lahenda käesolevas asjas hageja ja kostja I kui lastevanemate vahelisi ja nende lastega seotud vaidlusi. Käesoleval hetkel on kohtu menetluses tsiviilasi nr 2-22-2138, mille menetlus algas 09.02.2022 hageja poolt avalduse esitamisega kohtusse lapse W suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Kohtu menetluses on ka tsiviilasi nr 2-23-12022 B.Q (23.08.2023) avalduses ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse viibimiskoha määramise osas. Kohus ei saa antud vaidluse lahendamisel võtta arvesse tsiviilasjade nr 2-22-2138 ja nr 2-23-12022 materjale ning nendes menetlustes esitatud tõendeid. Samuti ei saa kohus arvesse võtta ühegi teise pooltevahelise tsiviilasja materjale. Kohus jätab sellised tõendid, mis on käesolevas menetluses juba kohtu poolt juba vastu võetud, siiski otsuse tegemisel arvesse võtmata TsMS § 238 lg 5 alusel.
25.Tsiviilasjad nr 2-22-2138 ja nr 2-23-12022 on jätkuvalt kohtu menetluses. Kohus ei saa anda käesoleva vaidluse lahendamisel hinnanguid nendes tsiviilasjades esitatud tõenditele ja menetlusosaliste seisukohtadele. Tegemist on nn topeltmenetlemise keeluga (Ne bis in
5
idem printsiip tsiviilkohtumenetluses, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23; TsMS § 371 lg 1 p 5, § 423 lg 1 p 4, § 428 lg 1 p 2).
26.Sama asja korduva menetlemise keelust tulenevalt ei tohi kohus anda teistsugust hinnangut asjaoludele, mis olid jõustunud kohtulahendi tegemise aluseks, kuid see kehtib üksnes kohtulahendiga lahendatud vaidluse eseme piires. Jõustunud kohtulahendid saaksid olla dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 lg 2 mõttes. Sellest tulenevalt jätab kohus käesolevas asjas tõenditena arvestamata kõik esitatud tõendid ja materjalid, mis on seotud tsiviilasjaga nr 2-22-2138, täitemenetlusega nr 027/2023/531 ja kostja I suhtes alustatud kriminaalmenetlusega. Samuti jätab kohus arvestamata tsiviilasjaga nr 2-23-12022 ja täitemenetlusega nr 027/2024/3682 seotud materjalid ja tõendid. Kohus jätab tõendina arvestamata ka tsiviilasjas nr 2-24-2202 tehtud jõustumata kohtuotsuse. Kohus ei anna hinnangut vanemate ja laste omavahelise suhtluse sõnakasutuse eetilisuse ja kõlbelisuse kohta, jättes seega tõenditena arvesse võtmata kõik laste ja vanemate vahelised sõnumid, helisalvestised ja pildimaterjalid. Need tõendid ei oma tähtust antud tsiviilasjas hageja ja kostjate vaidluse lahendamise kontekstis. Samuti ei võta kohus asja lahendamisel arvesse Portugali Riigiprokuratuuri seisukohti; Lissaboni Ringkonnakohtu 05.06.2024 otsust ja Lissaboni apellatsioonikohtu 06.02.2025 otsust. Nimetatud lahendid ei ole jõustunud. Taaskord on Portugalis toimunud menetluse näol tegemist poolte vahelise vaidlusega, mis on seotud nende alaealise lapse W-ga. Käesolevas asjas ei lahenda kohus perekondlikku vaidlust, mis on seotud poolte lastega.
27.Järgnevalt tuvastab kohus, kas hageja on kinkelepingust taganenud tähtaegselt VÕS § 270 lg 1 sätestatud üheaastase tähtaja jooksul.
28.Hageja esitas 09.02.2022 kohtusse avalduse lapse W (isikukood XXXXXXXXXXX) suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Tegemist on tsiviilasjaga nr 2-22-2138, mis on käesoleval hetkel kohtu menetluses.
29.Kostja I 07.03.2022 kirjast hagejale nähtub, et pooled arutlevad lastega kohtumiste korraldamist ja kostja I on esitanud hagejale lapsega W-ga suhtlemisega seoses omapoolsed tingimused. Kohus leiab, et hinnates tõendeid kogumis, oleks hageja pidanud hiljemalt 09.02.2022 kohtusse avaldust esitades aru saama, kas 04.09.2019 kinkelepingu eesmärgid on saavutatud ja kas kostja I on olnud kinke vääriline või mitte. Seejuures väärib tähelepanu, et poolte vahel oli juba enne lahutust 03.07.2019 sõlmitud notariaalne vanemate hooldusõiguse teostamise kokkulepe (dtl 399-406). Kohus saab järeldada, et vastavat kokkulepet ei täidetud kostja I poolt, kui hageja otsustas esitada 09.02.2022 suhtluskorra avalduse kohtusse.
30.Kinkeleping sõlmiti 04.09.2019 ja taganemisavaldus esitati peaaegu 4 aastat hiljem. Kohtupraktika on sisustanud kinkelepingust taganemise tähtaega nn järelemõtlemisajaga, mille jooksul selgub, kas kinkelepingu eesmärgid täituvad või kas kingisaaja on kinke vääriline. Hagejale oleks pidanud selline selgus saabuma kõige hiljem 09.02.2022, mil ta esitas avalduse kohtusse lapse W suhtluskorra kindlaksmääramiseks (tsiviilasjas nr 2-222138).
31.Seega ei toimunud hagejapoolne kinkelepingust taganemine kohtu hinnangul tähtaegselt, so VÕS § 270 lg 1 sätestatud üheaastase tähtaja jooksul, mistõttu ei ole hageja 14.06.2023 kinkelepingust taganemise avaldus kehtiv ning ei ole täidetud kinkelepingust taganemise 6
eeldus. Kuna kohus on jõudnud järeldusele, et hageja ei taganenud kinkelepingust kehtivalt üheaastase tähtaja jooksul, siis kohus ei analüüsi käesolevas kohtuotsuses, kas kostja I on hageja suhtes üles näidanud jämedat tänamatust või mitte. Kuna hageja ei ole kinkelepingust kehtivalt taganenud, ei saa hageja nõuda kostjalt I rahalist hüvitist 129 900 eurot, mistõttu tuleb hagi jätta selles nõudes rahuldamata.
32.Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta ka hageja alternatiivne nõue. 16.09.2021 on sõlmitud kostja I ja kostja II vahel notariaalne korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmise leping, seejuures ei ole mitterahaline sissemakse võrdustatud kinkega. VÕS § 1036 kohaldub tingimusel, et saajalt ei ole võimalik hüvitist saada, tuleb enne viidatud sätte kohaldamist kontrollida, kas üleandja saab saaja vastu nõude maksma panna eelkõige VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 alusel. Antud juhul ei ole tegemist tasuta üleandmisega VÕS § 1036 mõttes. Alusetu rikastumise sätete (VÕS § 1028 jj) kohaselt isikule olemasoleva või tulevase kohustuse alusel tehtud sooritusega antu temalt tagasi nõuda, kui soorituse aluseks olnud kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt saab üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üksnes juhul, kui saadu väljaandmine ei ole võimalik, saab üleandja nõuda VÕS § 1032 lg 2 alusel saadu väärtuse hüvitamist. Saaja võib aga VÕS § 1033 lg 1 kohaselt keelduda saadu tagastamisest või väärtuse hüvitamisest ulatuses, milles ta ei ole saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Rikastumise äralangemine saab kõne alla tulla näiteks siis, kui saaja on saadu kolmandale isikule kinkinud. Saaja ei saa rikastumise äralangemise vastuväitele aga tugineda VÕS § 1035 aluste esinemisel. Antud juhul ei ole kostja I rikastunud, kuivõrd mitterahalise sissemakse tegemisel on kostja I avaldanud korteri väärtuseks sama summa, mille hageja ja kostja I avaldasid selle väärtusena omandi kinkimise hetkel, so 40 000 eurot (dtl 35-42).
33.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebus
34.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt, tühistada otsus täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Otsustada, et menetluskulud jäävad tervikuna solidaarselt D.K ja Z.H.V kanda ning väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
35.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt taganes hageja kinkelepingust viiel erineval asjaolude kogumil. Nii mõistis seda ka maakohus (vt otsuse kirjeldava osa punkt 11, kus on loetletud viis asjaolude kogumit). Ometi jättis maakohus viiest asjaolude kogumist neli kohtuotsuses täielikult käsitlemata (nagu neid poleks esitatudki) ja käsitles vaid ühte. Teiseks võttis maakohus ka sellest ainsast käsitletud asjaolude kogumist meelevaldselt välja ühe asjaolu, mugandas ja lihtsustas seda endale sobivalt ning taandas selle vaidlusena lapsega suhtlemise korra üle, mis on absoluutselt vale. Kolmandaks jättis maakohus arvestamata kõik hageja poolt esitatud tõendid, ja seda kohtupraktikas ennekuulmatu põhjendusega. Maakohus leidis, et ei saa arvesse võtta ühegi teise 7
pooltevahelise tsiviilasja materjale. Olgu lisatud, et ülejäänud nelja asjaolude kogumi kohta esitatud tõendite arvestamata jätmist maakohus ei põhjendanud üldse. Neljandaks määras maakohus valesti VÕS § 270 lg 1 sätestatud üheaastase tähtaja alguse. Kohus leidis, et selleks on kuupäev, mil hageja esitas kohtusse avalduse lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks ehk 09.02.2022. See kuupäev ei oma mitte mingisugust tähendust. Taganemisavalduse aluseks olid asjaolud, mis leidsid aset pärast 09.02.2022. Viiendaks on maakohus valesti määranud tähtsust omavate faktiliste asjaolude ajalise raamistiku. Maakohus leidis, et hageja nõuete lahendamisel omab olulist tähendust vaid ajaperioodil alates poolte lahutusest XX.XX.XXXX kuni kinkelepingust taganemiseni 14.06.2023 toimunud elulised sündmused. See on ebaõige, sest ajateljel on oluline ikka periood alates kinkelepingu sõlmimisest kuni taganemisavalduse esitamiseni. Vastused apellatsioonkaebusele
36.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
38.Asja materjalidest nähtub, et XX.XX.XXXX hageja ja kostja I abiellusid. Abielu kestel sündis neile kolm ühist last C, F ja W.
03.07.2019 sõlmiti 3 notariaalset kokkulepet: 1) abielauvaraleping (dtl 393-398); 2) elatise maksmise kokkulepe ja vanemate hooldusõiguse teostamise kokkulepe (dtl 399-406), ühisvara jagamise leping (dtl 409-422).
XX.XX.XXXX lahutati hageja ja kostja I abielu.
03.09.2019 kuni 04.09.2019 toimusid hageja ja kostja I lepinguliste esindajate vahendusel poolte läbirääkimised seoses XXX asuva korteriga (dtl 423-425).
04.09.2019, s.o pärast abielu lahutamist, sõlmisid hageja ja kostja I kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale I korteriomandi registriosa numbriga XXXXXXXX asukohaga XXX mitteeluruum nr X (edaspidi kinnistu) (kinkeleping, dtl 20-25).
14.06.2023 esitas hageja kostjale I kinkelepingust taganemise avalduse, mille kostja I on kätte saanud (dtl 148-152).
Taganemisavalduses tegi hageja kostjatele ettepaneku kinnistu vabatahtlikult tagastada 26.06.2023 või hüvitada hagejale kinnistu väärtus. Kostjad ei nõustunud sellise ettepanekutega (dtl 148-152).
39.Maakohus asus otsuses seisukohale, et hageja taganemisavaldus ei toonud kaasa õiguslikku tagajärge, kuna hageja ei ole kinkelepingust taganenud tähtaegselt, so VÕS § 8
270 lg 1 sätestatud üheaastase tähtaja jooksul. Maakohus põhjendas oma seisukohta sellega, et kuna hagejal ja kostjal I olid lahutatud lapsevanematena erimeelsused lapsega suhtlemise korra üle, hageja esitas 09.02.2022 maakohtule avalduse lapse W suhtluskorra kindlaksmääramiseks, siis oleks hageja pidanud hiljemalt 09.02.2022 kohtusse avaldust esitades aru saama, kas kinkelepingu eesmärgid on saavutatud ja kas kostja I on olnud kinke vääriline või mitte, kuid hageja tegi taganemisavalduse alles 14.06.2023.a.
40.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused, et hageja ei ole kinkelepingust taganenud tähtaegselt, so VÕS § 270 lg 1 sätestatud üheaastase tähtaja jooksul, on puudulikud. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt taganes hageja kinkelepingust kostja I jämeda tänamatuse tõttu, mis seisnes muu hulgas selles, et kostja ei võimalda hagejal lapsega suhelda, kostja rikub kohtu poolt määratud suhtluskorda ning on asunud last hagejast võõrandama, mis on päädinud sellega, et ta on läinud lapsega Portugali elama, varjab seal enda elukohta ja on sellega toime pannud lapseröövi. Eelnimetatust nähtub, et hageja ei ole taganenud kinkelepingust ainult põhjusel, et hagejal tuli vanemate vaheliste erimeelsuste tõttu lapsega suhtlemise korra määramiseks pöörduda avaldusega kohtusse. Hageja taganemisavalduse ja menetluses esitatu kohaselt ületas kostja käitumine jämeda tänamatuse piiri hageja arvates pärast 09.02.2022 aset leidnud kostja käitumisel. Maakohus ei ole selle asjaoluga arvestanud.
41.Lisaks toob ringkonnakohus esile, et hageja taganes kinkelepingust viiel erineval asjaolude kogumil: (1) kostja ei võimalda hagejal lapsega suhelda, kostja rikub kohtu poolt määratud suhtluskorda ning on asunud last hagejast võõrandama, mis on päädinud sellega, et ta on läinud lapsega Portugali elama, varjab seal enda elukohta ja on sellega toime pannud lapseröövi; (2) hageja järjepidev halvustamine, hageja ja ühiste laste kohta valeväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine meedias; (3) hageja kohta valeväidete ja alusetute kaebuste esitamine ametiasutustele; (4) pooltevaheliste erimeelsuste lahendamisel ühiste laste ärakasutamine; (5) hageja alavääristamine ja ebaviisakas suhtlus eraviisiliselt.
42.Seisukoha esitamine, et hageja taganemine ei toonud kaasa õiguslikke tagajärge VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaja ületamise tõttu, eeldas kohtul tuvastamist, et kõik hageja taganemise alustena esiletoodu on esitatud eelnimetatud tähtaega ületades. Maakohus jättis selle tuvastamata.
43.Kuna maakohus jättis nii taganemise formaalse eelduse, st tähtaegsuse ja sellele järgnevalt materiaalsed eeldused tuvastamata, tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine sõltub uue läbivaatamise tulemusest, seega otsustab need küsimused maakohus sõltuvalt asja lahendamise lõpptulemusest. 9
44.12.01.2026 esitas hageja taotlused võtta tõendina vastu 29.07.2022. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis ja kuulutada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-9540 kinniseks 29.07.2022.a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise ja praeguse menetlusdokumendi ning neis esitatud teabe osas. Ringkonnakohus jätab taotlused rahuldamata. Kuna tõend on esitatud hilinenult TsMS § 652 lg 4 mõttes, keeldub kohus selle tõendi asja materjalide juurde võtmisest. Kuna tõendi asja materjalide juurde võtmisest keeldutakse, puudub alus rahuldada vastavas osas hageja taotlus asja osaliselt kinniseks kuulutamiseks, taotluse rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja on oma menetlusdokumendis tõendit, mille vastuvõtmisest kohus keeldus, osaliselt tsiteerinud.
/allkirjastatud digitaalselt/
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.