12. veebruar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-25-14845; B2 Impact OÜ hagi M.F. vastu; võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks; tsiviilasja hind 1992,38 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja
B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress Mustamäe tee 16, Tallinn 10617 Harjumaa) Anu Volmer (XXX)
Kostja Asja lahendamine
M.F. (isikukood XXX; aadress XXX e-post XXX) lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista M.F.-ilt B2 Impact OÜ kasuks lepingu nr 1212163479624 alusel põhivõlgnevus 692,42 eurot, intress 12,12 eurot ja viivis 95,78 eurot. 2.Seoses eelnevaga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 40% ja hageja kanda 60 %; 2.2 välja mõista M.F.-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu 126 eurot; 2.3 välja mõista M.F.-ilt B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 126 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
3.Selgitada: 3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2); 3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva 1
jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid M.F. ja BB Finance OÜ 19.04.2023 krediidilepingu 1212163479624 krediidilimiidiga 1870 eurot. Leping sh. Euroopa standardinfo teabeleht allkirjastati laenusaaja poolt digitaalselt HyBa iseteeninduses. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 38% aastas, krediidi kulukuse esialgse määraga 44,39%, krediidi kogukuluga 3700,48 eurot. Krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr on lepingu põhitingimustest ja Teabelehe punktist 3 (Krediidiga seotud kulud teine tulp) tulenevalt arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et intressimäär on 38% aastas ja kogu krediidilimiit 1870 eurot võetakse koheselt kasutusse viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 60 kuu jooksul 60 igakuise tagasimaksena. Krediidi kogukulu tegelikku summat ei ole võimalik välja arvutada, sest Leping on tähtajatu ja Kliendi poolt tagasimakstud summasid on võimalik uuesti kasutusse võtta. Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine VÕS § 4062 lg 1 mõttes, kuivõrd krediidi kulukuse määra (edaspidi KKM) kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2022 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt KKM kolmekordne määr on 45,93% (15,31% x 3). Kostja arvelduskontole EE172200221026129896 on perioodil 19.04.2023 – 11.03.2024 väljastatud krediiti kokku summas 2212,87 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 973,24 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 342,87 eurot, intressi katteks 604,01 eurot, meeldetuletuskirja tasude katteks 25 eurot, viivise katteks 1,36 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, mistõttu edastas krediidiandaja kostjale 10.06.2024 TsÜS § 79 sätestatud vormis lepingu üldtingimuste punkti 3.1 alusel HyBa iseteeninduse vahendusel kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX teatise, milles teatas, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimata jätmisel ütleb krediidiandaja temaga sõlmitud lepingu üles 25.06.2024. Kuna kostja võlgnevust tähtajaks ei likvideerinud, olles täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse, see on 10.04.2024 (tagasimakse summas 91,15 eurot), 10.05.2024 (tagasimakse summas 88,60 eurot) ja 10.06.2024 (tagasimakse summas 89,51 eurot) tagasimaksega, ega võtnud krediidiandajaga võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks ühendust, ütleski Krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 4.8 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 25.06.2024. Lepingu ülesütlemise teatis on kostjale kätte toimetatud 10.06.2024. Krediidiandaja teavitas lisaks 10.06.2024 teate edastamisel, et lepingu 2
ülesütlemisega kaasneb nõuete loovutamine inkassole. Lisaks teavitas hageja kostja tema ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete omandiõiguse üleminekust hagejale 19.07.2024 nõudekirjaga. Antud teatiste edastamisega kostjale, saab lugeda võlgniku suhtes nõude loovutamise toimunuks VÕS § 170 mõttes. Kostja on inkassomenetluses perioodil 30.09.2024-14.04.2025 kokku summa 547,21 eurot, millest VÕS § 415 lg 2 p 1 alusel on hageja poolt nõudekulude katteks kokku arvestatud 50 eurot.. Hageja poolt on summa 497,21 eurot arvestatud põhivõla katteks. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja Impact OÜ kasuks lepingust 1212163479624 tulenev põhivõlgnevus 1372,79 eurot, intress 221,98 eurot ja viivis 397,61 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 13.01.2026 e-posti aadressil e-post XXX. Kostja tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4.Hagi hind on 1992,38 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja BB Finance OÜ vahel sõlmitud 19.04.2023 krediidikontoleping (dtl 28-33).
7.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja BB Finance OÜ vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. BB Finance OÜ oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 25.06.2024 (dtl 53-54). Vaidlust ei ole, et kostjale on antud krediiti kokku 2212,87 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahaliste kohustuste täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
8.Kohus on seisukohal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.Hagiavalduse kohaselt krediidiandja on vastavalt oma sisemistele riskimudelitele seadnud tulenevalt krediiditoote tüübist, soovitavast krediidisummast, osamakse suurusest vastavad parameetrid, mida ta võtab arvesse laenusaaja krediidivõimelisuse hindamise käigus sh kogutavate andmete ulatuses ja kontrollimises. Sise-eeskirjades on kirjeldatud eraldi reeglid, nõuded ning tingimused, et millistel juhtudel ning kuidas kontrollida laenusaaja poolt esitatud teavet ning läbi milliste korrektuuride (nt sissetuleku korrigeerimine), konservatiivse lähenemise (nt hüpoteetiliste kohustuste arvutamine), skooride ja muude andmete 3
analüüsimisel kogumis tehakse krediidiandaja poolt krediidiotsus. Kostja märkis enda netosissetulekuks 1750 eurot. Maksu-ja Tolliameti päringu vastuse analüüsi tulemusel saadi kostja keskmiseks netosissetulekuks 1240,3575 eurot. Krediidiandaja lähtus krediidiotsuse tegemisel Maksu- ja Tolliameti päringust saadud keskmisest netosissetulekust 1240 eurost ehk madalamast. Kostja märkis enda finantskohustusteks 350 eurot. Kuigi kostja märkis enda olemasolevateks finantskohustusteks 350 eurot, lähtus krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel krediidiriskide maandamiseks tuletatud finantskohustuste summast 467,4873 eurost. Tuletatud finantskohustuste arvutus põhineb ligikaudu 10000 pangakonto väljavõtte analüüsil, mille kliendid on krediidiandajale esitanud. Väljavõtete analüüsi põhjal on koostatud graafik, kus on korrelatsioonis sissetulek ja finantskohustuste suurus. Kostja sissetuleku 1240 euro juures olid keskmised tuletatud finantskohustused 467,4873 eurot. Kuna kostja enda muid kulusid ei märkinud, võttis krediidiandaja muude kulude hindamisel aluseks üldkohaldatava määra, saades majapidamiskuludeks summas 410,28 eurot+ kahe ülalpeetava kulu 99 eurot, saades kokku majapidamiskuluks 509,28 eurot millest krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel lähtus. Kostja varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju osas arvestas krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel lisaks puhvriga 62 eurot, mis on 5% kostja netosissetulekust. Teavet kontrolliti ja omandati lisaks, tehes päringud avalikesse andmebaasidesse nagu: Krediidiinfost ja Krediidiregister, mis ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Rahvastikuregistri päringust tulenevalt oli kostjal 2 ülalpeetavat. Tulenevalt eeltoodust saadi kostja igakuise osamakse ehk maksevõime suuruseks 201,23 eurot: Sissetulek 1240 eurot (EMTA) – puhver 62 eurot (5% sissetulekust) – majapidamiskulud 509,3 eurot (üldkohaldatav määr) – finantskohustused 467,47 eurot (tuletatud finantskohustused) = 201,23 eurot. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta.
10.Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et krediidiandjad oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks.
11.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). 4
12.Hageja on hagiavalduses täpsustuses välja toonud, et esitab lepingu suhtes alternatiivse nõude viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu).
13.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti kokku 2212,87 eurot (dtl 34-46). Kostja on hageja andmetel teostanud makseid kokku 1520,45 (dtl 49-52) eurot.
14.Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr 1212163479624 alusel põhivõlgnevuse 692,42 eurot (2212,87-1520,45), intressi 12,12 eurot ja viivise 95,78 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
18.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 315 eurot.
19.Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 40% ulatuses kostja ja 60% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab nimetatud kuludest kostjalt hageja kasuks välja 40%, st 126 eurot.
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (228,04 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.