(Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagihind Menetluse liik
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Janek Väli 11. veebruar 2026.a, Tallinn 2-25-127218 Aktiva Finance Group OÜ hagi B. M. Q. F. vastu 25.09.2020 liitumislepingust tuleneva võlgnevuse 142,24 euro, sissenõudmiskulu 30 euro, viivise 13,80 euro ja täiendava viivise saamiseks Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post XXX) Kostja: B. M. Q. F. (isikukood XXX, faktiline elukoht teadmata) 211,99 eurot Lihtmenetlus
Resolutsioon
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Välja mõista B. M. Q. F.’lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 25.09.2020 liitumislepingust tulenev võlgnevus 142,24 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivis 13,80 eurot.
Välja mõista B. M. Q. F.’lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 0,05% päevas põhinõudelt, s.o 142,24 eurolt alates 30.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
Jätta menetluskulud kostja B. M. Q. F. kanda.
Välja mõista B. M. Q. F.’lt menetluskulu summas 280 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
Välja mõista B. M. Q. F. Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (280 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Otsus kuulub viivitamata täitmisele.
Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.
Edasikaebamise kord 1 (4)
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
Hagiavalduse kohaselt on XXX AS ja kostja sõlminud 25.09.2020 liitumislepingu. Kostja kasutas XXX Eesti Aktsiaselts teenuseid nende eest tasumata. XXX Eesti Aktsiaselts on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 25.03.2025.a. Kostja on jätnud tasumata arved nr 15121381472, 15121608274, 15121834035, 15122059763, 15122289102, 15122514418, 15122741378 kogusummas 142,24 eurot. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt XXX AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 3.1, mille kohaselt kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on XXX Eesti Aktsiaselts-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,05% päevas, iga viivituses oldud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Hageja nõuab viiviseid teenuste osutamise eest sissenõutavaks muutunud põhinõudelt. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid tasumata põhiosalt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast, s.o 19.06.2025 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 29.12.2025 lepingujärgses viivisemääras 0,05% päevas summas 13,80 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 3.1. Hageja sissenõudekulu nõude summaks on 30 eurot. XXX Eesti Aktsiaselts loovutas 30.06.2025 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 2 (4)
21.01.2026.
TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. XXX AS ja kostja sõlmisid 25.09.2020 liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostja kasutas XXX Eesti Aktsiaselts teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas XXX Eesti Aktsiaselts poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostjal on põhivõlgnevus kasutatud teenuste eest 142,24 eurot. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. XXX Eesti Aktsiaselts saatis 10.03.2025 ülesütlemise kostja poolt avaldatud e-posti aadressile XXX. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles XXX AS kostjaga sõlmitud lepingu üles öelnud 25.03.2025.a. XXX Eesti Aktsiaselts loovutas 30.06.2025 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. VÕS 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt XXX AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 3.1 (Lisa 2), mille kohaselt kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on XXX Eesti Aktsiaselts-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,05% päevas, iga viivituses oldud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid tasumata põhiosalt 142,24 eurolt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast, s.o 19.06.2025 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 29.12.2025 lepingujärgses viivisemääras 0,05% päevas. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
jätta kostja kanda.
Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot ja õigusabikulu summas 273,50 eurot. Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.
Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 100 eurot.
Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.