Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine
hagi
X
vastu
võla
Kostja: X (isikukood XXX) Kohtuistung
22. jaanuar 2026
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi X vastu Multitude Bank p.l.c ja X vahel 21. veebruaril 2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja laenulimiidi suurendamiseks sõlmitud lepingu lisadest tuleneva põhivõla, sissenõudmiskulu ja viiviste nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 menetluskulud puuduvad.
Impact
OÜ
kanda.
Kindlaksmääratavad
3.Toimetada otsus kätte pooltele.
4.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 5. detsembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 5930,72 euro saamiseks. Kuivõrd kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, edastas Pärnu Maakohus 31. märtsil 2025 asja menetlemiseks Viru Maakohtule.
2.Hageja esitas 6. mail 2025 hagiavalduse (täpsustatud 29. mail 2025), milles palub mõista kostjalt välja põhivõla 4815,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 302,98 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates 7. maist 2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (krediidiandja) ja kostja 21. veebruaril 2019 tähtajatu tarbijakrediidilepingu, mille alusel andis krediidiandja kostjale limiiti kuni 1000 eurot.
21.veebruaril 2019 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr oli 59,87% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks on krediit 1000 eurot, intress 47,8515% aastas ning eeldus, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest.
22.jaanuaril 2020 ja 7. veebruaril 2021 sõlmisid krediidiandja ja kostja lepingu lisad laenulimiidi suurendamise kohta. 22. jaanuaril 2020 lepingu lisaga suurendati laenulimiiti 2000 euroni. Krediidikulukuse määraks oli 61,79% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks on krediit 2000 eurot, intress 49,09% aastas ning eeldus, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest.
7.veebruaril 2021 lepingu lisaga suurendati laenulimiiti 5000 euroni. Krediidi kulukuse määr oli 61,79% aastas. Arvestuse aluseks on laenulimiit 5000 eurot, intress 49,90% ja eeldus, et laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Kostja kasutas laenulimiiti kokku 6821 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kokku 12 647,91 eurot, millest 2005,96 eurot arvestati põhinõude katteks, 194,63 eurot kulude katteks ja 10 447,32 eurot intressi katteks. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust krediit tagasi maksta. Kostja jättis tagastamata 2024. a juuli osamakse 252,29 eurot, 2024. a augusti osamakse 262,33 eurot, septembri osamakse 272,62 eurot ja oktoobri osamakse 282,59 eurot. Krediidiandja edastas 4. oktoobril 2024 kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest e-posti teel. Krediidiandja hoiatas, et võla tasumata jätmisel lõpeb leping. Kuivõrd kostja võlga ei tasunud, lõppes leping 19. oktoobril 2024. Kostjat teavitati 5. novembri l2024 nõude loovutamisest hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 4815,04 eurot (kasutusse võetud krediit 6821-tagasimaksed 2005,96). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise 2
alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (20. oktoober 2024) kuni hagiavalduse esitamiseni 6 mail 2025 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o 302,98 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis seadusjärgses määras (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367). Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu alusel sissenõudmiskuludena 35 eurot. Krediidiandja esitas järgmised selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta. Krediidiandja kontrollis Rahvastikuregistrist kostja isikusamasust. Kostja märkis taotlusele, et tema kuu keskmine netosissetulek oli 430 eurot ja keskmised kohustused kuus 90,95 eurot. Krediidiandja lähtus kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel kostja esitatud andmetest. Krediidiandja kontrollis, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostja suhtes maksehäireid. Krediidiandja viis läbi finantsolukorra analüüsi ja vestles kostjaga telefoni teel. Krediidivõimelisuse hindamiseks oli eelnev piisav. Täiendavaid dokumente ja tõendeid ei ole hagejal võimalik kohtu ette tuua. Krediidileping sõlmiti 2019. aastal ja krediidivõimelisust hinnati 2019. aastal. Tänaseid nõudeid ei saa kohaldada 2019. aastal sõlmitud lepingule.
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
5.Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
6.Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja lepingu tingimuste muutmisel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
6.1.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 21. veebruaril 2019 tarbijakrediidilepingu. Kostjal tekkis õigus võtta kasutusse krediidilimiit 1000 eurot. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 31. novembri 2018 20,01% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 60,03%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 59,87% (dtl 73), st see ei ületanud 3
Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse, et kogu krediidisumma võetakse kohe kasutusse, krediidisumma 1000 eurot, krediidiintressimäära 47,8515% aastas. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid (dtl 152-153). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
6.2.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 22. jaanuaril 2020 limiidi suurendamise lepingu, mille alusel suurendati limiiti 2000 euroni. Limiidi suurendamise lepingu sõlmimise ajaks oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 31. novembri 2019 seisuga 20,61%. Selle kolmekordne määr on 61,83%. Limiidi suurendamise kokkuleppes on krediidi kulukuse määraks 61,79% (dtl 87), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse krediidilimiit 2000 eurot ja intressimäära 49,09% aastas. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid ja arvutusi (dtl 153). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
6.3.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 7. veebruaril 2021 limiidi suurendamise lepingu, mille alusel suurendati limiiti 5000 euroni (dtl 89). Limiidi suurendamise lepingu sõlmimise ajaks oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 31. novembri 2020 seisuga 20,09%. Selle kolmekordne määr on 60,27%. Limiidi suurendamise kokkuleppes on krediidi kulukuse määraks 61,79% (dtl 87), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse krediidilimiit 5000 eurot ja intressimäära 49,09% aastas. Hageja ei ole nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid ja arvutusi (dtl 153), vaid on leidnud, et limiidi suurendamine 5000 euroni on sama krediidi kulukuse määr, mis 2000-eurose limiidi puhul. Seega ei ole hageja esitanud kohtule kontrollivaid tõendeid ja arvutusi, kas krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 15-16). Hageja teatas 22. jaanuari 2026 istungil, et tal ei ole krediidi kulukuse määra arvutust esitada. Järelikult on krediidilimiidi 5000 eurole suurendamise leping tühine VÕS § 4062 lg 1. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lg-s 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Krediidiandja loovutas lepingutest tulenevad nõuded hagejale (dtl 129).
7.Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). 4
VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
8.Hageja märkis, et krediidiandja on kontrollis kostja isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Krediidiandja tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret (dtl 139). Krediidiandja lähtus kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel kostja esitatud andmetest (dtl 137) ja kostjaga peetud telefonivestlusest (dtl 140). Hageja istungil antud selgituste kohaselt on krediidiandja hinnanud kostja krediidivõimelisust üksnes algse lepingu sõlmimisel, millega võimaldati kostjale krediidilimiiti 1000 eurot. Samas ei ole kostja krediidivõimelisust kontrollitud limiitide suurendamisel 2000 ja 5000 eurole. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides (kostja taotlus + maksehäire registri tõend + telefonivestlus) leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Kostja laenutaotluse andmetel oli tema sissetulek 430 eurot ja keskmised kohustused kuus 90,95 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et kas ja kuidas krediidiandja kostja esitatud andmeid sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollis (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 20). Hageja esitatud helifail on võõrkeelne. Hageja selgitas 22. jaanuari 2026 istungil, et telefonivestluses kostja kinnitas, et saab aru, millele alla kirjutab. Hageja ei pidanud vajalikuks tõlke esitamist. Kohus leiab, et tõlke esitamine ei oleks asja lahendamisel ka määrav, sest telefonivestlusega ei saa krediidiandja nõuetekohaselt hinnata kostja laenutaotluses märgitud andmeid. Kohus ei nõustu hagejaga, et praegusel juhul olid muud tõendid piisavad tuvastamaks, et kostja oli krediidivõimeline. Hageja ei ole selliseid muid tõendeid esitanud ega neile viidanud. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta.
5
Lisaks ei nähtu hageja esitatud selgitustest, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja majandamiskulude suurust või kas tal oli ülalpeetavaid. Samuti on krediidiandja jätnud täiesti kontrollimata kostja krediidivõimelisuse lepingute muutmisel 22. jaanuaril 2020 ja 7. veebruaril 2021. Kohus ei nõustu hagejaga, et krediidiandja ei pidanud 2019. aastal sõlmitud lepingu puhul krediidivõimelisust sama hoolikalt hindama nagu käesoleval ajal sõlmitud lepingute sõlmimisel. VÕS § 4034 tulenevad kohustused kehtisid krediidiandjatele ka 2019. aastal.
9.Kohus on eelnevat arvestades tuvastanud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet juba algse tarbijakrediidilepingu sõlmimisel. Samas on kohus seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud ka krediidilimiidi suurendamise lepingute sõlmimisel, kuivõrd krediidiandja kontroll puudus täielikult (ei küsitud isegi kostjalt andmeid tema varalise seisundi kohta). Samuti on eelpool tuvastatud, et 7. veebruari 2021 limiidi suurendamise (5000 eurole) leping on tühine.
10.Kohtu hinnangul on eelnevaga tuvastatud, et krediidiandja on rikkunud enda kohustust omandada teave, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus) (VÕS § 4034 lg 3 esimene lause ja lg 2 teine ja kolmas lause). Pangakonto väljavõtte küsimata jätmisel on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused omandamaks piisava teabe ja kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause). VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on tuvastatud, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega on osaliselt kokkuleppelise intressi osas tühised 21. veebruari 2019 krediidilimiidi sõlmimise leping ja 22. jaanuaril 2020 limiidi suurendamise leping. 7. veebruaril 2021 krediidilimiidi suurendamise leping on tervikuna tühine krediidi kulukuse määra arvutuse esitamata jätmise tõttu. Kuivõrd tagajärjed on sisuliselt samad (kostja pidi tasuma krediidiandjale intressi seadusjärgses määras ja muid tasusid ei või kostjalt nõuda), siis käsitleb kohus lepingut ja selle lisasid alljärgnevalt koos.
12.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles öelnud. Hageja viitas hagis, et kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised 2024. a juuli, augusti, septembri, oktoobri osamaksed. Hageja ei ole kohtule esitanud ümberarvestust, mille alusel saaks kohus kontrollida, kas ümberarvestuse kohaselt oleks kostja olnud tagasimaksetega viivituses ka nõude ümberarvestuse korral. Seega leiab kohus, et lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv.
13.Hagiavalduse kohaselt on kostja saanud krediiti kasutada kokku 6821 ning kostja on tagasimakseid teinud 12 647,91 eurot. 6
Seega on kostja tagastanud enam, kui ta on krediiti saanud. Kohus märgib, et ei saa ilma ümberarvestuseta hagi (osaliselt) rahuldada. Hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole seda teinud, põhjendades seda sellega, et kostja on tagastanud enam, kui põhivõlg. Eelnevat arvestades on hageja põhivõla nõue põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
14.Kuivõrd põhjendamatu on hageja põhivõla nõue, ei kuulu rahuldamisele ka kõrvalnõuded (viivis ja sissenõudmiskulud). Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi rahuldamata.
15.Hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal toimikust nähtuvad menetluskulud puuduvad. Seetõttu määrab kohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
16.Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt 18. augusti 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.