1.Võtta vastu hageja Lennuabi OÜ loobumine põhinõudest summas 300 ja sellelt arvestatud viiviste nõudelt ja lõpetada selles osas menetlus.
2.Lennuabi OÜ hagi rahuldada.
3.Mõista Ryanair DAC-lt Lennuabi OÜ kasuks välja põhivõlg 500 eurot, sellelt arvestatav sissenõutavaks muutunud viivis 124,91 eurot ja alates 11.02.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt 500 eurot ja sissenõudekulu 80 eurot. Menetluskulude jaotus
4.Menetluskulud jätta 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Kohus ei annab luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 800 eurot, viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.12.2023 kuni põhivõla tasumiseni ja sissenõudmiskulud 80 eurot,
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt LM ja PP broneering KK843B reisisid 03.09.2022 Ryanair DAC (edaspidi kostja) opereeritaval lennul FR7320 suunaga Viin-Tallinn. Lend hilines ja isikud olid väravas järjekorras ootel, kuid neid ei lubatud pardale ja teatati, et tegemist on üle broneeringuga ning reisist jäeti maha hinnanguliselt 50 inimest, seega ei jõudnudki reisijad kunagi sihtpunkti. Reisijatele pakuti asenduslendu, aga see oli alles mitme päeva pärast. Lennu vahemaa suunaga Viin-Tallinn on 1 362 km.
3.LM ja PP ei jõudnudki sihtpunkti ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti a alusel hüvitist 250 eurot. Mõlemad eelnimetud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜle (edaspidi hageja).
4.EU 261/2004 määruse artikkel 7 lõige 1 punkti a kohaselt reisijad saavad hüvitist kuni 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Lennu vahemaa ViinTallinn vahel on 1 362 km.
5.Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 art 5 lg 3, Euroopa Kohtu 19.11.2009 otsus ühendatud kohtuasjades C 402/07 ja C432/07, resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid.
6.Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kuupäevadel 03.09.2022 toimunud lennu FR7320 suunaga Viin-Tallinn reisijatele keelati pardale minek ja reisijad jäeti lennust maha erakorraliste asjaolude tõttu. Samuti on hagejal olemas sama lennu reisijate JJ 18.12.2022 kinnitus, reisijatele JJ, MJ, SJ, CJ et lennufirma on neile kinnitanud kompensatsiooni maksmist 03.09.2022 toimunud lennu FR7320 lennu eest. Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti a alusel saavad reisijad hüvitist 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Seega on hagejal 2 loovutatud nõude alusel õigus saada EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti b järgi hüvitist kokku summas 800 eurot (2x400 eurot reisija kohta). 2
7.Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 80 eurot (2 reisijat x 40 eurot). Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Õiguse teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). Sissenõudmiskulude hüvitise nõude lahendamisel tuleb arvesse võtta hea usu põhimõtet hindamaks, kas sissenõudmiskulude välja mõistmine iga reisija kohta on õigustatud, kui hageja oleks saanud saata erinevate nõuete kohta ühise nõudekirja ning osaliselt saatiski nõudekirju reisijate eest ühiselt.
8.22.04.2024 esitatud seisukohas hageja nõustub kostjaga, et ta on teinud vea ning nõue kostja vastu EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti a alusel on 500 eurot (2x250 eurot reisija kohta), millele lisanduvad sissenõudmiskulud ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 500 eurolt alates 07.12.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
9.Hageja ei nõustu kostja väitega nagu ei oleks reisijad LM ja PP ilmunud õigel ajal väravasse. Reisijad on hagejale edastanud foto, millelt nähtub, et nad seisid 03.09.2022 kell 8:40 väravas C 34 ja ootasid pardale saamist. Samuti nähtub pildil olevalt tabloolt: Ryanair, kellaeg 7:35. Pildilt selgub, et järjekord oli kell 8:40 veel pikk ja ootas palju inimesi. Seega ei ole tõene kostja väide, et reisijad ei ilmunud väravasse. Reisijad olid kohal väravas ja ootasid pardale saamist, kuid neid ei lubatud pardale. LM on kirjutanud 20.02.2024 e-kirjas , et „Mul on üks foto, mille tegin oodates pardaleminekut väravas. Kahjuks ei tulnud sellepeale, et videot teha situatsioonist kui teatati, et lennuk on täis ning koikidel ülejäänutel paluti minna tagasi check-in’i korrusel ja infopunktist uue lennu kohta infot pärida.“
10.Hageja peab võimalikuks, et reisijatele ei antud pardale mittelaskmisel tõest informatsiooni lennufirma poolt, sest ka sama lennu eest kompensatsiooni saanud reisija JJ on hagejale kirjutanud järgmist: „Pidime lendama Viinist Tallinna, saadeti vale lennuk (väiksem) ja osa reisijatest jäi maha. Ajasin kõik dokumendid, sain kinnituse, et meile kompenseeritakse 250 EUR per inimene ja pileteid.“ Sisuliselt on 5 reisijale öeldud, et nad ei mahu 03.09.2022 kostja opereeritava lennu FR7320 suunaga Viin-Tallinn pardale.
KOSTJA SEISUKOHT
11.Kostja palus hagi jätta rahuldamata.
12.Kostja vastuse kohaselt kostjale jääb arusaamatuks, mille alusel nõuab hageja 400 eurot hüvitist reisija kohta, kui ta ise viitab korrektselt, et hüvitis alla 1500 km distantsi puhul on 250 eurot.
13.Teiseks selgitab kostja, et hageja väide ülebroneeringu kohta on vale. Vastavalt kostja ITsüsteemi väljavõttele ei ilmunud kõnealused reisijad õigel ajal väravasse. Õige on hageja väide, et osadel reisijatel ei võimaldatud selle lennuga reisida, kuid põhjuseks ei olnud mitte ülebroneerimine, vaid konditsioneeri rike, mille tõttu ei saanud osadele ridadele inimesi istuma panna. Kõnealuseid reisijaid see ei puudutanud, mida tõendavad kostja IT-süsteemi väljavõtted (nende reisijate kohad rikkest mõjutatud ridadel ei asunud).
14.Kostja ei tea reisijate mitteilmumise põhjust. Kostja möönab, et eelviidatud tehnilised probleemid põhjustasid lennu väljumise hilinemise 1h 55min võrra, kuid kõikidele reisijatele anti eelnevalt teada, et väljumine hilineb. Lennu väljasõit hilines erakorraliste asjaolude tõttu, kuid ei jäänud ära.
15.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohustatud maksma määruse artiklis 7 toodud hüvitist, kuna lennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ning kostja võttis asjaolusid 3
arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et hilinemist vältida. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleks jätta rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded.
16.Kostja leiab, et ei ole kohustatud reisijaga seoses hüvitist määruse 261/2004 järgi tasuma, kuivõrd reisijad ise ei ilmunud õigeaegselt väravasse, mistõttu ei registreeritud neid ka lennule ning süsteemis kajastati see „no show“ märke all. Sellisel juhul on hüvitise saamise õigus määruse 261/2004 järgi üheselt välistatud. Määrus sätestab, et „lennureisist mahajätmine“ on reisijate lennukiga vedamisest keeldumine, kuigi reisija on ilmunud lennule artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui lennureisist mahajätmiseks on mõistlikud põhjused, nagu tervis, ohutus või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid. Artikkel 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse lõiget 1 tingimusel, et: a) reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, välja arvatud artiklis 5 osutatud tühistamise korral, sätestatud korras ning ajaks, mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt) ette teatanud.
17.Hageja poolt esitatud foto ei tõenda, et reisijad lennujaamas olid – neid ei ole seal pildil, foto oleks võinud teha ükskõik kes. Tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks keeldunud teda pardale lubamast. Kui reisijad oleksid tõepoolest lennujaamas olnud ja lennult maha jäetud vastu nende tahtmist, oleksid nad saanud ja pidanud küsima selle kohta lennufirma kirjaliku kinnituse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.22.04.2024 esitatud seisukohas on hageja märkinud, et ta nõustub kostjaga, et ta on teinud vea ning nõue kostja vastu EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti a alusel on 500 eurot (2x250 eurot reisija kohta). Sellega seoses hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 500 eurot, viivised põhivõlalt summas 500 eurot alates 07.12.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni ja sissenõudmiskulud 80 eurot.
19.Kohus märgib, et kuigi hageja ei ole selgesõnalisel väljendanud, et ta loobub oma nõudest osaliselt, siis kohus käsitleb 22.04.2024 menetlusdokumendis esitatud taotlust nõudest osalise loobumisena. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist osaliselt loobumine on hageja õigus, kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt põhinõudes 300 eurot ja põhinõudelt 300 eurot arvestatava viivise nõudes.
20.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
21.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevates olulistes asjaoludes: − Reisijatel LM ja PP oli broneering 03.09.2022 Ryanair DAC-i (edaspidi kostja) opereeritaval lennul FR7320 suunaga Viin-Tallinn (dtl 65). Lend FR7320 suunaga ViinTallinn pidi väljuma 03.09.2022 kell 07:35 (UTC 05:35), kuid väljus hilinemisega 03.09.2022 kell 9:30 (UTC 07:30) (dtl 70-72). −
Lennu vahemaa suunaga Viin-Tallinn vahel on 1 632 km.
− Lennul esines tehniline rike (konditsioonirike), mille tõttu piirati lennuki mahutavust suleti read 1, 4, 15 ja 21). −
22.Hageja on esitanud kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 500 eurot, sissenõudmiskulud summas 80 eurot, viivise põhinõudelt summas 500 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.12.2023 põhivõla tasumiseni.
23.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg-st 1, mille kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
24.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Riigikohus on märkinud, et üldpõhimõtte kohaselt on kõik rahalise kohustuse täitmisele suunatud nõuded oma olemuse poolest üleantavad ja seetõttu ka loovutatavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-132-04 p 14). VÕS § 166 lg 1 sätestab loovutamise piirangud, mille kohaselt loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest ülenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
25.Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014 määrus nr 261/2004 (edaspidi Määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91. Nimetatud määruse artikkel 7 (1) näeb ette, et reisijal on õigus hüvitisele kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega. Seega määruse artiklile 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude tühistamise puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Artikli 7 lg 2 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja tunni lennuettevõtjal õigus vähendada hüvitist 50%. Artikli 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist makstakse sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.
26.Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et hageja väide ülebroneeringu kohta on vale. Vastavalt kostja IT-süsteemi väljavõttele ei ilmunud kõnealused reisijad õigel ajal väravasse. Õige on hageja väide, et osadel reisijatel ei võimaldatud selle lennuga reisida, kuid põhjuseks ei olnud mitte ülebroneerimine, vaid konditsioneeri rike, mille tõttu ei saanud osadele ridadele inimesi istuma panna. Kõnealuseid reisijaid see ei puudutanud, mida tõendavad kostja ITsüsteemi väljavõtted (nende reisijate kohad rikkest mõjutatud ridadel ei asunud). Reisijad olid teinud check-in eelmisel päeval st 02.09.2022 kell 5
17:29:25 ja nende kohad olid 16. reas (Seat 16A, Seat 16B). Nendel istekohtadel takistusi lendamiseks ei olnud. Eelviidatud tehnilised probleemid põhjustasid lennu väljumise 1 tunni ja 55 minuti võrra, kuid kõikidele reisijatele anti eelnevalt teada, et lend hilineb. Tegelik väljumisaeg pidi olema 05.35 UTC a tegelik väljumisaeg oli 07:30 UTC.
27.Kohus ei nõustu kostja väitega nagu ei oleks reisijad LM ja PP (edaspidi reisijad) ilmunud õige ajal väravasse. Kohtule on edastatud foto, mis on tehtud 03.09.2022 kell 8:30 väravas C 34. Antud pildil olevalt tabloolt nähtub: Ryanair, kellaeg 7:35. Pildilt selgub, et järjekord oli kell 8:40 veel pikk ja ootas palju inimesi (dtl 98). Kohus leiab, et nimetatud foto tõendab reisijate füüsilist kohalolekut. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et reisijad läbivad turvakontrolli, jõuavad väravasse ja teevad seal foto, kuid jätavad siis põhjuseta lennukile minemata.
28.Euroopa Kohus on asjas nr C-22/11 leidnud, et mõistet „lennureisist mahajätmine“ tuleb tõlgendada määruse 261/20024 artikli tähenduses nii, et lisaks lennureisist mahajätmisele ülemüüdud lennu korral on sellega hõlmatud ka lennureisist mahajätmine muudel põhjustel nagu operatiivse põhjused. Seega määruse (EÜ) nr 261/2004 tähenduses „lennust mahajätmine“ (denied boarding) ei piirdu ainult ülebroneerimisega, vaid hõlmab ka olukordi, kus reisijale keeldutakse pardale lubamisest operatiivsetel või lennuettevõtja põhjustel.
29.Kostja on omaks võtnud, et kõnealusel lennul esines tehniline rike (konditsioneeririke), mille tõttu piirati lennuki mahutavust (suleti istmeread 1, 4, 15 ja 21). On selge, et sellises olukorras tekkis istekohtade defitsiit, mis sundis kostjat valima reisijaid, kellele keelduda pardale lubamisest. Kostja pole vastu vaielnud, et samal lennul viibinud reisijatele JJ, MJ, SJ, CJ on kostja hüvitise välja maksnud ja kostja on kinnitanud käesolevas kohtuasjas, et maksis osadele reisijatele vaidlusaluse lennu eest hüvitist. Samas pole kostja tõendanud, et eelnimetatud reisijad istusid istmeridadel 1, 4, 15 ja 21. Hageja on kohtule esitanud JJ, MJ, SJ, CJ pardakaardid, mille kohaselt eelnimetatud isikud istusid kohtadel 20C, 22E, 20A, 20B (dtl 115-118), seega polnud tegemist istmereaga, kus oli rike. Eelnimetatu tõendab, et maha ei jäänud reisijad, kelle istmereas oli rike, vaid maha jäid ka reisijad, kes pidi istuma nendel istmeridadel, mis olid korra. Kostja väide, et reisijate istmed (16A, 16B) olid korras, on asjakohatu – kui lennukis on kohti vähem kui broneeringuid, peab lennufirma osad reisijad maha jätma. Käesoleval juhul on suure tõenäosusega kostja otsustanud reisilt maja jätta LM ja PP ja neile broneeritud kohtule ilmselt paigutanud istuma teised reisijad.
30.Kohus leiab, et asjaolu, et reisijad ei küsinud lennujaamas kirjalikku kinnitust, ei võta neilt õigust hüvitisele – EU määruse 261/2004 kohaselt on lennuettevõtjal kohustus jagada teavet reisijate õiguste kohta, antud materjalide kohaselt ei ole seda tehtud.
31.Eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul on hageja põhinõue põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis 500 eurot.
32.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivised alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 07.12.2023 kuni põhivõla tasumiseni põhivõlgnevuselt summas 500 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
33.VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
34.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 6
sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
35.Käesoleval juhul on hageja teatanud kostjale oma nõudest maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 07.12.2023. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 07.12.2023. Kostja ei ole viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised alates 07.12.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni (10.02.2026) summas 124,91 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja VÕS § 367 alusel alates 11.02.2026 põhinõudelt summas 500 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
119.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist iga reisija kohta kogusummas 80 eurot (2 x 40). VÕS § 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kostja ei ole sissenõudmiskulude nõudele vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude summas 80 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
36.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
37.Hageja esitas hagiavalduses põhinõude summas 800 eurot. Hageja loobus põhinõudest summas 300 ja sellest arvestava viivise nõudest. Kohus rahuldas hageja põhinõude summas 500 eurot, põhinõudelt summas 500 eurot arvestatava viivise nõude ja sissenõudmiskulude nõude summas 80 eurot.
38.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei loobunud hageja nõudest osaliselt seetõttu, et kostja oleks nõuded osaliselt rahuldanud. Seega jäävad menetluskulud hagist loobutud osas TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Kuivõrd hageja loobus põhinõudest summas 300 eurot ja sellega seotud viivisenõudest ja kohus rahuldas menetlusse jäänud põhinõude summas 500 eurot, sellest arvestava viivisenõude ja sissenõudmisekulude nõude summas 80 eurot, siis kuulus hageja nõue rahuldamisele umbes 70% ulatuse. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud 30% ulatuses hageja kandaja 70%ulatuses kostja kanda.
39.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
40.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 7
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.