Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

Tsiviilasi nr 2-22-15172

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-22-15172

Hageja viitab võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 127, 130, 1045 ja 1050, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 233 ning teeseaduse (TeeS; kohtu märkus: seadus ei kehti alates 1. juulist 2015) §-dele 51 ja 10. Hageja esitas ka taotlused enda vande all ülekuulamiseks ning tunnistaja ülekuulamiseks.

Tsiviilasi nr 2-22-15172

Tsiviilasi nr 2-22-15172

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus leiab, hinnates TsMS § 232 lg 1 kohaselt tsiviilasjas esitatud tõendeid nende kogumis ja tutvudes toimiku materjalidega, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada täies ulatuses. 5(1

Tsiviilasi nr 2-22-15172

Hagiavaldusest nähtuvalt lähtub hageja mittevaralise kahju 5000 euro hüvitamise nõue asjaolust, et hageja liikus 24. juunil 2022 kell 19.30 paiku Narva linna territooriumil jalgrattasõiduks ette nähtud liiklusteel tõukerattaga kiirusega 20–23 km/h. Tallinna mnt 23 asuva maja piirkonnas kukkus hageja tõukerattalt maha. Kukkumise põhjuseks oli jalgrattatee remonditöödest tingitud rikkekoht – ligikaudu 2 × 2 meetri suurune ala, kus teekate oli eemaldatud ja selle asemel oli laotatud kivikillustik. Liiklusteel puudusid ohust ette teatavad liiklusmärgid. Kukkumise tagajärjel sai hageja eluohtlikke tervisekahjustusi: rangluumurru, abaluu murru, traumaatilise hemopneumotooraksi ning kopsuvigastused. Kostja hagi ei tunnista. Pooltel ei ole vaidlust, et: - 24. juunil 2022 umbes kl 19.30 kukkus hageja Narva linnas Tallinna mnt 23 maja piirkonnas asuval liiklusteel elektritõukerattalt maha; - nimetatud teelõigul liiklusõnnetuse toimumise ajal teostati tänavavalgusti rekonstrueerimistööd; - kukkumise põhjuseks oli jalgrattatee remonditöödest tingitud rikkekoht – ligikaudu 2 × 2 meetri suurune ala, kus teekate oli eemaldatud ja selle asemel oli laotatud kivikillustik; - tee kuulub Narva linnale ning tegemist on kohalikule omavalitsusele kuuluva teega; - liiklusteel puudusid ohust ette teatavad liiklusmärgid (lindid, märgid); - hagejal ei olnud ei kiivrit ega kaitsmeid; - kukkumise tagajärjel sai hageja terviserikkeid, viibis haiglas. Vaidlus on selle üle: - kas hageja oli liiklusõnnetuse ajal alkoholijoobes; - kas hageja haiglas viibimine oli tingitud ainult kukkumise tagajärjel saadud vigastustest; - kas ja millises ulatuses kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest; - kas hagejal kahju tekkimine ei tekkinud hageja enda tegevuse või tegevusetuse tõttu. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 25 alusel on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2 järgi võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse käesoleva seaduse üldosas sätestatut kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 6(1

Tsiviilasi nr 2-22-15172

VÕS § 127 lg 6 esimese lause järgi kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Riigikohus on oma praktikas (vt nt Riigikohtu 31. mai 2007. a otsus nr 3-2-1-54-07) selgitanud, et deliktilise üldvastutuse esinemise kontrollimisel on süü element kõige viimane, st et enne süü küsimuse hindamist peab olema kindlaks tehtud kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-54-07). Tõendamiskoormise osas kehtib kahju hüvitamise nõude puhul põhimõte, et kahjustatud isik peab tõendama võlgnikupoolset kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja ja kahju tekkimise vahel. Viidatud sätete ja kohtupraktika alusel on kostja vastutuse tekkimise eelduseks vaja järgmise nelja osise samaaegset esinemist: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses (põhjuslik seos) isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu, või kostja vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, st et tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktilise vastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Hageja on seisukohal, et kostja õigusvastane tegu seisnes teede korrashoiu ning ohutuse, sealhulgas remonditööde korral vastavate ettevaatusmärkide paigaldamise tagamise kohustuse rikkumises. Kuna kostja jättis oma kohustused täitmata, on ta vastutav hageja kukkumise ja sellest tulenevate vigastuste eest. Kuna tegemist on deliktilise vastutusega, siis tuleb vastutuse eeldusena tuvastada eelkõige kostja õigusvastane tegevus, hagejal kahju olemasolu ning põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja kostja õigusvastase tegevuse vahel. Kostja tegevus/tegevusetus Pooled ei vaidle selle üle, et tee, kus toimus hagejaga liiklusõnnetus, kuulub Narva linnale, seega on Narva liin tee omanik. Samuti puudub vaidlus, et liiklusõnnetuse toimumise ajal ja kohal teostati tänavavalgusti rekonstrueerimistööd. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada linnas muuhulgas linna teede korrashoidu, v. a kui see ülesanne on seadusega antud kellegi teise täita. Ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg 1 näeb ette, et teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Sama paragrahvi lg-st 2 nähtub, et tee seisundinõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 7(1

Tsiviilasi nr 2-22-15172

Liiklusseaduse (LS) § 6 kohaselt on liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus (lg 1); liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahenditega (lg 2); liikluse korraldamisel kasutatavad liikluskorraldusvahendid peavad vastama käesolevas seaduses ja ehitusseadustikus sätestatud nõuetele (lg 3); liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik (lg 4). Seega, Narva linnal kui teeomanikul lasub vastutus liikluskorralduse ohutuse ning liikluskorraldusvahendite nõuetekohase paigutuse eest. LS § 2 lg 29 kohaselt on liikluskorraldusvahendiks liiklust korraldav või suunav vahend (foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline). Majandus- ja taristuministri 13.07.2018. a määruse nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ § 2 p-de 1, 6, 11 ja 30 kohaselt on ajutine liikluskorraldus muuhulgas teetöö läbiviimiseks vajalik liikluskorraldus, mis kehtestatakse kindlaks ajaperioodiks (p 1); teetöö on tehtav töö või tegevus teel ja tee kaitsevööndis, nende all või kohal (punkt 6); tööpiirkond on liiklusmärgiga 158 „Teetööd” tähistatud teelõik; liiklusmärk on märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda (p 30). LS § 6 lg 6 järgi kehtestab liiklusmärkide ja teemärgiste (teekatte- ja püstmärgised) tähendusi valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja taristuministri 22.02.2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 5 p 21 kohaselt hoiatab märk 158 „Teetööd” teel, selle kõrval, all või kohal tehtavast tööst. Teel võib olla lisaks teel töötavatele inimestele teetöödega seotud sõidukeid ja muid takistusi, sõidutee ebatasasusi, lahtiseid kive ja muud sellist. Kohtuistungil andis hageja ütlusi vande all selle kohta, et teelõigul, kus ta kukkus tõukerattalt maha, ei olnud ühtegi hoiatavat liikluskorraldusvahendit. Hagiavaldusele lisas hageja videofaili (Lisa 1.mp4), mille on teinud pealtnägija, kust on samuti näha, et teelõik on kaetud kivikillustikuga ning et igasuguseid liikluskorraldusvahendeid ei ole. Kohtuistungil vande all antud hageja ütlustega ja hagiavaldusele lisatud videofailiga (Lisa 1.mp4) leiab kohus tõendatuks, et teelõigul, kus toimus liiklusõnnetus, ei olnud ühtegi hoiatavat liikluskorraldusvahendit teetööde kohta. Teelõik oli kaetud kivikillustikuga. Kohus loeb tõendatuks, et kostja oma tegevusetusega rikkus teeomanik olles ohutu liikluse tagamise hoolsuskohustust, s.o hoida ära oht kehavigastuste ja tervisekahjustuse tekkimisele, jättes liikluskorraldusvahendeid paigutamata. Hagejal kahju tekkimine SA Narva Haigla hageja statsionaarsest epikriisist (tl 6-13) on näha, et hageja viibis anestesioloogia ja intensiivravi osakonnas ajavahemikul 24.–27.06.2022. Lõplik diagnoos on põhihaigus S22.4 - Roiete hulgimurd, tüsistusteks on S27.2 - Traumaatiline hemopneumotooraks [veriõhkrind] ja A41.9 - Täpsustamata septitseemia. Kaasuvateks haigusteks on S42.1 – Abaluumurd ja S42.0 – Rangluumurd. Välispõhjused W02.41 - Uiskude, suuskade, rulluiskude või rulaga seotud kukkumine. Tänav ja [maan]tee, puhke- ja vaba aja tegevus. Anamneesist on näha, et 24.06 kell 19.30 pt. kukkus tõukerattast. Pt. on toodud kiirabi brigaadi poolt kaebustega hingeldust, valu rindkeres. Patsiendi seisund on raske. Teadvusel, kontakt on 8(1

Tsiviilasi nr 2-22-15172

raskendatud valu tõttu. Anamneesis on parem ülasagara bronhi pahaloomuline kasvaja (parem kops on eemaldatud). Südame toonid on tuhmid, arütmilised, kõrvalkahinaid pole kuulda. Kopsudes alaväljades nõrgenenud, HS - 28/min, SpO2 - 95% lisahapnikuga 7 l/min. Kõht on pehme, kergelt puhitunud. Perifeerseid turseid ei ole. Rindkerest ja kõhust Rg: Parem kops on eemaldatud, pleural lubjastusi ja pleuraõõnes vedelikku. Mediastiinum on nihkunud paremale leid jälgitav ka 16.03.2018 KT uuringul. Uuringu esimestel kihtidel on jälgitav vasaku rangluu nihketa murd proksimaalses kolmandikus. 1. roie jääb uuringualast välja. 2., 3. roide fraktuurid keskmisel aksillaarjoonel. 4.-10. roide fraktuurid tagumisel aksillaarjoonel. 7.-10. roide murrud vähese nihkega. Lisaks roietes vanu fraktuure. Vasakus kopsus üla- ja alasagaras dorsaalsel kontusioonikolded. Vasakul minimaalne pneumotooraks ja dorsaalsel vähest pleuraefusiooni. Vasaku abaluu vähese nihkega fraktuur. Vaagnaluud ja lülisammas on fraktuurita. Paremal roietes vanu murrujärgseid deformatsioone. Intraabdominaalsel akuutse leiuta. Vaba vedelikku ega vaba gaasi ei ole. Neerude karikate tippudes on lubjastusi. Diagnoos - Roiete hulgimurd. Traumaatiline hemopneumotooraks. Abaluumurd. Rangluumurd. Pt. on hospitaliseeritud IROsse. Haiguse kulg: raske seisundi ja süveneva hingamispuudulikkuse tõttu pt. kell 21-50 intubeeritud ja viidud üle MV-le. 25.06. on rajatud pleuradreen vasakul (saadud vähe õhku) ja 27.06 pleuradreen eemaldatud. Täna hommikul on saadud teave laborist - verekülvis on Gram-positiv mikroobi kasv (tema tundlikus veel teadmata) 27.06. Pt. konsulteeritud TÜK III intensiivi arstiga - otsustatud suunata pt. TÜK-sse edasiseks raviks. Kl. 12.05 pt. antud reanimobiili brigaadile üle TÜK-sse transporteerimiseks. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum hageja statsionaarse epikriisi (tl 14-16) järgi viibis hageja anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus ajavahemikul 27.06. – 04.07.2022 ning ajavahemikul

Tsiviilasi nr 2-22-15172

kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Sel korral kostja teo (tegevusetuse) õigusvastasus eeldatakse. Süü VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 104 lg 1 näeb ette, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg-st 3 nähtub, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kostjal tulnuks seega tõendada süü puudumist, s.o hoolikat käitumist. Kostja õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ega süü puudumist ei tõendanud. Seega eeldatakse, et kostja oma teoga (tegevusetusega) tekitanud hagejale kahju õigusvastaselt ja väliselt hooletult. Mittevaraline kahju VÕS § 134 lg-st 2 nähtub, et isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hageja mittevaralise kahju nõue on seotud hagejal kehavigastuste ja tervisekahju tekitamisega. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju summas 5000 eurot. Kohus on tuvastanud, et kostja vastutab hagejale tekitatud kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise eest. Sel korral tuleb mittevaralise kahju, s.o füüsilise ja hingelise valu tekkimist, eeldada ning mittevaralise kahjuhüvitise saamiseks ei pea hageja tõendama midagi muud peale selle, et kahju tekitaja vastutab talle kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise eest. Kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, siis määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2 ja 5 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel. Mittevaralise kahju hüvitamiseks piisab üldjuhul kui tõendatakse neid asjaolusid, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldav (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 22). Lisaks arvestab kohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel hüvitiste suurust sama liiki asjade kohtupraktikas (RKTKo 17.10.2011, 3-2-1-105-01). Mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku 10(

Tsiviilasi nr 2-22-15172

olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja teisi asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKKKo 11.11.2021, 1-20-3535, p 18). Kohus ei leidnud lahendeid, milles oleks mittevaralise kahju hüvitis välja mõistetud just elektritõukerattalt kukkumise tagajärjel saadud vigastuste eest. Riigikohtu koostatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal“ kohaselt jäid kohtute väljamõistetavad hüvitised kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise eest vahemikku 100–12 000 eurot, mediaan 1000 eurot ja keskmine hüvitis 1752 eurot. Sama analüüsi kohaselt on kohtud teinud mõned lahendid, kus kohtud mõistsid välja mittevaralise kahju hüvitisi seoses kukkumisega libeduse tõttu ning sellest põhjustatud kehavigastuse või tervise kahjustamise eest 100–500 eurot. Muul põhjusel kummisega tekitatud kehavigastuse või tervise kahjustamise eest on välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitisi kahel korral, s.o 1500 eurot ja 4000 eurot. Analüüsi kohaselt on välja mõistetud väikseim hüvitis olnud 100 eurot (ja seda ka juhul, kui kehavigastus või tervisekahjustus on seotud kukkumisega). Kõige suuremad kahjuhüvitised on väga harva ja väga raskete kehavigastuste puhul välja mõistetud. Sedasi mõisteti kõige suurem mittevaralise kahju hüvitis 12 000 eurot välja siis, kui tekitati nimmelülimurrud ja isik oli liikumisvõimetu. Samas on lülisamba nimmeluu ja vaagnaluu murru puhul välja mõistetud hüvitiseks ka vaid 200 eurot. Hagejale mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleb arvestada, et SA Narva Haigla hageja statsionaarsest epikriisist (tl 6-13) nähtuvalt on hagejal tuvastatud roiete hulgimurd, murdusid ka abaluu ja rangluu. Tekkis tüsistus traumaatilise hemopneumotooraksi (veriõhkrind) ja täpsustamata septitseemia näol. Hageja seisund oli raske, ta oli teadvusel, kuid kontakt oli raskendatud valu tõttu. Raske seisundi ja süveneva hingamispuudulikkuse tõttu oli hageja intubeeritud ja viidud üle MV-le (hageja väitel koomasse). Rajatud pleuradreen vasakul (saadud vähe õhku). Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum hageja statsionaarsest epikriisist (tl 14-16) nähtuvalt hagejat hospitaliseeriti TÜK 3. intensiivraviosakonda Narva haiglast polütrauma tõttu. Põhihaiguse (S22.4 - Roiete hulgimurd) tüsistusteks on J96.0 - Äge hingamispuudulikkus, S27.2 Traumaatiline hemopneumotooraks, S27.3 - Muud kopsuvigastused, J18.9 - Täpsustamata kopsupõletik. Anamneesis on märgitud rindkerevalu, lisahapniku vajadus. Patsient hospitaliseeriti TÜK 3. intensiivraviosakonda Narva haiglast polütrauma tõttu – 24.06.22 kukkumine tõukerattaga, vigastustest vasakul 2.-10. roide murrud ja hemopneumotooraks, vasaku kopsu kontusioon, vasaku abaluu- ja rangluumurd. Patsient oli väljakirjutatud paranenud seisundis. Hageja viibis haiglates ajavahemikul 24. juunist kuni 13. juulini 2022. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatult mittevaralise hüvitise määramisel arvestada SA Narva Haigla statsionaarne epikriisiga (tl 17-20), mille kohaselt viibis hageja teraapiaosakonnas ravil ajavahemikul 03.08 – 11.08.2022 diagnoosiga J12.9 - Täpsustamata viiruspneumoonia. Hagejal viiruspneumoonia tekkimist ei saa ilmtingimata olla põhjuslikus seoses kostja tekitatud kahjuga, see ei tulene esitatud tõenditest. Hageja ise kohtuistungil vande all ülekuulamisel möönis, et viiruspneumoonia võis tekkida ka sõltumatult elektritõukerattalt kukkumise järel tekkinud kehavigastusest. Võttes arvesse hagejal tuvastatud vigastused, on eluliselt usutav, et hageja pidi taluma kehavigastuste tõttu suurt valu ning raviks kulus hulk aega, isiku igapäevased tegevused olid piiratud. 11(

Tsiviilasi nr 2-22-15172

Kohus on seisukohal, et eeltoodu alusel on hageja nõutud mittevaralise kahju hüvitise suurus 5000 eurot mõistlik. Kahjustatud isikust tulenevad asjaolud (VÕS § 139 lg 1) Kostja väitel on alust eeldada, et hageja oli alkoholijoobes. Samuti et hagejal kahju tekkimine toimus hageja enda tegevuse või tegevusetuse tõttu (hagejal ei olnud kaitsmeid). VÕS § 139 lg 1 kohaselt vähendatakse kahju juhul, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. LS § 2 p 27 kohaselt on liiklejaks isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina. Elektritõukerattas on kergliikur LS § 2 p 21 1 esimeses lauses sätestatud mõttes, mille kohaselt on kergliikuriks käesoleva seaduse § 87 lõike 12 nõuetele vastav ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, välja arvatud jalgratas. LS § 87 lg 1 2 järgi ei tohi kergliikuri valmistajakiirus olla suurem kui 25 kilomeetrit tunnis ja kergliikuri, välja arvatud tasakaaluliikuri mootori suurim võimsus ei tohi ületada ühte kilovatti. LS § 33 lg 11 p 2 järgi on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. LS § 69 lg-st 1 nähtub, et juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Kohtule ei ole esitatud teavet selle kohta, et hagejal oleks joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatud korrakaitseseaduses sätestatud korras. Joobeseisund ei nähtu ka kohtule esitatud meditsiinidokumentidest. Seadus ei näe ette täiskasvanu kergliikuri juhi puhul kiivri kandmise kohustust, kuid see on küll soovitatav ohutuse tagamiseks. Kohus leiab aga, arvestades hagejal esinevate kehavigastuste lokalisatsiooni, et isegi kui tal oleks kiiver peas, ei aidanuks see välistada ega vähendada tervisekahjustusi. Kohus on seisukohal, et alused hageja mittevaralise kahjuhüvitise vähendamiseks, s.o et hagejal tekkis kahju osaliselt temast tulenevatel asjaoludel, jäid tõendamata. Kohus peab põhjendatuks ja õiglaseks hüvitiseks hageja toodud ja tõendatud asjaolusid arvesse võttes mittevaralist kahjuhüvitist 5000 eurot. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 5000 eurot välja. Hageja palub kohustada kostjat kandma määratud hüvitise hageja pangakontole XXX. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva kindlaks. Kohus leiab, et tuleb rahuldada hageja taotlus. 12(

Tsiviilasi nr 2-22-15172

MENETLUSKULUD

Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi rahuldati täies ulatuses, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. TsMS § 162 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja kanda jäävad hageja menetluskulud ja kostja enda menetluskulud. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 punkti 12 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu tervisekahjustuse, samuti toitja surma tõttu tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Kuna käesolevas asjas riigilõivu tasumise kohustust ei tekkinud, puudub alus mõista riigilõivu hagi rahuldamise korral välja ka kostjalt. Riigilõivu kui menetluskulu saab välja mõista üksnes juhul, kui see on seaduse järgi tasumisele kuulunud. Seega käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

13(

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.