W.N.S hagi KSC GROUP OÜ ja M.M-i vastu põhivõla, intressi, viivise, haldustasu ja sissenõudmiskulude nõudes
Hagihind
5113,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: W.N.S (registrikood XXX) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Priit Kirotar Kostja I: KSC GROUP OÜ (registrikood 14935929) Kostja I seaduslik esindaja: juhatuse liige M.M Kostja II: M.M (isikukood XXX)
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada W.N.S hagi KSC GROUP OÜ ja M.M-i vastu osaliselt.
2.Mõista välja KSC GROUP OÜ-lt ja M.M-ilt solidaarselt W.N.S kasuks 4186,53 eurot, millest põhivõlg on 2556,92 eurot, intress 164,36 eurot, haldustasu 15,90 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot ja 09.02.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 1369,35 eurot.
3.Mõista välja KSC GROUP OÜ-lt ja M.M-ilt solidaarselt W.N.S kasuks viivis põhivõlalt, 2556,92 eurolt 0,25% päevas alates 10.02.2026 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 927,31 eurot.
4.Jätta hagi suuremas ulatuses viivise nõudes rahuldamata.
5.Jätta poolte menetluskulud 84% ulatuses solidaarselt KSC GROUP OÜ ja M.M-i kanda ning 16% ulatuses W.N.S kanda.
6.Mõista välja KSC GROUP OÜ-lt ja M.M-ilt solidaarselt W.N.S kasuks menetluskulud summas 1216,77 eurot.
7.Mõista välja KSC GROUP OÜ-lt ja M.M-ilt solidaarselt W.N.S kasuks menetluskuludelt, 1216,77 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
1
2-25-118159 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.W.N.S (hageja) esitas 21.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KSC GROUP OÜ (kostja I) ja M.M-i (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostjad esitasid makseettepanekule vastuväite, mistõttu lõpetas Pärnu Maakohus menetluse ja andis asja lähendamiseks hagimenetluses üle Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus kohustas hagejat 15.08.2025 määrusega esitama nõuetekohase hagiavalduse
2.Hageja esitas 26.08.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla summas 2556,92 eurot, intressi summas 164,36 eurot, muud kõrvalnõuded summas 95,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 386,19 eurot ning alates 19.08.2025 viivise põhivõlalt, 2556,92 eurolt 0,4% päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1910,47 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 19.04.2023 krediidilepingu nr XXX , mille kohaselt andis hageja kostjale I laenu 3430 eurot. Lepingu järgi kohustus kostja I tasuma laenusumma kasutamise eest intressi määras 2,42% kuus, maksma haldustasu 7,95 eurot kuus ning ühekordselt lepingutasu 430 eurot. Kostja I kohustus tagastama hagejale laenu koos intressiga igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel hiljemalt 19.04.2026. Poolte kokkuleppel muudeti 14.03.2024 maksegraafikut ja muudetud maksegraafiku kohaselt tuli laen koos intressiga tagastada hiljemalt 14.03.2027. Hageja ja kostja II sõlmisid 19.04.2023 käenduslepingu, millega kostja II võttis vastutuse laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest hageja ees, rahalises maksimumsummas 6860 eurot. Kostja I rikkus laenulepingust tulenevat maksekohustust. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletuskirjadele kostja I võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu erakorraliselt üles alates 17.07.2025. Laenulepingus olid pooled kokku leppinud, et juhul kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,4% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Lepingus oli ka kokku lepitud nõuda laenusaajalt iga meeldetuletuse saatmise eest kuni 5 euro suuruse hüvitise ja ülesütlemise teatise saatmise eest kuni 20 euro suuruse hüvitise tasumist.
3.Kohus võttis hagiavalduse 03.09.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama.
4.Kostjad esitasid 18.09.2025 kohtule kirjaliku vastuse, milles vaidlevad hagile vastu. Kostjad taotlevad, et tunnistaks laenulepingu intressimäära ja viivisemäära osaliselt tühiseks või vähendaks neid mõistlikule tasemele, kuna tegemist on neid koormavate ja tarbijat kahjustavate tingimustega. Kostja I on tasunud hagejale kokku alates 2023. aastast kuni 2025. aastani 2806,19 eurot. Kostjad leiavad, et tasutud summa tuleb arvestada laenu põhiosa katteks. Kostjad selgitavad, et laen võeti kostja I poolt äritegevuse eesmärgil. Kostja I ettevõte on pidanud silmitsi seisma raskustega seoses projektimahtude vähenemise ja klientidelt hilinenud maksetega. Need asjaolud on ajutiselt mõjutanud ettevõtte maksevõimet, kuid ettevõte tegutseb edasi ja on valmis 2
2-25-118159 oma kohustusi täitma, samas on kogu ulatuses hageja nõuete täitmine kostjatele ülejõukäiv.
5.Hageja esitas 01.10.2025 kohtule seisukoha, milles leiab, et kostjate vastuväited ja taotlused on põhjendamata, sest tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, vaid laenu anti äriühingule. Hageja leiab, et viivise nõue ei ole ebamõistlikult suur, sh on lepingus kokkulepitud viivise määr kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga.
6.Kohus otsustas 20.10.2025 määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses ja määras pooltele tähtaja täiendavate avalduste, dokumentide, tõendite ja taotluste esitamiseks.
7.Kostjad esitasid 10.11.2025 kohtule seisukoha, milles jäid oma hagivastuse juurde.
8.Hageja esitas 11.11.2025 ja 21.11.2925 enda täiendavad seisukohad. Hageja selgitas, et võlgnevuse katteks on laekumisi toimunud 3386,78 eurot, millest hageja on arvestanud 430 eurot lepingutasu katteks, 48,83 viivise katteks, 305 eurot muude kõrvalnõuete katteks, 1729,07 eurot intresside katteks ja 873,08 eurot laenu põhiosa katteks. Hageja toob välja, et selline laekumiste arvestamise järjekord on kokku lepitud lepingus. Hageja leiab jätkuvalt, et laenulepingus kokku lepitud viivise määr, s.o 0,4% tasumata summalt päevas, ei ole ebamõistlikult suur ega seadusega vastuolus.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus leiab, et W.N.S (hageja) hagi KSC GROUP OÜ (kostja I) ja M.M-i (kostja II) vastu on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.
10.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Arvestades hagi hinda menetleb kohus asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt lihtsustatud korras ja TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja I sõlmisid 19.04.2023 laenulepingu (krediidilepingu) nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale I laenu summas 3430 eurot. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja II sõlmisid 19.04.2023 käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja II kostjaga I solidaarselt laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest hageja ees rahalises maksimumsummas 6860 eurot. Poolte vahel ei ole ka vaidlust selle üle, et kostja I rikkus laenulepingust tulenevat maksmiskohustust ja hageja ütles laenulepingu kostja I rikkumise tõttu ennetähtaegselt üles alates 17.07.2025. Kostjad on vaidlustanud aga hageja nõude suuruse. Kostja leiavad, et laenulepingus kokku lepitud intressi ja viivise määr on ebamõistlikult suured ja kostja I poolt laenulepingu alusel tehtud maksed tuleb arvestada laenu põhiosa katteks.
12.Kohus leiab, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud leping on kvalifitseeritav VÕS § 401 lg 1 mõttes krediidilepinguna. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on selline krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, tarbijakrediidileping. 3
2-25-118159 Vastavalt VÕS § 1 lg-le 5 on tarbija selle seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja I on juriidiline isik ega ole seetõttu VÕS tähenduses tarbija. Seega ei ole hageja ja kostja I vahel sõlmitud krediidilepingu puhul tegemist VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepinguga ning tehingule ei kohaldu VÕS imperatiivsed sätted tarbijakrediidilepingu kohta, sh VÕS § 4034 vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohta, samuti krediidikulukuse määra, s.o krediidi kogukulu (sh intress) ülempiiri kohta. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Kuna kostja II puhul on tegemist füüsilise isikuga, siis temaga sõlmitud käendusleping on VÕS § 143 järgi tarbijakäendusleping. VÕS § 143 lg 2 näeb ette, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingus lepiti kokku käendaja vastutuse maksimumsumma 6860 eurot (dtl 53). Seega VÕS § 143 lg 2 järgi tehingu tühisuse alust ei esine ja kostja II vastutab krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest hageja ees kostjaga I kui põhivõlgnikuga solidaarselt.
13.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nõude rahuldamise eelduseks on seega kostja poolt lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse rikkumine. Kohustuse rikkumise tuvastamiseks on vajalik eelnevalt tuvastada kohustuse olemasolu. Kostja I oli kohustatud tagastama hagejale laenusumma koos intressiga vastavalt maksegraafikule. Vastavalt hageja poolt esitatule, rikkus kostja I enda maksekohustusi, mistõttu ütles laenuandja lepingu 17.07.2025 üles. Lepingu järgi on kostjal I tasumata põhivõlg summas 2556,92 eurot, intress summas 164,36 eurot ja haldustasu 15,90 eurot. VÕS § 88 lg 8 näeb ette, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 järgi ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks sama paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud krediidilepingu üldtingimuste punkti 5.2 kohaselt kui laenusaaja tasutud summadest ei jätku kõigi lepingust tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse tasutud summade arvelt esimeses järjekorras täidetuks viivise maksmise kohustus, seejärel muud laenusaaja lepingu alusel maksmisele kuuluvad edaspidi nimetamata summad, seejärel intressi maksmise kohustus, ja ülejäänud summad arvestatakse laenu põhiosa tagasimaksmise kohustuse täitmiseks (dtl 39). Hageja arvestanud kostja I pool tehtud maksete arvel täidetuks kohustused vastavalt lepingus kokkulepitule, mis on kooskõlas VÕS § 88 lg-ga 8. Hageja on arvestanud 430 eurot lepingutasu katteks, 48,83 viivise katteks, 305 eurot muude kõrvalnõuete katteks, 1729,07 eurot intresside katteks ja 873,08 eurot põhivõla katteks. Võlausaldajal ei ole kohustust arvestada laekumisi esmalt põhivõla katteks ja seejärel alles muude nõuete katteks. Seega on hageja laekumisi korrektselt arvestanud. Kuivõrd kostja I sai laenu 3430 eurot ning kostja I on tasunud põhivõla katteks 873,08 eurot, kuulub tagastamisele veel põhivõlg 2556,92 eurot.
14.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga 4
2-25-118159 ei ole ette nähtud teisiti. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 2,42% kuus, st 29,04% aastas. Kohus leiab, et kokku lepitud intressimäär ei ole liigselt koormav ega ebamõistlikult suur. Selline intressimäär vastab tavapäraselt majandus- ja kutsetegevuses kasutatavale intressimäärale. Kostja I jäi võlgnevusse 9. intressi osamakse tasumisega summas 60,52 eurot, 10. intressi osamakse tasumisega summas 56,67 eurot ja 11. intressi osamakse tasumisega kuni lepingu ülesütlemiseni summas 47,17 eurot. Seega on intressivõlgnevus kokku summas 164,36 eurot.
15.Hageja ja kostja I on krediidilepingu punktis 2.4 leppinud kokku haldustasus, mille suurus on 7,95 eurot kuus (dtl 37). Hageja nõuab haldustasu 9. ja 10. osamakselt, seega on haldustasu võlgnevus kokku summas 15,90 eurot.
16.Hageja ja kostja I on krediidilepingu punktis 5.4 leppinud kokku, et kui laenusaaja viivitab oma rahaliste kohustuste täitmisega rohkem kui 14 päeva, on laenuandjal õigus saata laenusaajale meeldetuletusi võlgnevuse kohta iga viie (5) kalendripäeva möödumisel ning nõuda iga meeldetuletuse saatmise eest kuni 5 euro suuruse hüvitise ning ülesütlemise teatise saatmise eest kuni 20 euro suuruse hüvitise tasumist (dtl 39). Hageja on kostjale I saatnud 12 tasulist meeldetuletust 17.05.2025, 22.05.2025, 27.05.2025, 01.06.2025, 06.06.2025, 11.06.2025, 16.06.2025, 21.06.2025, 26.06.2025, 01.07.2025, 06.07.2025 ja 13.07.2025. Samuti on hageja kostjale I saatnud 14.07.2025 ülesütlemise teatise. Seega on sissenõudmiskulude hüvitamise nõue kokku 80 eurot (12*5+20).
17.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,4% päevas. Hageja on arvestanud 18.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 386,19 eurot ja edasiulatuvalt nõuab viivist 2556,92 euro suuruselt põhinõudelt 0,4 % päevas, kui kokku mitte rohkem kui põhinõue. Kohtuotsuse tegemise, s.o 09.02.2026 seisuga moodustaks viivis nõutavas määras kokku 2176,03 eurot (386,19 + 1789,84 eurot) Kohus leiab, et kostjate taotlusel on põhjendatud viivist vähendada. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõude selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Poolte vahel lepingus kokku lepitud viivise määr (0,4% päevas) on rohkem kui 10 korda suurem kui on alates lepingu sõlmimise ajast olnud seadusjärgne viivise määr (VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Kostjad on põhjendanud, et kostja I ettevõte sattus makseraskustesse seoses projektimahtude vähenemise ja klientide hilinenud maksete tõttu ning majandusliku seisundi tõttu on kostjatele hageja nõude täitmine ülejõukäiv. Riigikohus on leidnud, et viivist määras 0,25% päevas ei saa krediidisaaja majandustegevuses 5
2-25-118159 sõlmitud lepingute puhul pidada nii kõrgeks, et see oleks lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav. Neid asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks vähendada viivise määra 0,25%-ni päevas. Sellises määras moodustab viivis kohtuotsuse tegemise aja, s.o 09.02.2026 seisuga 1369,35 eurot (18,09+58,82+55,59+49,27+45,13+ 1142,45). Hageja on vastavalt hagiavaldusele soovinud piirata välja mõistetavate kõrvalnõuete kogusummat põhinõudega. Seega on edasiulatuva viivise nõue piiratud 927,31 euroga (2556,92-164,36-15,9080-1369,35).
18.Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 2556,92 eurot, intressi 164,36 eurot, haldustasu 15,90 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot, 09.02.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1369,35 eurot ja edasiulatuvalt alates 10.02.2026 viivise põhivõlalt, 2556,92 eurolt 0,25% päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 927,31 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata suuremas osas viivise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis kostjalt hagi esitamise seisuga põhivõlga, intressi, sissenõudmiskulu, haldustasu ja sissenõutavaks muutunud viivist, kokku summas 3203,37 eurot ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt lepingujärgses määras. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue kokku summas 4993,24 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga 4186,53 eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude 84% ulatuses ja kohus jätab menetluskulud 84% ulatuses kostjate kanda ning 16% ulatuses hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse.
21.Kohus leiab, et hageja menetluskulud märgitud ulatuses saab lugeda põhjendatuks.
21.1.Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 595 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 595 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 153,42 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 441,58 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja riigilõivu summas 595 eurot saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks.
21.2.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu hagimenetluses 853,53 eurot. Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 140 eurot ühe töötunni eest (millele lisandub käibemaks, st tunnitasu on 173,60 eurot) ning menetluses on lepinguline esindaja teinud toiminguid kokku 4 tundi ja 55 minutit. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses on põhjendatud. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu 140 eurot (millele lisandub käibemaks). Hageja lepinguline esindaja on advokaat. 6
2-25-118159 Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 4 töötunni ja 55 minuti eest kokku 853,53 eurot (koos käibemaksuga).
21.3.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 84% ulatuses, s.o summas 1216,77 eurot (595+853,53 * 84%) kostjalt hageja kasuks välja.
21.4.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.