Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi 1/4

2-25-117057 või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused  









Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.10.2025 Harju Maakohtule hagi M Ki (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 12.03.2023 osamaksetega vara müügilepingu seadme “Huawei Watch GT3 Pro 46mm Classic, hall nahkrihm” ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 299 eurot. Kokku lepiti tasumise perioodis 8 kuud ning igakuise osamakse suuruses 31,125 eurot. Kostja tasus lepingu sõlmimisel sissemakse 50 eurot. Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 13.03.2023 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx seadme “Huawei Watch GT3 Pro 46mm Classic, hall nahkrihm” ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 299 eurot. Kokku lepiti tasumise perioodis 10 kuud ning igakuise osamakse suuruses 24,90 eurot. Kostja tasus lepingu sõlmimisel sissemakse 50 eurot. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Elisa Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu): arve nr 2038088344 – 24,90 eurot maksetähtaeg 18.04.2023; arve nr 2038384197 – 24,90 eurot maksetähtaeg 18.05.2023; arve nr 2038683311 – 24,90 eurot maksetähtaeg 18.06.2023; arve nr 2039010405 174,30 eurot maksetähtaeg 18.07.2023. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 249 eurot. Elisa Eesti AS saatis kostjale 16.06.2023 teatise lepingute lõpetamise kohta koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 23.06.2023. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Elisa kostjaga sõlmitud lepingud üles 24.06.2023 ja loovutas 30.01.2025 kostja vastase nõude hagejale. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhinõude 249 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivise lepingujärgses määras 0,065% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

2-25-117057



 





 



asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud (kätte toimetatud avalikult 22.01.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded), ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3), kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg.2). Tagaseljaotsusega hagi osaline rahuldamine on võimalik, kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt (TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-145432/8, p 23). Sellisel juhul on kohtul Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lõike 6 järgi rahuldamata (TlnRnKo 19.06.2023, 2-22145432/8, p 23). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 3 1). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Põhinõude ja viivise osas on hagi õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 94, § 100, § 101 lg.1 p. 1,6, lg.2, § 108 lg.1 § 113 lg.1 ja TsMS § 367 alusel. Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 alusel ulatuses, mis on piiratud põhivõla tasumata osaga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 30 eurot. Hageja on saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja 17.03.2025 (dtl 68-71) 15 eurot, 07.04.2025 (dtl 72-75) 5 eurot, 28.04.2025 (dtl 76-79) 5 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud kokku summas 25 eurot. Selles osas on sissenõudmiskulude hüvitise nõue õiguslikult põhjendatud. Küll aga ei nähtu hagist hageja poolt tehtud muude toimingute täpsemad asjaolud, nt kuhu ja mis kulu eest on hageja teinud päringuid, kuhu ja millal

2-25-117057





võlanõude avaldanud jne. Kohus leiab, et selles osas ei saa nõuet õiguslikult põhjendatuks lugeda ainuüksi selgitusel, et hageja on üldisemalt teinud mingeid muid toiminguid. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue õiguslikult põhjendatud 5 euro ulatuses ja selles osas tuleb jätta nõue rahuldamata. Muus osas on sissenõudekulude hüvitamise nõue õiguslikult põhjendatud VÕS § 1132 lg.1 ja lg.2 p.1 alusel. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg.1 jagada proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Kohus rahuldab hagi 98% ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad menetluskulud riigilõivust 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise kulust 20 eurot ja õigusabikulust 338 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakulu (2 tundi) õigusabi osutamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks advokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Maksekäsu avalduse esitamise eest hüvitatakse 20 eurot (TsMS § 484 2). Hageja on tasunud riigilõivu 140 eurot, mis kuulub samuti hüvitamisele. Kostja menetluses toiminguid teinud ja kulusid kandnud ei ole. Seega tuleb hageja menetluskulude suuruseks määrata 400 eurot ja kostja menetluskulude suuruseks 0 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 392 eurot (400x0,98) ja rahuldada hageja taotlus TsMS § 177 lg.4 kohaldamiseks. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Priit Palmiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.