Aktiva Finance Group OÜ hagi T. B. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
7176,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht XXX) Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: XXX) Kostja: T. B. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post:
XXX).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt T. B.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja kostja ja XXX AS 02.07.2021 sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX tulenev: -
põhivõlgnevus 1039,98 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 149,30 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 17.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 1039,98 euro tasumiseni.
3.Mõista kostjalt T. B.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja kostja ja XXX OÜ vahel 02.07.2021 sõlmitud krediidikontolepingust nr XXX tulenev: -
põhivõlgnevus 2000 eurot; intress 124,73 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 852,16 eurot; sissenõudekulude hüvitis 50 eurot. viivis 18% aastas põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 17.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 2000 euro tasumiseni.
väikelaenulepingust nr XXX tuleneva sissenõutavaks muutunud viivise 112,95 eurot osas;
2-25-17415 -
väikelaenulepingust nr XXX tuleneva edasiulatuva viivise osas, milles hageja palus mõista kostjalt välja edasiulatuvat viivist viivisemääraga 19,9% aastas; krediidikontolepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 2,99 euro osas; krediidikontolepingust nr XXX tuleneva sissenõutavaks muutunud viivise 1,28 euro osas; krediidikontolepingust nr XXX edasiulatuva viivise osas, milles hageja palus mõista kostjalt välja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt summas 2002,99 eurot.
5.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
6.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud ulatuses 65,23% ulatuses kostja kanda ja 34,77% ulatuses hageja kanda.
8.Mõista kostjalt T. B.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu summas 512,06 eurot.
9.Mõista kostjalt T. B.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi T. B. vastu võla nõudes. 2
2-25-17415
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XXX AS 02.07.2021 väikelaenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 3939 eurot. Lepingu tingimuste p 3.2 kohaselt arvestab laenuandja laenu väljamaksmisel laenusummast maha lepingutasu. Seega sai kostja laenu enda kontole summas 3860,22 eurot (3939-78,78). Lepingu nr XXX põhitingimuste ja Euroopa tarbijakrediidi infolehe kohaselt on krediidi kulukuse määraks 24,48% aastas ja krediidi kogukulu 5421,25 eurot. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 3939 eurot, intressimäära 19,9% aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 10.07.2024, osamaksete arvu 36 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 78,78 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot. Krediidiandja on kostja sissetulekuid analüüsinud Maksu- ja Tolliametist, mille kohaselt oli taotluse esitamise hetkel kostja viimase 3 kuu keskmine sissetulek 505 eurot ja 12 kuu keskmine 488 eurot. Taotluses märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks 520 eurot, muud finantskohustused puudusid. Otsuse tegemisel lähtus XXX kostja poolt taotluses esitatud ja Maksu- ja Tolliametist saadud andmetest. Ülalpeetavaid kostjal ei olnud. Võttes arvesse, et kostja sissetulek oli 505 eurot kuus ja muud finantskohustused puudusid, jäi kostjale kätte peale laenu väljastamist 356,60 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks (505- 148,40 = 356,60). Seega jäi kostjale kätte 70% tema igakuisest sissetulekust ning seega oli kostja igati krediidivõimeline. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis XXX AS 30.05.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 22.06.2023. 29.06.2023 saatis XXX AS kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kuivõrd kostja ei ole krediidiandjat teavitanud oma kontaktandmete muutusest, luges krediidiandja saadetud teated kättesaaduks 5 kalendripäeva möödumisel teate postitamisest vastavalt lepingu tingimuste punktile 11.2. Lepingu ülesütlemise seisuga 29.06.2023 oli kostjal tagastamata 10.03.2024, 10.04.2024, 10.05.2024 ja 10.06.2024 maksed.
3.Lisaks eelnevale sõlmisid kostja ja XXX OÜ 02.07.2021 tähtajatu krediidikonto lepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kasutada krediiti summas 2000 eurot Lepingu nr XXX põhitingimuste ja Euroopa tarbijakrediidi infolehe kohaselt on krediidi kulukuse määraks 19,70% aastas ja krediidi kogukulu 2788,30 eurot. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 2000 eurot, intressimäära 18% aastas, laenulepingu sõlmimise tasu 0,00 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 0,00 eurot. Krediidiandja on kostja sissetulekuid ja kohustusi analüüsinud kontoväljavõtte alusel. Taotluses märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 520 eurot. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi XXX OÜ päringud Maksehäireregistritesse. Otsuse tegemisel lähtus XXX OÜ kostja poolt taotluses esitatud ja pangakonto väljavõtte alusel saadud andmetest. Kostjale jäi kätte peale laenu väljastamist 245,96 eurot reservi (sissetulek 514,22 eurot – igakuised väljaminekud 48,26 eurot – elamiskulud 150 eurot – taotletava laenu osamakse 70 eurot).
3
2-25-17415 Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu XXX OÜ saatis 20.05.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 03.06.2023. Ülesütlemise hoiatus on kostjale saadetud e-posti teel kostja lepingujärgsele e-posti aadressile. Kostja ei ole krediidiandjat teavitanud oma kontaktandmete muutusest, seega luges krediidiandja teate kättesaaduks 1 kalendripäeva möödumisel teate saatmisest. 04.06.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise seisuga 04.06.2023.a oli kostjal tagastamata 20.03.2023, 20.04.2023, 20.05.2023 maksed.
4.29.06.2023 loovutas XXX AS ja 06.06.2023 loovutas XXX OÜ kostja vastase nõude hagejale.
5.Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt: -
laenulepingust nr XXX:
-
põhivõlgnevuse 2160,76 eurot (laen 3939 eurot - 1778,24 eurot laekumised põhiosa katteks); intressi 150,01 eurot (kostjal on intressivõlgnevus 1. osamaksest, s.o 10.08.2021 summas 4,36 eurot ja alates 20. osamaksest, s.o 10.03.2023 kuni ülesütlemiseni 29.06.2023, kokku summas 150,01 eurot (4,36 + 35,83 + 33,99 + 32,12 + 30,21 + 13,50); laenuhaldustasu 6 eurot (10.03.2023 – 10.06.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 4 x 1,50); sissenõudekulu 50 eurot (26.07.2023, 21.08.2023 ja 11.09.2023 saadetud kirjade eest); viivist 988,39 eurot (põhivõla summalt 2160,76 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 30.06.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 16.10.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras, s.o 19,9% aastas); edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt, s.o 2160,76 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 17.10.2025 lepingujärgses viivisemääras, s.o 19,9% aastas.
laenulepingust nr XXX:
põhivõlgnevuse 2002,99 eurot (laen 2000 eurot + kasutatud limiit 01.05.2023 seisuga 1,99 eurot + kasutatud limiit kuu jooksul 1 eurot); intressi 124,73 eurot (27,30 + 30,37 + 30,02 + 37,04); sissenõudekulu 50 eurot (30.06.2023, 28.08.2023 ja 18.09.2023 saadetud kirjade eest; viivist 853,44 eurot (põhivõla summalt 2002,99 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 05.06.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 16.10.2025 lepingus kokku lepitud intressimääraga võrdses määras, s.o 18% aastas); edasiulatuvat viivist põhinõudelt, s.o 2002,99 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 17.10.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras, s.o 18% aastas.
4
2-25-17415
6.Hageja esitas alternatiivse nõude laenulepingu nr XXX kohta, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu nr XXX kohaselt sai kostja laenu enda kontole summas 3860,22 eurot (laen 3939 eurot -78,78 eurot lepingutasu). Kostja kohustus laenu tagastama perioodil 10.08.2021 – 10.07.2024, seega on käesolevaks hetkeks lepingu lõpptähtpäev saabunud, st kõikide osamaksete tähtaeg saabunud, kuivõrd viimase osamakse tähtaeg oli 10.07.2024. Antud lepingu alusel on kostja tagasimakseid teinud kokku summas 2820,24 eurot. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis on lepingust tulenev tagastamata põhiosa summas 1039,98 eurot (3860,22 – 2820,24 = 1039,98). Eeltoodu tõttu leiab hageja, et kostjalt tuleb välja mõista vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise korral lepingust tulenev põhiosa jääk 1039,98 eurot ja viivis lepingu lõppemisele järgnevat päevast, s.o 11.07.2024 kuni põhiosa 1039,98 eurot tasumiseni lepingujärgse viivisemääraga 19,9% aastas, s.o 0,0553% päevas. Kohtu seisukoht
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
8.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud 05.01.2026. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
9.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes laenulepingu nr XXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Seetõttu rahuldab kohus viidatud lepingu alusel esitatud alternatiivse nõude osaliselt, kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on hagejal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Laenulepingu nr XXX alusel esitatud nõuded kuuluvad samuti osalisele rahuldamisele. Hagiavaldusest ei nähtu kasutatud limiidi tasude summades 1,99 eurot ja 1 eurot õiguslik alus, mistõttu ei ole need nõuded õiguslikult põhjendatud. Sellest tulenevalt on osaliselt põhjendamatu ka sissenõutavaks muutunud viivise ning edasiulatuva viivise nõue. Kohtu põhjendused
10.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid: -
kostja ja XXX AS 02.07.2021 väikelaenulepingu nr XXX; kostja ja XXX OÜ 02.07.2021 tähtajatu krediidikontolepingu nr XXX. 5
2-25-17415
Kostja pidi tasuma krediidiandjatele laenu kasutamise eest intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepinguid seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kohtu hinnangul vastavad viidatud lepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
11.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud laenulepingu nr XXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis esialgne võlausaldaja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes kostja enda esile toodust. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. 6
2-25-17415
Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne võlausaldaja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
12.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.
13.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
14.Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palus mõista kostjalt välja, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, põhiosa jääk 1039,98 eurot ja viivis lepingu lõppemisele järgnevat päevast, s.o 11.07.2024 kuni põhiosa 1039,98 eurot tasumiseni lepingujärgse viivisemääraga 19,9% aastas, s.o 0,0553% päevas. Hageja märkis, et kostja kohustus laenu tagastama perioodil 10.08.2021 – 10.07.2024, seega on käesolevaks hetkeks lepingu lõpptähtpäev saabunud, st kõikide osamaksete tähtaeg saabunud, kuivõrd viimase osamakse tähtaeg oli 10.07.2024. Sellest tulenevalt loeb kohus, et leping nr XXX lõppes tähtaja saabumisega, s.o 10.07.2024, mitte ülesütlemisega.
15.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
7
2-25-17415 Hageja väidete kohaselt sai kostja lepingu nr XXX kohaselt laenu enda kontole summas 3860,22 eurot (laen 3939 eurot -78,78 eurot lepingutasu). Antud lepingu alusel on kostja tagasimakseid teinud kokku summas 2820,24 eurot. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis on lepingust tulenev tagastamata põhiosa summas 1039,98 eurot (3860,22 – 2820,24). Seega tasumata põhivõlgnevus on 1039,98 eurot.
16.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Antud juhul tuleb kohaldada VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärgi, kuivõrd esialgne võlausaldaja ei täitnud lepingu nr XXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega tuleb arvestada viivist viidatud sätte kaudu rakenduvates määrades koostoimes VÕS § 113 lg 1 ls 2. Leping lõppes tähtaja saabumisega – 10.07.2024. Hageja nõuab viivise väljamõistmist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 11.07.2024 lepingus kokkulepitud viivisemääras 19,9% aastas. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär on ajas muutunud järgmiselt: -
01.07.2024 - 31.12.2024: 12.25%; 01.01.2025 -30.06.2025: 11.15%; alates 01.07.2025: 10,15%
Viivise põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt on 149,30 eurot (viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 11.07.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni (16.10.2025, k.a) kogu võlgnevuse summalt, st 1039,98 eurot). Kohus mõistab edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates hagiavalduse esitamisest järgmisest päevast kuni põhivõlgnevuse 1039,98 euro tasumiseni.
17.Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi esemest ja rahuldab laenulepingu nr XXX alusel esitatud alternatiivse nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja: -
põhivõlgnevuse 1039,98 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 149,30 eurot; edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates hagiavalduse esitamisest järgmisest päevast, s.o 17.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 1039,98 euro tasumiseni.
Viidatud lepingust tulenevad nõude jäävad rahuldamata alljärgnevas ulatuses: -
sissenõutavaks muutunud viivise 112,95 eurot (hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 262,25 eurot, mis on arvestatud viivisemääraga 19,9% aastas – 149,30 eurot); edasiulatuva viivise osas, milles hageja palus mõista kostjalt välja edasiulatuvat viivist viivisemääraga 19,9% aastas.
18.Hageja palus mõista kostjalt laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse summas 2002,99 eurot, mis koosneb laenusummast 2000 eurot, kasutatud limiidist seisuga 01.05.2023 summas 1,99 eurot ning kasutatud limiidist kuu jooksul summas 1 euro.
8
2-25-17415 Hagiavaldusest ei nähtu kasutatud limiidi tasude summades 1,99 eurot ja 1 eurot õiguslik alus, mistõttu ei ole need nõuded õiguslikult põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt laenulepingu nr XXX alusel välja 2000 eurot. Lisaks kuuluvad rahuldamisele intressinõue summas 124,73 eurot ning sissenõudekulude hüvitamise nõue summas 50 eurot. Hageja nõudis viivist summas 853,44 eurot, mis on arvutatud põhivõla summalt 2002,99 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 05.06.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 16.10.2025, lepingus kokku lepitud intressimääraga võrdses määras, s.o 18% aastas, ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt summas 2002,99 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 17.10.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras, s.o 18% aastas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivis 853,44 eurot on arvutatud põhivõla summalt 2002,99 eurolt, on sissenõutavaks muutunud viivisenõue osaliselt põhjendamatu. Viivise põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt on 852,16 eurot. Samal põhjusel on osaliselt põhjendamatu ka edasiulatuva viivise nõue. Edasiulatuv viivis kuulub väljamõistmisele põhivõlgnevuselt summas 2000 eurot.
19.Kohus rahuldab krediidikontolepingu nr XXX alusel esitatud nõuded osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja: -
põhivõlgnevuse 2000 eurot; intressi 124,73 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 852,16 eurot; sissenõudekulude hüvitise 50 eurot. edasiulatuva viivise 18% aastas põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates hagiavalduse esitamisest järgmisest päevast, s.o 17.10.2025 kuni põhivõlgnevuse 2000 euro tasumiseni.
Krediidikontolepingu nr XXX alusel esitatud nõuded jäävad rahuldamata alljärgnevalt: -
põhivõlgnevus 2,99 eurot (2002,99-2000); sissenõutavaks muutunud viivis 1,28 eurot (853,44-852,16); edasiulatuva viivise nõue, milles hageja palus mõista viivise välja põhivõlgnevuselt summas 2002,99 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
21.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
9
2-25-17415 Hageja esitas hagi hinnaga 7176,94 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 4681,73 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 34,77% ja kostja kanda 65,23% menetluskuludest.
22.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
23.Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 1341 eurot (riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulu 676 eurot) ja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 512,06 eurot (785*65,23%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
24.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.