1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi G.H vastu võla, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.B2 Impact OÜ esitas 17.12.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G.H-lt 2357,12 euro saamiseks. Kohus tegi 18.12.2024. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Seetõttu otsustas Pärnu Maakohus 23.01.2025. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.
2.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 30.01.2025. a Tartu Maakohtule oma nõude G.H (kostja) vastu hagiavalduse vormis. Hageja esitas 05.02.2025. a kohtule täiendatud hagiavalduse, mida täiendas kohtu nõudel veelkord 13.02.2025. a. Hageja taotleb täiendatud hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja kokku 2300,73 eurot, millest 1389,75 eurot on põhivõlg, 184,19 eurot intress, 676,79 eurot 30.01.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt, 15 eurot meeldetuletuskirja tasu ja 35 eurot võla sissenõudmiskulud. Lisaks taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 31.01.2025. a viivise põhivõlgnevuse tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (krediidiandja) 04.09.2021. a tähtajatu arvelduskrediidi lepingu nr 1390286180 krediidilimiidiga 2000 eurot. Nimetatud krediidikonto lepingu II peatükis „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 37,5% aastas ehk 0,10% päevas. Lepingu põhitingimustes selgitati, et tegemist on esialgse (maksimaalse) fikseerimata intressimääraga, mis võib edaspidi muutuda kaks korda aastas 1. jaanuaril ja 1. juulil sõltuvalt Eesti Panga poolt vahetult enne 1. jaanuarit ja 1. juulit oma veebilehel avaldatavast viimase kuue kuu keskmisest krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordsest määrast (krediidi kulukuse ülempiir). Intressimäära alusintressimääraks on sellisel juhul selline määr, mille puhul krediidilepingu alusel väljastatava krediidi kulukuse määr ei ületa kunagi eelnevalt nimetatud krediidi kulukuse ülempiiri või krediidilepingu sõlmimisel määratud esialgset (maksimaalset) intressimäära, sõltuvalt sellest milline neist on kõrgem. Krediidiandja teavitab klienti intressimäära muutmisest e-kirja saatmise teel, kasutades Kliendi poolt avaldatud kontaktandmeid. Kõik viidatud tingimused on välja toodud krediidikonto lepingu ptk II Põhitingimused all. Krediidikulukuse määr 54,09% aastas. Viidatud Põhitingimustes ka selgitati, et krediidi kogukulu moodustab 4518,23 eurot. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on 0,10% päevaintressist (nt saadud krediit 2000* 0,10%= 2,4 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st 2000/60= 33,33 eurot). Krediidiandja hindas enne lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust, analüüsides kostja esitatud andmeid (igakuine sissetulek 850 eurot, finantskohustused 250 eurot, majapidamiskulud 300 eurot) ja ka Pensionikeskuse andmeid (sissetulek 798,71 eurot). Krediidiandja teostas ka päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võttis AS-i Creditinfo krediidiskooringu. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. 12.07.2023. a soovis kostja krediidiliinilepingu nr 1390286180 vaba limiidi arvelt ennetähtaegselt täita 19.08.2021. a sõlmitud järelmaksulepingust nr 32283708773 tuleneva kohustuse summas 564,60 eurot. Kostja on perioodil 04.09.2021. a kuni 05.05.2022. a võtnud kasutusse krediidisumma kokku 1195,65 eurot. Kostja rikkus krediidilepingust tulenevat maksekohustust. Kostja on lepingu järgi tagasimakseid teostanud kokku summas 1127,99 eurot, millest võlausaldaja arvestas tasutuks põhiosa 370,50 eurot, intress 647,49 eurot,
2
2-24-146089 kiire väljamakse tasu 105 eurot ja võlgnevuse meeldetuletus tasu 5 eurot. Kostjat hoiatati 29.09.2023. a iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 13.10.2023. a võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul lepingut ei täitnud ning võlgnevust ei tasunud, mistõttu lõpetas võlausaldaja lepingu ühepoolselt alates 14.10.2023. a. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse maksega: 15.07.2023. a, 15.08.2023.a ja 15.09.2023.a. Krediidiandja edastas 16.10.2023. a kostjale tema e-postile teate, milles teavitas kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingu lõpetamisest. Nimetatud teate edastamisega saab lugeda nõude loovutamise kostja suhtes toimunuks VÕS § 170 mõttes. Vaatamata hageja püüdele kostjalt võlgnevust kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu pöördus hageja oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja nõuab hagis kostjalt tema ja ESTO AS-i vahel 04.09.2021. a sõlmitud krediidilepingu nr 1390286180 järgi tagastamata krediidi põhiosa, 13.10.2023. a seisuga tasumata intressi, viivist põhivõlalt alates 14.10.2023. a kuni 30.01.2025.a lepingujärgses intressimääras (37,5% aastas) ja edasiulatuvalt alates 31.01.2025. a viivist põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Lisaks taotleb hageja meeldetuletuskirja eest tasu 15 eurot ja võla sissenõudmiskulusid summas 35 eurot.
3.Tartu Maakohus 14.02.2025. a määrusega selles tsiviilasjas võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse temale kättetoimetamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale dokumente muul viisil kätte toimetada, mistõttu toimetas kohus need lõpuks kostjale kätte avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõte ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.10.2025. a ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 alusel luges kohus dokumendid kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte ilmumisest, s.o 29.10.2025. a. Kostja, G.H määratud tähtaja jooksul kohtule hagile vastust ei esitanud.
4.Kohus andis 24.11.2025. a kirjaga hagejale tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kohus hindas esialgselt, et hagi aluseks olevate asjaolude põhjal ei ole hagi aluseks oleva tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järgitud kohaselt VÕS §-st 403 4 tuleneva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Kohus selgitas, et kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi, siis vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus märkis, et annab hagejale võimaluse esitada VÕS § 403 4 lg 7 järgi nõude ümberarvestus ja vajadusel oma hagiavalduses esitatud nõudeid vastavalt täpsustada. Kohus määras hagejale tähtajaks 14 päeva alates kirja kättetoimetamisest. Hageja sai kirja kätte 27.11.2025. a, seega saabus hagejale määratud tähtaeg 11.12.2025. a. Hageja määratud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud ja midagi uut ei esitanud. Kohus andis 13.01.2026. a kirjaga hagejale täiendava tähtaja nõuete ümberarvestuse esitamiseks 10 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Hageja sai kirja kätte 15.01.2026. a, seega saabus täiendav tähtaeg 26.01.2026. a. Hageja ka nimetatud täiendavaks tähtajaks kohtule ei vastanud ja midagi ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
3
2-24-146089
5.Kohus leiab, et B2 Impact OÜ hagi G.H vastu võla, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Seetõttu ei saa kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega ning vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
6.Hageja tugineb hagi alusena sellele, et kostja rikkus tema ja ESTO AS-i vahel 04.09.2021. a sõlmitud krediidilepingust tulenevat maksekohustust, jäi viivitusse kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ei täitnud kohustust ka temale antud täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ütles krediidiandja lepingu üles alates 14.10.2023. a. Hageja väitel loovutas krediidiandja lepingust tulenevad nõuded kostja vastu temale ja hageja nõuab hagis kostjalt lepingu ülesütlemise seisuga tagastamata krediidi põhiosa ja tasumata intressi ning alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast viivist põhivõlalt, sh viivist kuni hagiavalduse esitamiseni lepingujärgses intressimääras ja edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni, ning lisaks võla sissenõudmiskulusid. Kohus leiab, et hagi aluseks olev, kostja ja ESTO AS-i vahel 04.09.2021. a sõlmitud krediidilepingu puhul on tegemist VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepinguga, s.o krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid. VÕS § 403 4 näeb tarbijakrediidilepingu puhul krediidiandjale ette vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohustuse. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on kohustatud krediidiandja seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 3 küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm 24.11.2023. a nr 2-21-13098, p-d 17 ja 18), et tulenevalt VÕS § 4034 lg-dest 2 ja 3, samuti KAVS § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 sätestatust, peab krediidiandja omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 4
2-24-146089 -
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Riigikohus on sealjuures selgitanud, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohus on avaldanud ka seisukohta, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hagi asjaolude kohaselt lähtus krediidiandja kostja kui tarbija krediidivõimelisuse hindamisel kostja enda avaldatud andmetest, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 850 eurot, finantskohustused 250 eurot, majapidamiskulud 300 eurot. Krediidiandja võttis aluseks ka Pensionikeskuse andmed, mille kohaselt oli kostja sissetulek 798,71 eurot ning krediidiandja teostas kostja kohta päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võttis AS-i Creditinfo krediidiskooringu. Kohus hindab, et hageja ei ole põhistanud, et krediidiandja oleks piisava põhjalikkusega selgitanud välja kostja maksevõimet. Kostja esitatud andmed ja registritest saadud info kostjal maksehäire puudumise kohta ei saanud olla kostja krediidivõimelisuses veendumiseks piisav ning krediidiandja oleks pidanud koguma krediidivõimelisuse hindamiseks täiendavaid andmeid, sh vajadusel küsima kostjalt pangakonto väljavõtet. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral tõendama krediidiandja. Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud hageja nõuetele vastuväiteid. Samas võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm 24.11.2023. a nr 2-21-13098, p 26), et see tähendab, et ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel (ex officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Selleks saab kohus vajaduse korral anda krediidiandjale võimaluse esitada vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks lisatõendeid. Kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses ja kohus võib teha tagaseljaotsuse 5
2-24-146089 üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata. Selles asjas andis kohus korduvalt hagejale tähtaja, et põhistada täiendavalt krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist või esitada VÕS § 4034 lg 7 kohane nõuete ümberarvestus ning vastavalt oma nõudeid täpsustada. Hageja kohtu antud tähtaegade jooksul hagi ei täiendanud, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist täiendavalt ei põhistanud ega esitanud ka VÕS § 4034 lg 7 kohast nõuete ümberarvestust. Hagi aluseks olevate asjaolude põhjal järeldab kohus, et krediidiandja rikkus hagi aluseks oleva 04.09.2021.a tarbijakrediidilepingu sõlmimisel kostjaga vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Seega saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule teavet VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tagasimaksete uuesti määramise kohta, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, siis ei ole võimalik kohtul hinnata põhinõude sissenõutavaks muutumist ja seega ei saa kohus anda hinnangut ka hageja nõuete osaliselt põhjendatuse kohta. Kohus leiab, et seetõttu tuleb jätta hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus
7.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud ja seega ei ole kostjal saanud tekkida ka menetluskulusid. Seetõttu puudub vajadus määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.