Aktiva Finance Group OÜ hagi K.S-i vastu põhivõla 6523 eurot 99 sendi, intressi, viivise ja haldustasu saamiseks
Tsiviilasja hind
8701 eurot 59 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Kristiine Urb ja Brittany Tuul Kostja: K.S (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
8. jaanuar 2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista K.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 576 eurot 78 senti, intress 87 eurot 77 senti ja viivis 19 eurot 28 senti.
3.Mõista K.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (576 eurolt 78 sendilt) alates 7. veebruarist 2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista K.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksepäev
5.Mõista K.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt maksegraafiku tagasimaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ põhinõue 563 euro 49 sendi ulatuses, intressinõue 274 euro 19 sendi ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 678 euro 21 sendi ulatuses. Jätta täielikult rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ laenuhaldustasu nõue (15 eurot 60 senti) ning edasiulatuva viivise nõue seadusjärgset määra ületavas osas.
2
7.Jätta menetluskuludest 80% K.S-i ja 20%Aktiva Finance Group OÜ kanda.
8.Mõista K.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 864 eurot.
9.Mõista K.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (864 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
10.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 27. märtsil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.S-ilt (kostjalt) 7341 eurot 60 sendi saamiseks. Kuivõrd võlgnik esitas vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Tartu Maakohtule.
2.Hageja esitas 15. juulil 2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 6523 eurot 99 senti, intressi 361 eurot 96 senti, haldustasu 15 eurot 60 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 697 eurot 49 senti ja viivise põhinõudelt alates 16. juulist 2025 kuni põhinõude täitmiseni määras 16,9% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja
16.detsembril 2023 L89014629113, mille alusel sai kostja laenu summas 7150 eurot. Esialgne võlausaldaja kandis kostjale laenu üle. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 5. novembril 2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg. 26. novembril 2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas oma nõude kostja vastu hagejale.
3.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja 3
kostja vahel 16. detsembril 2023 L89014629113 (dtl 51; maksegraafik dtl 52 – 53; tingimused dtl 54; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo dtl 55 – 56). Lepingu alusel sai kostja laenu 7150 eurot (dtl 57). Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku (dtl 52 – 53) alusel.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
7.Vaidlust ei ole selles, et poolte oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
8.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 20,62% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (16. detsembril 2023) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,72% (krediidi kulukuse määr 30. novembri 2023 seisuga 17,36% on avaldatud 22. detsembril 2023 ehk lepingu sõlmimise ajal ei saanud sellest lähtuda). Seega ei ületa lepingujärgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
9.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 4
· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
10.Hageja on hagi p-s 2.7 selgitanud, et esitab tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Esialgse võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametist/Pensioniregistrist. Kostja on taotluses avaldanud, et tema sissetulek on 1200 eurot ning kohustused 250 eurot. Hageja täpsustas 28. augusti 2025 menetlusdokumendis, et tal ei ole võimalik kostja konto väljavõtet esitada.
11.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja (tarbija) kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja on esitanud kohtule laenutaotluse (dtl 61), maksehäireregistri väljavõtte (dtl 62), kusjuures viimane on tehtud 15. juulil 2025 (hagi esitamise, mitte lepingu sõlmimise ajal). Kohus märgib, et Maksu- ja Tolliameti süsteemi väljavõtte on hageja kopeerinud hagisse (vt hagi p 2.7). Kohtu hinnangul ei ole see aga käsitletav tõendina, kuivõrd väljavõttest ei selgu, kelle kohta ning mis perioodi kohta see tehtud on. Seega ei saa asuda seisukohale, et esialgne võlausaldaja on teinud kindlaks kostja sissetuleku. Lisaks sellele ei ole esialgne võlausaldaja ka teinud kindlaks kostja kohustusi, vaid on lähtunud kostja enda esitatud andmetest ning lugenud kostja kohustusteks 250 eurot. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning 5
need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18134930, p 10).
13.Hageja on 28. augusti 2025 menetlusdokumendis toonud välja arvestuse olukorras, kus kohus asub seisukohale, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on välja toonud, et ümberarvutuste kohaselt ei saa lepingut lugeda kehtivalt üles öelduks. Kohus nõustub hagejaga lepingu ülesütlemisega seonduvalt. Nimelt kehtivad tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2). Ümberarvestuse kohaselt saab lugeda täies ulatuses tasutuks 8. jaanuari 2024 – 8. mai 2025 osamaksed ning osaliselt 8. juuni 2025 osamakse. Lepingu ülesütlemise ajal (26. novembril 2024) ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, seega ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks.
14.Hageja 28. augusti 2025 menetlusdokumendi kohaselt on sissenõutavaks muutunud 8. juuni 2025 – 8. augusti 2025 osamaksed kokku summas 217 eurot 33 senti (põhiosa maksed 179 eurot 95 senti ja intressi maksed 37 eurot 38 senti). Kohus märgib, et VÕS § 403 4 lg-st 7 tulenevalt saab hageja intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise ajaks (6. veebruariks 2026) on sissenõutavaks muutunud lisaks ka 8. septembri 2025 – 8. jaanuari 2026 osamaksed kokku summas 447 eurot 22 senti (põhiosa maksed 396 eurot 83 senti ja intressi maksed 50 eurot 39 senti). Seega on praeguseks ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 576 eurot 78 senti (179,95 + 396,83) ja intress 87 eurot 77 senti (37,38 + 50,39).
15.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub 28. augusti 2025 menetlusdokumendis mõista kostjalt enda kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud põhinõudelt (179 eurot 95 sendilt) alates 9. augustist 2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus arvestab viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga järgmiselt: 1) viivis põhinõudelt (179 eurot 95 sendilt) alates 9. augustist 2025 kuni 8. septembrini 2025 summas 1 eurot 55 senti; 2) viivis põhinõudelt (255 eurolt 96 sendilt, s.o 179,95 + 76,01) alates 9. septembrist 2025 kuni
8.oktoobrini 2025 summas 2 eurot 14 senti; 3) viivis põhinõudelt (335 eurolt 82 sendilt, s.o 255,96 + 79,86) alates 9. oktoobrist 2025 kuni 6
8.novembrini 2025 summas 2 eurot 89 senti; 4) viivis põhinõudelt (414 eurolt 09 sendilt, s.o 335,82 + 78,27) alates 9. novembrist 2025 kuni
8.detsembrini 2025 summas 3 eurot 45 senti; 5) viivis põhinõudelt (496 eurolt 17 sendilt, s.o 414,09 + 82,08) alates 9. detsembrist 2025 kuni
8.jaanuarini 2026 summas 4 eurot 28 senti; 6) viivis põhinõudelt (576 eurolt 78 sendilt, s.o 496,17 + 80,61) alates 9. jaanuarist 2026 kuni
6.veebruarini 2026 summas 4 eurot 97 senti. Seega on hageja viivisenõue kohtuotsuse tegemise aja seisuga kokku 19 eurot 28 senti. Samuti tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhivõlalt (576 eurolt 78 sendilt) alates
7.veebruarist 2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja on tuginenud sellele, et kostja on viimase makse teinud 3. veebruaril 2025. Kohtumenetluse ajal ei ole kostja midagi tasunud. Hageja on saatnud kostjale kompromissettepaneku, kuid kostja ei ole sellele vastanud. Seega ei ole kostja kohtuotsuse tegemise ajaks aasta jooksul oma kohustusi täitnud. Kohtu hinnangul on seega ka alust eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal ka edaspidi. Seega tuleb kostjalt mõista TsMS § 369 alusel kasuks välja põhivõla ja intressi osamaksed alates 8. veebruarist 2026 vastavalt hageja
28.augusti 2025 menetlusdokumendis toodud maksegraafikule. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17.VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt 15 eurot 60 sendi suuruse laenuhaldustasu väljamõistmist.
18.Eelneva tõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 576 eurot 78 senti, intressi 87 eurot 77 senti ja viivise 19 eurot 28 senti, samuti viivise põhivõlalt (576 eurolt 78 sendilt) alates 7. veebruarist 2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutuva põhivõla ja intressi osamaksed alates 8. veebruarist 2026 hageja 28. augusti 2025 menetlusdokumendis toodud maksegraafikule ning viivise sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
19.Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 563 euro 49 sendi ulatuses (6523,99 – 5960,50) ning intressinõude 274 euro 19 sendi ulatuses (361,96 – 87,77), samuti sissenõutavaks muutunud viivisenõude 678 euro 21 sendi ulatuses (697,49 – 19,28). Kohus jätab täielikult rahuldamata hageja laenuhaldustasu nõude (15 eurot 60 senti). Kohus jätab rahuldamata hageja edasiulatuva viivise nõue seadusjärgset määra ületavas osas.
20.Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 7599 eurot 04 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6067 eurot 55 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 80% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 80% kostja ja 20% hageja kanda.
21.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema kulud (riigilõiv 700 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot). Kohtuistungil märkis 7
hageja, et istungiks ettevalmistamiseks kulus lepingulisel esindajal 1 tund ning kohtuistung kestis 15 min (hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. TsMS § 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.
22.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Arvestades vaidluse keerukust ja mahtu, samuti asjaolu, et asjas toimus kohtuistung ning hageja esitas omapoolsed täpsustused, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks 3 h. Hageja lepingulise esindaja kulu on seega 360 eurot (3 x 120).
23.Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1080 eurot (700 + 20 + 360). Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 864 eurot (1080 x 0,8). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (317 eurolt 50 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.