lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-109582/9

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 06.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-109582/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3311
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Flagito OÜ14275048(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-109582

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi SkyUp MT Limited vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

7149,65 eurot Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Sander Potisepp Kostja: SkyUp MT Limited (välismaa registrikood C 103645)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista SkyUp MT Limited-lt Flagito OÜ kasuks hüvitis summas 6000 eurot, viivis perioodi eest 26.03.2025-05.02.2026 summas 544,86 eurot ning viivis põhinõudelt summas 6000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.02.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.Menetluskulud jätta SkyUp MT Limited kanda.
4.Välja mõista SkyUp MT Limited-lt Flagito OÜ kasuks menetluskulud kokku 1455 eurot, s.h riigilõiv 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindaja tasu 770 eurot.
5.Välja mõista SkyUp MT Limited-lt Flagito OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.05.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt oli reisijatel ML ja RL kinnitatud broneering 3532145 SKYUP MT Limited (kostja) 17.02.2025 lennule U57105 Tallinn-Sharm El-Sheikh, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on igal reisijal õigus nõuda EL määruse 261/2004 alusel 600 eurot hüvitist (s.o kokku 1200 eurot). 17.02.2025 loovutasid ML ja RL nõuded Flagito OÜ-le (hageja). 18.02.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 1200 eurot. Reisijal AP oli kinnitatud broneering 0012343292 kostja 17.02.2025 lennule U57105 Tallinn-Sharm ElSheikh, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on reisijal õigus nõuda Määruse alusel 600 eurot hüvitist. 26.02.2025 loovutas AP nõuded hagejale. 26.02.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 600 eurot. Reisijatel ML ja ES oli kinnitatud broneering 0012343292 kostja 17.02.2025 lennule U57105 Tallinn-Sharm El-Sheikh, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on igal reisijal õigus nõuda Määruse alusel 600 eurot hüvitist (s.o kokku 1200 eurot). 24.03.2025 loovutas ML ja 25.03.2025 ES nõuded hagejale. 25.03.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 1200 eurot. Reisijatel EP, HS, AK ja DS oli kinnitatud broneering 1431772 ning 1431765 kostja 03.03.2025 lennule U57103 Tallinn-Sharm El-Sheikh, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on igal reisijal õigus nõuda Määruse alusel 600 eurot hüvitist (s.o kokku 2400 eurot). 11.03.2025 loovutasid EP ja HS ning 12.03.2025 AK ja DS nõuded hagejale. 26.03.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 2400 eurot. Reisijal EL oli kinnitatud broneering 0012343292 kostja 22.02.2025 lennule U5 7104 Sharm El-Sheikh-Tallinn, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on reisijal õigus nõuda Määruse alusel 600 eurot hüvitist. 20.03.2025 loovutas EL nõuded hagejale. 26.03.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 600 eurot. Määrus ei näe expressis verbis ette hüvitise maksmise kohustust lennu hilinemise tõttu. Samas on Euroopa Kohus korduvalt oma erinevates lahendites (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C432/07; CC-549/07 ning C-257/14) leidnud, et Määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega. Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud Määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem. Määruse art 7 lg 1 punkti a kohaselt on kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 250 eurot. Määruse art 7 lg 1 punkti b kohaselt on kõikide üle

2

1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 eurot. Määruse art 7 lg 1 punkti c kohaselt on kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul õigus hüvitisele 600 eurot. Määruse art 7 lõike 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil: Tallinn-Sharm El-Sheikh vahemaa on 3569 kilomeetrit. Seega eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt hagiavalduses toodud lendude hilinemiste tõttu kindlaksmääratud hüvitist kokku 6000 eurot (600 eurot x 10 reisijat). Käesolevas asjas esitatud nõuetest sai kostja teada hiljemalt 26.03.2025. Perioodil 26.03.202508.05.2025 on põhinõude summalt 6000 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 80,65 eurot. TsMS § 367 kohaselt nõuab hageja viivist põhinõude summalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, kuivõrd kostja ei ole oma kohustust kohaselt täitnud. Kostjal oli võimalik tasuda hüvitis pärast hageja esitatud nõudekirja saamist. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista hüvitis kogusummas 6000 eurot, perioodil 26.03.2025-08.05.2025 sissenõutavaks muutunud viivise summas 80,65 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.05.2025 (k.a) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 6000 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastus Kostja märkis oma vastuses, et on valmis tunnistama põhinõuet summas 5 700 eurot. Kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, so sissenõudmiskulu, menetluskulu ja viivist. Puudub vaidlus selles, et hageja nõude aluseks olevad lennud 17.02.2025 ja 03.03.2025 Tallinn - Sharm el Sheikh hilinesid sihtkohta üle 3 tunni ja reisijatel oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004) alusel õigus saada hüvitist. 22.02.2025 lend U5 7104 Sharm el Sheikh-Tallinn hilines sihtpunkti üle 3 tunni kuid alla 4 tunni. Kostja oli ja on valmis tasuma reisijatele hüvitist määruse nr 261/2004 alusel kohtuväliselt ja pole keeldunud selle tasumisest. Kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt kuna: hageja ei olnud kohtuväliselt tõendanud, et tal on õigus esindada reisijaid; hageja ei andnud kostjale aega tasuda hüvitist vabatahtlikult vaid pöördus kohtusse andmata mõistlikku aega kontrollida hüvitise nõuet. Kostja pöördus peale nõudekirjade saamist hageja poole ja palus tõendada, et tal on õigus esindada antud reisijaid hüvitise taotlemisel. Kostja saatis hagejale palve esitada koopia reisijate passist või isikutunnistusest või digitaalselt allkirjastatud nõude loovutamise leping. Hageja ei olnud enne kohtusse pöördumist esitanud esindatavate reisijate passi või isikutunnistuse koopiaid, digitaalselt allkirjastatud volikirju ega -nõude loovutamise lepinguid. Hageja oli enne kohtusse pöördumist esitanud vaid osade reisijate paberile antud käsitsi allkirjaga volikirjad, millest oli tehtud koopia. Kuna tegemist oli rahalise nõudega, siis puudus kostjal kindlus, et hageja on õigustatud antud reisijad esindama. Hageja oleks pidanud esitama, kas digitaalselt allkirjastatud volikirja või esitama paberil allkirjastatud volikirja koos isikutunnistuse või passi koopiaga, et kostja oleks saanud veenduda esindusõiguse olemasolus nagu näeb ette Euroopa Komisjoni 09.03.2017 antud juhis määrus nr 261/2004 alusel hüvitise nõudmiseks. Samuti ei

3

andnud hageja kostjale mõistlikku tähtaega hageja nõude kontrollimiseks ja vabatahtlikuks tasumiseks vaid pöördus kohtusse, juba 1-2 päeva peale nõudekirja esitamist. 1 või 2 päeva jooksul on ilmselgelt võimatu kontrollida hageja nõudekirjas toodud asjaolusid, võtta vastu otsus nõude rahuldamiseks ja teha rahvusvaheline pangaülekanne nõude rahuldamiseks. EÜ määruse 261/2004 artikkel 7 lõige 2 punkt c ja Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 annab lennuettevõttele õiguse vähendada reisijatele makstavat hüvitist kui lend sihtkohta hilineb üle 3 tunni kuid alla 4 tunni. Kuna reisija EL 22.02.2025 lend U5 7104 Sharm el Sheikh-Tallinn hilines sihtpunkti üle 3 tunni kuid alla 4 tunni, siis kasutab kostja võimalust vähendada hüvitist 50% võrra nagu lubab EÜ määruse 261/2004 artikkel 7 lõige 2 punkt c ja nõustub tasuma talle hüvitist 300 eurot. Kostja on nõus tunnistama hageja põhinõuet järgmiste reisijate osas kokku 5700 eurot: ML ja RL hüvitis summas 1 200 eurot; AP hüvitis summas 600 eurot; ML ja ES hüvitis summas 1 200 eurot; EP, HS, AK ja DS hüvitis summas 2 400 eurot; EL hüvitis 300 eurot (50%). Kohtu põhjendused

1.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Käesoleval juhul puudub vaidlus, et: - reisijatel ML ja RL oli kinnitatud broneering 3532145 kostja 17.02.2025 lennule U57105 Tallinn-Sharm El-Sheikh, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. 17.02.2025 loovutasid ML ja RL nõuded hagejale. 18.02.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 1200 eurot (dtl 45-66); - reisijal AP oli kinnitatud broneering 0012343292 kostja 17.02.2025 lennule U57105 Tallinn-Sharm El-Sheikh, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. 26.02.2025 loovutas AP nõuded hagejale. 26.02.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 600 eurot (dtl 6774); - reisijatel ML ja ES oli kinnitatud broneering 0012343292 kostja 17.02.2025 lennule U57105 Tallinn-Sharm El-Sheikh, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. 24.03.2025 loovutas ML ja 25.03.2025 ES nõuded hagejale. 25.03.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 1200 eurot (dtl 75-89);

4

-

-

reisijatel EP, HS, AK ja DS oli kinnitatud broneering 1431772 ning 1431765 kostja 03.03.2025 lennule U57103 Tallinn-Sharm El-Sheikh, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. 11.03.2025 loovutasid EP ja HS ning 12.03.2025 AK ja DS nõuded hagejale. 26.03.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 2400 eurot (dtl 90-114); reisijal EL oli kinnitatud broneering 0012343292 kostja 22.02.2025 lennule U5 7104 Sharm El-Sheikh-Tallinn, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. 20.03.2025 loovutas EL nõuded hagejale. 26.03.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 600 eurot (dtl 115-122).

4.Võlausaldaja võib oma nõude loovutada sõltumata võlgniku nõusolekust (VÕS § 164 lg 1 ls 1). Nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale andma nõuet tõendavad dokumendid ja nõude esitamiseks vajalikku teavet (VÕS § 168 lg 1 ls 1). Nõude loovutamine on võlgniku suhtes kehtiv, kui uus võlausaldaja esitas võlgnikule dokumendi loovutamise kohta (VÕS § 170 ls 2). Võlgnik võib esitada nõudele vastuväiteid, mis tal olid esialgse võlausaldaja vastu loovutamise ajal ja mis tal on uue võlausaldaja vastu (VÕS § 171 lg 1). Reisijad on loovutanud oma nõuded kostja vastu hagejale. Seega on hageja õigustatud esitama kostja vastu hüvitisenõude.
5.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2014 määrus (EU) nr 261/2004 (määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta. Õigus hüvitisele tekib EU 261/2004 määrus artikkel 7 alusel. Reisijad saavad hüvitist kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Kuigi määrus nr 261/2004 ei näe lennu hilinemisel ette rahalist hüvitist vastavalt artiklile 7, on Euroopa Liidu Kohus asunud liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 punktis 61 seisukohale, et hilinenud lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse nr 261/2004 artiklis 7, kui nad niisuguste lendude tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem.
6.Määruse artikkel 5(3) kohaselt ei ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Nimetatut kohaldatakse ka lennu hilinemise korral. Euroopa Kohtu 31.01.2013.a lahendis asjas C12/11, p 28-29 on Euroopa Kohus selgitanud, et termini „erakorralised asjaolud” all peetakse otseselt silmas asjaolusid, mis on „mittekorralised”. Õhutranspordi kontekstis tähistavad need sündmust, mis ei ole oma olemuselt või päritolult omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Teisisõnu hõlmab see kõiki asjaolusid, mis ei allu lennuettevõtja kontrollile, sõltumata nende asjaolude olemusest ja tõsidusest.
7.Kostja ei ole oma vastuses välja toonud ühtegi erakorralist asjaolu, mis annaksid aluse keelduda hüvitise tasumisest. Samuti on kostja kinnitanud, et on nõus tunnistama hageja

5

põhinõuet järgmiste reisijate osas kokku 5700 eurot: ML ja RL hüvitis summas 1 200 eurot; AP hüvitis summas 600 eurot; ML ja ES hüvitis summas 1 200 eurot; EP, HS, AK ja DS hüvitis summas 2 400 eurot; EL hüvitis 300 eurot (50%). EL osas on kostja viidanud õigusele vähendada reisijatele makstavat hüvitist kui lend sihtkohta hilineb üle 3 tunni kuid alla 4 tunni (EÜ määruse 261/2004 artikkel 7 lõige 2 punkt c). Samas on hageja menetluses tõendanud, et lend 7104 tehti planeerimata vahemaandumisega CLJ-s Rumeenias ning jõudis pärast vahemaandumist Rumeenias Tallinnasse 07:14 (dtl 380384). Arvestades planeeritud saabumisaega 23.02.2025 kell 02:40 (dtl 116) oli hilinemine üle 4 tunni. Seega puudub kohtu hinnangul alus hüvitist EL osas 50 % ulatuses vähendada. Eeltoodust tulenevalt on hageja hüvitise nõue kostja vastu põhjendatud ning kostjal tuleb hagejale hüvitada kokku 6000 eurot.

8.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka perioodil 26.03.2025-08.05.2025 sissenõutavaks muutunud viivise summas 80,65 eurot ning viivise alates 09.05.2025 (k.a) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 6000 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja on teavitanud kostjat oma nõudest 18.02.2025, 26.02.2025, 25.03.2025 ning 26.03.2025. Määrus nr 261/2004 ei näe ette tähtaega, mille jooksul peab lennuettevõtja nimetatud määruse artiklis 7 ettenähtud lennuhüvitisi maksma. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus on seisukohal, et mõistliku aega tuleb hakata lugema VÕS § 82 lg 3 alusel lennutõrke toimumisest, mitte nõudekirja saatmisest. EL määruse 261/2004 artiklis 7 sätestatud rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumise mõistlik aeg ei saa olla kohtu hinnangul üle 7 päeva. See haakub ka EL määruse 261/2004 art 8 lg 1

6

punktis a sätestatud kohustusega tagastada ka piletiraha 7 päeva jooksul. Kohus asub seega seisukohale, et VÕS 82 lg 3 ning VÕS 113 lg 2 alusel on hageja õigustatud nõudma viivist alates 26.03.2025. Perioodil 26.03.2025 kuni 05.02.2026 moodustab viivis põhinõudelt summas 6000 eurot kokku 544,86 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit). Kuna hageja on õigustatud viivist nõudma, siis ei oma kohtu hinnangul iseenesest tähtsust ka kostja vastuväide selles osas, et hageja ei tõendanud kohtuväliselt, et tal oleks õigus reisijaid esindada. Samuti ei võta viivise nõude esitamise õigust ära asjaolu, et hageja ei andnud kostjale piisavalt aega vabatahtlikult nõuet täita. Kostja vastuväidete osas peab kohus üksnes vajalikuks märkida, et seadus ei sätesta üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena. Seega võisid hageja ja reisijad lepingud mis tahes vormis sõlmida (TsÜS § 77 lg 1). Samuti ei ole kostja tõendanud, et tema poolt viidatud tüüptingimused hüvitise taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu kohta oleksid saanud lepingu osaks. Reisijad ei ole lepinguid sõlminud otse kostjaga, vaid reisikorraldajaga, kes tellib tšarterlendude korraldamise teenust kostjalt. Puuduvad tõendid, et reisikorraldajaga pakettreisilepingut sõlmides oli reisijal mõistlikult võimalik aru saada ja tutvuda kostja tüüptingimustega. Lisaks märgib kohus, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et hageja on kostjale esialgsete nõudekirjadega ka nõude loovutamise dokumendid edastanud, mis olid allkirjastatud TsÜS § 78 lg 2 mõttes omakäelise allkirjaga võrdseks loetaval allkirja mehhaanilisel teel jäljendamise viisil ning digitaalselt allkirjastatud lepingud on edastatud kostjale enne hagiavalduse esitamist (dtl 164-354). Kohus asub seisukohale, et VÕS § 113 lg 2 (viivisearvestuse algus) mõttes ei pidanud hageja andma kostjale ka täiendavat tähtaega hüvitise tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja viivsenõude.

9.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudekulud summas 400 eurot. VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega oli alates hagi esitamisest hagejal õigus nõuda viivist. VÕS § 1131 lg 1 ei sea võla sissenõudmise kulude nõude esitamiseks muid eeldusi, muuhulgas ei pea võlausaldaja tõendama, milliseid toiminguid ta võla sissenõudmiseks tegi või kas need olid tõhusad. Seega kuulub hageja võla sissenõudmise kulude nõue 400 euro ulatuses rahuldamisele.
10.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis summas 6000 eurot, viivis perioodi eest 26.03.2025-05.02.2026 summas 544,86 eurot ning viivis põhinõudelt summas 6000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.02.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
11.Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulud

7

12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole kostja TsMS § 168 lg 6 mõttes käesoleval juhul hagi õigeks võtnud, seega ei ole kohane menetluskulusid hageja kanda jätta ning lähtuda tuleb TsMS §-st 162 lg 1. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista menetluskulu kokku summas 1455 eurot, s.h: maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 20 eurot; materjalide komplekteerimine, õiguslik analüüs, hagiavalduse koostamine 210 eurot (1,5h); riigilõiv 665 eurot; 07.07.2025 seisukoha koostamine 420 eurot (3h); 08.01.2026 seisukoha koostamine 140 eurot (1h). Kohus asub seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud teenused ja neile kulud aeg on olnud mõistlik ja põhjendatud. Kohus arvestab siinkohal ka tsiviilasja õiguslikku keerukust, sisu ja mahtu ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Ka tasutud riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse kulu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga. Menetluskulude nimekirja tabelis on märgitud vandeadvokaadist esindaja tunnihinnaks 140 eur/h (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, menetluse aega, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks pidada vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasumäära 140 eurot (käibemaksuta). Seega on hageja menetluskulud põhjendatud 1455 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 1455 eurot, s.h riigilõiv 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindaja tasu 770 eurot.
14.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja