Võlaõigus

2-25-17820 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja otsuse tegemise alus

Kohtuotsuse põhjendused

2-25-17820 kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-2316, p 16).

2-25-17820 tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Hageja on seisukohal, et lepingu nr sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja märgib, et kostjal ülalpeetavad puudusid. Kostja konto väljavõtte alusel tuvastas hageja, et laenutaotleja viimase kolme kuu pangakonto väljavõttest lähtuvalt oli kostja oktoobri töötasu 4500 eurot, novembri töötasu 3495 eurot ja detsembri töötasu 2475 eurot. Hageja arvestas kostja keskmiseks netotöötasuks madalama kuu töötasu 2475 eurot. Kostja tööandja oli x OÜ. Kostja nimetas enda majapidamiskuludeks 500 eurot ja hageja sai kostja konto väljavõttelt majapidamiskuludeks 99 eurot. Hageja arvestas kostja poolt nimetatud kõrgema majapidamiskulude summaga 500 eurot. Hageja arvestas kostja kohustusteks 1270 eurot. Kostja sissetulek 2475 – majapidamiskulud 500 – kohustused 1270 – võetava laenumakse igakuine makse 164,50 = 540,50 eurot jääb kostjale vabu vahendeid. Konto väljavõttelt ei nähtunud kahtlaseid tehinguid ega makseid, samuti ei olnud kostjal hasartmängule viitavaid tehinguid. Hageja arvestab, et kliendile peab peale kohustuste ja välja antava laenu kuumakse tasumist jääma vähemalt 15% palgast (dtl 3-4). Hageja on kohtule esitanud kostja SEB Panga konto väljavõtte perioodi 01.10.2019 – 02.01.2020 osas. Kohtule esitatud andmete põhjal on kohus veendunud, et 08.01.2020 lepingu nr X sõlmimisel on hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

2-25-17820 mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hagi kohaselt oli kostja lepingu nr X kohustuste täitmisega viivituses osaliselt alates 15.06.2025 osamaksest ja täielikult oli tasumata 15.07.2025 ja 15.08.2025 osamaksed (dtl 4). Hageja edastas 15.08.2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 60) ning kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, saatis hageja 03.09.2025 kostjale teate lepingu 03.09.2025 ülesütlemise kohta (dtl 62). Kohus on eeltoodule tuginedes seisukohal, et lepingu on hageja poolt korrektselt üles öeldud.

2-25-17820 lepingus sätestatud määras s.o 0,0576% päevas kuni põhivõla (s.o 1295,35 eurot) tasumiseni. Menetluskulud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.