Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 2 1 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hageja nõuded ja põhjendused

Kliendi suhtes teostatud esmase taustakontrolli käigus hinnati isik järelmaksu vormistamise hetkel aktsepteeritava riskiastmega. Kliendi poolt täidetud ja kinnitatud järelmaksu taotluse menetlemise käigus ei tuvastatud vastuolusid kliendi poolt esitatud andmetes, taotletud ja eelarvutatud koguriski summa vahel, mistõttu pidasime võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse protsessi käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Taotletud järelmaksu summa, soovitud seadme(te) liik ja järelmaksu sõlmimise tehingu sessioon olid Telia hinnangul tavapärased ning taotluse menetlemise käigus pole tuvastatud asjaolusid, mis takistaksid järelmaksu lepingu sõlmimist või viitaksid kliendi kõrgendatud riskiastmele. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta.

2

Arvestades hagi aluseks oleva lepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

xxx AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas xxx AS teenuseid nende eest tasumata.

xxx AS on kostjale edastanud e-kirja teel 17.10.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse, kuna kostjal oli tasumata tähtaegsed arved ja osamaksed 30.06.2022, 31.07.2022, 31.08.2022 ja 30.09.2022. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud luges Telia sõlmitud lepingud üles öelduks 31.10.2022.a.

xxx AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: 20220615055147, 20220715555378, 20220816210572, 20220916845536, 20221018057005

xxx AS on saatnud kostjale veel 1 arve nr 11202211344699, mis koosneb järelmaksu jääkväärtustest.

Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata põhivõlgnevus summas 514,01 eurot (millest järelmaks 68,08 eurot ja järelmaksu jääkväärtus 450,93 eurot) ning intress 44,92 eurot.

Kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 2. maksegraafiku-järgsest osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni.

xxx AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud:

xxx AS-i ja kostja vahel oli sõlmitud 29.12.2020 kliendileping nr xxx (dtl 14).

xxx AS-i ja kostja vahel oli sõlmitud 29.12.2020 järelmaksuleping nr xxx seadme Huawei P40 Pro 5G hall ostmiseks, mille netohind on 699,00 eurot. Lepingu kohaselt oli intressi määr 21,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 26,07% aastas (dtl 16-19). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.

Lepingu nr xxx sõlmimise ajal (29.12.2020) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09 % aastas (kehtiv alates 01.12.2020). VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kolmekordne määr oleks seega 60,27 % aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingute krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.

xxx AS on kostjale edastanud e-kirja teel 17.10.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse, kuna kostjal oli tasumata tähtaegsed arved ja osamaksed summas 72,80 eurot. Kostjale anti tasumiseks tähtaeg 31.01.2022 (dtl 50).

Kuna kostja võlgnevust ei tasunud on Telia lugenud sõlmitud lepingud üles öelduks 31.10.2022.a.

xxx AS on loovutanud oma nõuded hagejale ning sellest on kostjat teavitatud 13.11.2024 (dtl 52).

Hageja on edastanud kostjale võlateatised ja hagihoiatused (dtl 53-58).

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 27.11.2025 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 77-79).

4

Hageja 03.12.2025 vastusest, esitatud hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Pole mingit kindlust, et kostjale antud järelmaks oleks vastanud tema finantsolukorrale. Krediidiandja on jätnud kontrollimata, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi või kahjulikke majanduslikke tagajärgi.

Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et xxx AS oleks kontrollinud kostja sissetulekuid ja kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Esitatud tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja olemasolevate finantskohustuste kontrollimiseks ja tuvastamiseks midagi teinud. Seega on ka krediidiandja poolt teostatud analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta teenindada võetavat järelmaksu formaalne, millega ei saa lugeda täidetuks VÕS §-s 4034 sätestatud nõudeid.

Ka Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

Antud juhul ei nähtu tõenditest, et krediidiandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid on tuginetud üksnes krediidisaaja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks laenutaotluses midagi võltsinud või oleks krediidiandja eest midagi varjanud, mistõttu ei ole kohaldatav VÕS § 403 4 lg 7 4. lauses sätestatud tagajärg.

Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Intressimäär alates laenu väljastamisest 29.12.2020 kuni 31.10.2022 oli null protsenti. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2) (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Seega kostjal hagejale intressi tasumise kohustust summas 44,92 eurot ei ole.

5

Hagis toodud tsiviilasja hind oli 1060,61 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui nõue oleks sellisena esitatud) oleks 975,69 eurot (võlgnevus 514,01 eurot, viivis 338,32 eurot ja aastane viivis 123,36 eurot) ehk hagi rahuldati ~92%.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja kanda.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 92% summas 257,60 eurot.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja, mitte (vande)advokaat, ning tegemist ei ole faktiliselt ega õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot.

Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 3 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele osaliselt. Kohus leiab, et tegemist on nö tüüphagiavaldusega, mis on koostatud varem esitatud põhja peale. Samuti ei ole kohus antud asjas korraldanud kohtuistungit ning tegemist ei ole olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses ehk summas 360 eurot 6

(1 x 120 eurot), millisest kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 331,20 eurot (360 eurot x 92%).

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.