Aktiva Finance Xx OÜ hagi M Mi vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise nõudes
Hagihind
5 720 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Xx OÜ (registrikood 10746479) Hageja esindaja: S R (e-post xxx) Kostja: M M (isikukood xxx, elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista M Milt põhivõlgnevus 3 200 eurot ja viivis 358,68 eurot Aktiva Finance Xx OÜ kasuks.
3.Välja mõista M Milt Aktiva Finance Xx OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (s.o 3 200 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.01.2026 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Xx OÜ nõuded M Milt intressivõlgnevuse ja sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.
Menetluskulud jätta 32,11% ulatuses Aktiva Finance Xx OÜ ja 67,89% ulatuses M Mi kanda.
6.Välja mõista M Milt menetluskulu 627,98 eurot Aktiva Finance Xx OÜ kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb M Mil tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse
normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Xx Xx OÜ ja kostja sõlmisid 06.12.2023 tähtajatu krediidikonto lepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kasutada krediiti summas 1 000 eurot, intressimääraga 40% aastas. 06.12.2023 sõlmisid Xx Xx OÜ ja kostja ka lepingu nr XXX põhitingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati kostja krediidilimiiti 3 200 euroni, intressimäär jäi samaks. Kostja kohustus täitma lepingust tulenevad kohustused krediidiandja esitatud arvete alusel. Kostja ühtegi tagasimakset lepingu katteks ei teinud, jäädes võlgnevusse 15.01.2024, 15.02.2024 ja 15.03.2024 maksetega. Sellega seoses saatis esialgne võlausaldaja 16.03.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav võlgnevuse tasumiseks kuni 30.03.2024 ning hoiatati, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb võlausaldaja lepingu üles 31.03.2024. Kostja võlgnevust ei tasunud. Esialgne võlausaldaja loovutas 02.04.2024 kostjavastased nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal saadud laenusummast tagastamata 3 200 eurot ja tasumata intress 270,22 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 3 200 eurolt määraga 40% aastas perioodi 01.04.2024 – 19.12.2024 eest kokku summas 919,78 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmistega on tekkinud kulu kokku 50 eurot. Krediidiandja järgis lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja hindas 06.12.2023 lepingu ja selle põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel kostja krediidivõimelisust kostja esitatud andmete ning avalikest andmebaasidest (Maksu- ja Tolliamet, rahvastikuregister, kinnisvararegister, Ametlikud Teadaanded, Taust.ee ja Creditinfo.ee) saadud andmete alusel. Lisaks analüüsis krediidiandja kostja pangakonto väljavõtet ning arvestas kostja kohustuste hulka krediidikonto kuumaksed. Esialgne võlausaldaja hindas kostja krediidivõimelikust põhjalikult, mille tulemusel selgus, et kostja igakuine netosissetulek oli piisav taotluste rahuldamiseks ning samuti olid igakuised kohustused väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidiandja hinnangul oli kostja laenuvõimeline (lepingujärgsed igakuised osamakse/tagasimakse olid jõukohased) ning oli veendunud, et kostja suudab lepingutest tulenevaid kohustusi täita. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 3 200 eurot, intressivõlgnevuse 270,22 eurot, viivise 919,78 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 50 eurot ning täiendava viivise põhivõlalt 3 200 eurolt 40% aastas alates 20.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Juhul kui kohus asub seisukohale, et lepingute sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3 200 eurot, viivise 358,68 eurot ja viivise põhivõlalt 3 200 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja seisukohad
2.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult 08.02.2025. Kostja hagile ei vastanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.Hageja on kohtule esitanud krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimused (dtl 42) ja lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe (dtl 46), isikusamasuse tuvastamise ankeedi, mis on edastatud Eesti Post AS-i esindusse 20.05.2012 (dtl 76) ja süsteemi väljavõtte IP-aadresside logidega smart-ID paroolide kasutamise kohta (dtl 59-60). Lepingutel poolte allkirju ei nähtu. Tulenevalt VÕS (võlaõigusseadus) § 404 lg 1 tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg 2 loetletud teave. VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka 2
sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb VÕS § 408 lg 1 järgne lepingu tühisuse tagajärg.
5.Hageja selgituste kohaselt (dtl 340-343) esitas kostja 06.12.2023 esialgse laenutaotluse ja krediidilimiidi suurendamise taotluse Xx Xx OÜ kodulehe smsraha.ee vahendusel. Kõik laenulepingu dokumendid edastati kostja taotluses märgitud e-posti aadressile xxx. Kohtule on esitatud e-kirjad (dtl 363, 372, 384 ja 393), mis on saadetud lepingute sõlmimise päeval kostja taotluses märgitud e-posti aadressile, saatjaks on xxx. Hageja on esitanud ka e-kirjadega edastatud failid (dtl 365-371, 373-383, 386-392 ja 394). Kohus loeb tõendatuks, et kostja tegi 06.12.2023 tahteavaldused Xx Xx OÜ-lt laenu saamiseks ning et krediidiandja edastas kostjale lepingudokumendid püsival andmekandjal (e-kirjaga elektrooniliste failidena), kuid tõendamata on kostja tahteavalduste sisu. Hageja on viidanud kostja taotluste osas 07.01.2026 menetlusdokumendi lisale 3 (dtl 355 ja 359), millelt nähtuvad taotluse andmed selgelt VÕS § 404 lg 2 loetletud mahus teavet ei sisalda.
6.Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki VÕS § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping tulenevalt VÕS § 408 lg 2 siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Hageja selgituste kohaselt (dtl 234) kanti 290 eurot kostja kontole 06.12.2023. Kogu krediidi kostja kasutusse andmise tõendamiseks on hageja esitanud maksekorraldused (dtl 348-353) ja väljavõtte enda logist (dtl 354). Kohtule arusaadavalt on esitatud maksekorralduste puhul tegemist krediidiandja enda süsteemi andmete põhjal koostatud tõenditega, mis ei oma seetõttu pangadokumendile omast usaldusväärsust. Kohus märgib, et krediidiandja enda infosüsteemi andmed ja väljavõtted üksi ei tõenda seda, kas ja millises summas laen tegelikult välja maksti. Siiski nähtub hageja esitatud kostja konto väljavõttelt (dtl 78-103), et krediidikonto lepingu nr XXX alusel on kostjale tehtud järgmised väljamaksed: 06.12.2023 290 eurot, 07.12.2023 750 ja 1110 eurot, 15.12.2023 880 eurot, 19.12.2023 120 eurot ja 50 eurot. Vastavad summad ja kuupäevad nähtuvad ka krediidiandja infosüsteemi väljavõttelt ning esitatud maksekorraldustelt. Kohus leiab, et kuivõrd krediidiandja enda infosüsteemi ja kostja konto väljavõttelt nähtuvad laenusummad ja väljamaksete kuupäevad ühtivad, on krediidiandja logi puhul tegemist usaldusväärse tõendiga. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on ajavahemikul 06.12.2023 – 19.12.2023 kasutanud krediiti kokku 3 200 eurot.
7.Kohus loeb tõendatuks, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 06.12.2023 krediidikonto lepingu nr XXX, mille alusel võimaldas krediidiandja kostjale alates 06.12.2023 krediidi kuni 1 000 eurot kasutamist intressiga 40% aastas (dtl 42). Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 49,26% aastas (leping dtl 42, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 43-45). Samuti loeb kohus tõendatuks, et 06.12.2023 lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale krediidi kuni 3 200 eurot kasutamist, intressiga 40% aastas (dtl 46). Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 49,25% aastas (leping dtl 46, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 47-49).
8.Nõude loovutamise teatise (dtl 64) kohaselt loovutas Xx Xx OÜ lepingust nr XXX tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 02.04.2024.
9.VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
10.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-21-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 06.12.2023 lepingute sõlmimise ajal 16,72%. Kohus leiab, et lepingus nr XXX ja selle põhitingimuste muutmise kokkuleppes märgitud krediidikulukuse määrad vastavalt 49,26% ja 49,25% aastas vastavad tegelikkusele ning vastavad määrad VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud. 3
11.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust.
12.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
13.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
14.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
15.Tulenevalt KAVS § 49 lg 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
16.Hageja selgituste (dtl 329 jj) kohaselt hindas krediidiandja kostja krediidivõimelisust 06.12.2023 lepingu ja selle põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel kostja esitatud andmete ning avalikest andmebaasidest (Maksu- ja Tolliamet, rahvastikuregister, kinnisvararegister, Ametlikud Teadaanded, Taust.ee ja Creditinfo.ee) saadud andmete alusel Lisaks analüüsis krediidiandja kostja pangakonto väljavõtet. Kogutud andmete analüüsi tulemusel võttis krediidiandja esmase laenutaotluse rahuldamisel kostja keskmise sissetulekuna arvesse 1866,30 eurot, finantskohustustena 750,09 eurot ja majapidamiskuludena 550 (dtl 338). Krediidilimiidi 4
suurendamise taotluse rahuldamisel võttis krediidiandja kostja sissetulekuna arvesse 1 482,65 eurot, finantskohustustena 744,63 eurot ja majapidamiskuludena 400 eurot (dtl 333). Mõlemal juhul arvestas krediidiandja täiendavalt igakuise tagasimaksega 100 eurot. Taotluste esitamise ajal kostjal maksehäired ning maksuvõlgnevused puudusid. Seejuures teavitas kostja esialgse taotluse esitamisel oma majapidamiskuludeks 550 eurot, finantskohustusteks 234 eurot ja sissetulekuks 1 600 eurot (dtl 335). Krediidilimiidi suurendamise taotluse esitamisel teavitas kostja oma majapidamiskuludeks 400 eurot, finantskohustusteks 634 eurot ja sissetulekuks 1 600 eurot (dtl 330).
17.Kohtule esitatud krediiditoimikust nähtuvalt oli kostja 06.12.2023 esialgses laenutaotluses (dtl 355) märkinud oma majapidamiskuludeks 550 eurot ning finantskohustusteks liising/järelmaks 90 eurot ja smsraha.ee 144 eurot; teises laenutaotluses (dtl 359) oli kostja märkinud oma majapidamiskuludeks 60 eurot, finantskohustusteks liising/järelmaks 90 eurot, renditasu 300 eurot, smsraha.ee 144 eurot. Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi 06.12.2023 päringud avalikesse registritesse (dtl 356-357 ja 360-361), v.a päring Maksu- ja Tolliametile, mis on tehtud 27.05.2023. Kohtu hinnangul võivad päringud avalikesse registritesse anda alust täiendava teabe küsimiseks tarbijalt, kuid need ei ole piisavad tema majandusliku seisundi, sh kohustuste, välja selgitamiseks tervikuna. Kohtule on esitatud kostja konto väljavõtte perioodist 24.06.2023 – 21.12.2023 (dtl 78 jj). Väljavõttelt nähtuva perioodi viimane kuupäev on hilisem kui laenutaotluste lahendamise kuupäev. Kohus leiab, et väide kostja kontoväljavõtte analüüsimise kohta ei ole usutav, kuna pangakonto väljavõte on kogutud hiljem, kui peaks olema läbi viidud krediidianalüüs. Samuti puuduvad hageja väited selle kohta, millised andmed on krediidiandja väljavõttelt tuvastanud. Seetõttu jääb kohtule ka arusaamatuks, kust pärinevad krediidiandja andmed kostja keskmise sissetuleku kohta perioodil juuli 2023 kuni detsember 2023, kui päring Maksu- ja Tolliametile on tehtud 27.05.2023 ning see on perioodi mai 2022 kuni mai 2023 kohta (dtl 356 ja 360). Esitatust ei nähtu, et enne 06.12.2023 sõlmitud lepingu ja selle põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimist oleks kindlaks tehtud juba olemasolevate kohustuste põhiosa ja intresside suurust, lepingute kestust ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kostja maksevõimele, samas kui kostja märkis esialgses laenutaotluses (dtl 355) juba kaks olemasolevat kohustust: smsraha.ee ja liising/järelmaks ning muudatuse taotluses (dtl 359) juba kolm olemasolevat kohustust: smsraha.ee, liising/järelmaks, renditasu. Välja on selgitamata ka kostja tegelikud kulutused esmavajalikule (nn majapidamiskulutused), samuti ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud selgitust, miks samal kuupäeval esitatud taotlustes on kostja esitanud oma majandusliku seisundi kohta erinevaid andmeid.
18.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 06.12.2023 lepingu ja selle muutmise kokkuleppe sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
19.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et olukorras, kus krediidiandja ei ole kogunud andmeid kõigi laenutaotluses esitatud andmete kontrollimiseks ning on krediidivõimelisuse hindamiseks olulised andmed jätnud täielikult või osaliselt ka kostjalt küsimata, ei ole krediidivõimelisuse 5
võimalik valesti hindamine etteheidetav kostjale ning kohaldub VÕS § 403 4 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.
20.Hageja selgitas (dtl 344-345), et juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, on esialgse võlausaldaja avaldus lepingu ülesütlemiseks toimeta. Tulenevalt sellest, et leping on tähtajatu, lähtub hageja nõude ümberarvestamisel põhimõttest, et saadud krediit tuleb tagastada ühe aasta jooksul viimasest krediidi kasutusele võtust. Krediidiandja maksis kostja arvele krediiti kokku 3 200 eurot (viimane väljamakse 19.12.2023). Kostja pidanuks tagasimakseid teostama alates 20.12.2023 kuni 20.12.2024, kuid ühtegi tagasimakset teinud ei ole. Viimase tagasimakse tähtaeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
21.Leping oli tähtajatu. Kohus nõustub hagejaga, et maksete ümberarvestamisele kohaldub analoogia alusel VÕS § 4062 lg 3-järgne regulatsioon, mille kohaselt tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 406 1 sätestatud eeldusi. VÕS § 4061 lg 4 p 1-3 järgi kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga, loetakse tähtajatu tarbijakrediidilepingu korral krediidi kulukuse määra arvutamisel, et krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; kasutusse võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest; intressi ja muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse võetud krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega. Olukorras, kus kõigi osamaksete tasumise tähtpäev osa saabunud, on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud.
22.Hageja märkis, et kui kohus asub seisukohale, et lepingute sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3 200 eurot, viivise 358,68 eurot ja viivise põhivõlalt 3 200 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
23.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 3 200 eurot VÕS § 108 lg 1 alusel, viivise 358,68 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel (põhisumma 3 200 eurot, periood 21.12.2024 07.01.2026, VÕS § 113 lg 1 II-lause järgne määr, arvestus dtl 395), samuti viivise põhivõlgnevuselt alates 08.01.2026 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhikohustuste täitmiseni.
24.Kuivõrd hageja ümberarvestuse korral intressi ja sissenõudmiskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, jäävad vastavad nõuded täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
25.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagi hinnaga 5 720 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 3 883,48 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 32,11% ja kostja kanda 67,89% menetluskuludest.
26.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 595 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 991,75 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on riigilõiv tasutud.
27.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja väljatoodu kohaselt oli õigusteenuse tunnihind 169 eurot ning esindaja tegi järgmised toimingud: - maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine – 20 eur; 6
- täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule – 3 tundi; - 16.01.2025 vastuse koostamine - 2,5 tundi; - menetluskulude nimekirja koostamine - 0,25 tundi. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi koostamisele koos seonduvate toimingutega kuluda üle 2,5 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse vormi täitmine ning selgituste esitamine vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohus leiab, et keskmise võrreldava õigusteenuse hind (mitteadvokaadist esindaja, nõuded tarbijakrediidilepingust) ei ületa 120 eurot tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on kohtu hinnangul 330 eurot (2,75 x 120). Hageja menetluskulu koos riigilõivuga on kokku 925 eurot.
28.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning menetluses sisuliselt ei osalenud, mistõttu ei saanud tal ka kulusid tekkida. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
29.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 627,98 eurot (925 x 67,89%).
30.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.