Tartu, 30. jaanuar 2026 Tartu kohtumaja (Kalevi 1, 51010, Tartu, e-post [email protected])
Tsiviilasja nr
2-25-12247
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi M.V vastu 3000 euro 97 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks
Hagi hind
6116 eurot 91 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150), lepinguline esindaja Brittany Tuul (e-post XXX) Kostja M.V (isikukood XXX , elukoht XXX, XXX, e-post XXX )
Asja lahendamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 30.07.2025 hagi M.V vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista M.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 2723 eurot 78 senti, mis koosneb järgmistest Telia Eesti AS ja M.V vahel sõlmitud lepingutest tulenevat põhivõla jääki:
2.1.240 eurot 66 senti 02.08.2019 mobiilsideteenuste liitumisleping nr 58998797,
196 eurot 4 senti 09.12.2020 järelmaksuga müügileping nr 1695310,
2.3.706 eurot 27 senti 21.12.2020 järelmaksuga müügileping nr 1709817,
2.4.116 eurot 35 senti 21.12.2020 järelmaksuga müügileping nr 1709829,
2.5.320 eurot 32 senti 08.01.2021 järelmaksuga müügileping nr 1720591,
2.6.101 eurot 56 senti 25.01.2021 järelmaksuga müügileping nr 1745032,
2.7.405 eurot 12 senti 31.03.2021 järelmaksuga müügileping nr 1821742,
2.8.120 eurot 1 sent 31.03.2021 järelmaksuga müügileping nr 1821745,
2.9.103 eurot 63 senti 01.04.2021 järelmaksuga müügileping nr 1821824,
2.10.18 eurot 66 senti 07.05.2021 järelmaksuga müügileping nr 1842890
2.11.395 eurot 16 senti 05.08.2021 järelmaksuga müügileping nr 1935251.
3.Mõista M.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (2723 eurot 78 senti) 24% aastas alates 30.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group hagi M.V vastu osas, milles Aktiva Finance Group palus välja mõista intressi 108 eurot 5 senti, sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 2237 eurot 66 senti põhivõlalt (3000 eurot 97 senti) perioodil 21.06.2022–29.07.2025 ning jätta rahuldamata tema põhivõla nõue 277 euro 19 sendi ulatuses (3000,97 – 2723,78).
5.Jätta menetluskuludest 50% M.V kanda ja 50% Aktiva Finance Group OÜ kanda. M.V-l puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
6.Mõista M.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 495 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (495 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30.07.2025 hagi M.V (kostja) vastu 3000 euro 97 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks, tulenevalt Telia Eesti AS (teenusepakkuja) ja kostja vahel 01.08.2019 sõlmitud kliendisuhete raamlepingust nr 27805768, 02.08.2019 sõlmitud Telia mobiilsideteenuste liitumislepingust nr 58998797 ning
1.1.Hagiavalduse sõlmisid kostja ja teenusepakkuja 12 lepingut (lepingud): 1) 01.08.2019 kliendisuhete raamleping nr 27805768 2) 02.08.2019 Telia mobiilsideteenuste liitumisleping nr 58998797, millega kostja sai õiguse kasutada täiendavaid teenuseid vastavalt hinnakirjale, 3) 09.12.2020 järelmaksu müügileping nr 1695310 seadme 5’’ LED-teler LG UN71 ostmiseks, mille tingimuste kohaselt oli kauba maksumus 429 eurot, lepingutasu 1 eurot, intress 0% aastas, krediidikulukuse määr 0,23% aastas, tagasimakseid tuli teha 24 kuud; 4) 21.12.2020 järelmaksu müügileping nr 1709817 seadme Apple iPhone 12 128 GB ostmiseks, mille tingimuste kohaselt oli kauba maksumus 969 eurot, lepingutasu 1 eurot, intress 0% aastas, krediidikulukuse määr 0,05% aastas, tagasimakseid tuli teha 48 kuud; 5) 21.12.2020 järelmaksu müügileping nr 1709829 seadme Apple AirPods ostmiseks, mille tingimuste kohaselt kauba maksumus 159 eurot 90 senti, lepingutasu 1 eurot, intress 0% aastas, krediidikulukuse määr 0,31% aastas, tagasimakseid tuli teha 48 kuud; 6) 08.01.2021 järelmaksu müügileping nr 1720591 seadme Sony PlayStation 4 500 GB Slim + FIFA 21 + lisapult ostmiseks, mille tingimuste kohaselt oli kauba maksumus 459 eurot, intress 9,9% aastas, krediidikulukuse määr 10,11% aastas, tagasimakseid tuli teha 48 kuud; 7) 25.01.2021 järelmaksu müügileping nr 1745032 seadme Monitor Benq XL2411P 24” ja tarne ostmiseks, mille tingimuste kohaselt kauba maksumus 201 eurot 98 senti, lepingutasu 19 eurot 90 senti, intress 21,9% aastas, krediidikulukuse määr 30,31% aastas, tagasimakseid tuli teha 48 kuud; 8) 31.03.2021 järelmaksu müügileping nr 1821742 seadme Samsung Galaxy A72 ostmiseks, mille tingimuste kohaselt oli kauba maksumus 449 eurot, intress 9,9% aastas, krediidikulukuse määr 10,07% aastas, tagasimakseid tuli teha 48 kuud; 9) 31.03.2021 järelmaksu müügileping nr 1821745 seadme juhtmevaba peakomplekt JBL Quantum 800, JBLQUANTUM800BLK ostmiseks, mille tingimuste kohaselt oli kauba maksumus 199 eurot 99 senti, lepingutasu 15 eurot 90 senti, intress 21,9% aastas, krediidikulukuse määr 29,04% aastas, tagasimakseid tuli teha 48 kuud; 10) 01.04.2021 järelmaksu müügileping nr 1821824 seadme klaviatuur Corsair K70 RGB MK.2 Cherry MX Red (SWE), CH-9109010-ND ja tarne ostmiseks, mille tingimuste kohaselt oli kauba maksumus 172 eurot 98 senti, lepingutasu 15 eurot 90 senti, intress 21,9% aastas, krediidikulukuse määr 29,68% aastas, tagasimakseid tuli teha 48 kuud; 11) 07.05.2021 järelmaksu müügileping nr 1842890 seadmete F&D T-300X, A72 kaamera kaitseklaas, A72 Arc+ kaitsekile ja A72 Fino tagakaas ostmiseks, mille tingimuste kohaselt oli kauba maksumus 140 eurot 96 senti, lepingutasu 9 eurot 90 senti, intress 21,9% aastas, krediidikulukuse määr 37,64% aastas, tagasimakseid tuli teha 12 kuud; 12) 05.08.2021 järelmaksu müügileping nr 1935251 seadme Apple Watch Series 6 40 mm GPS (alumiinium) must ostmiseks, mille tingimuste kohaselt oli kauba maksumus 439 eurot, intress 9,9% aastas, krediidikulukuse määr 10,08% aastas, tagasimakseid tuli teha 48 kuud. Kostja rikkus lepinguid, kui jäi teenusepakkujale mobiilsideteenuste liitumislepingu nr 58998797 järgsete maksete tegemisega viivitusse 20.02.2022, 20.03.2022 ja 20.04.2022 ning kõikide eelnimetatud järelmaksu müügilepingu järgsete maksete tegemisega viivitusse 31.01.2022, 28.02.2022 ja 31.03.2022 osamaksete osas. Teenusepakkuja saatis kostja e-posti 3
aadressile 06.04.2022 hoiatuse, et ütleb kostjaga sõlmitud lepingud üles, kui kostja võlgnevust ei tasu. Teenusepakkuja ütles kõik kostjaga sõlmitud lepingud rikkumiste tõttu 20.04.2022 üles. Teenusepakkuja loovutas 13.11.2024 enda nõuded kostja vastu hagejale. Hageja saatis peale lepingute ülesütlemist kostjale tasulised kirjad 20.12.2024 (25 eurot), 27.12.2024 (5 eurot) ja 06.01.2025 (5 eurot), lisaks tekkisid muud makseviivitusega seotud kulud 15 eurot.
1.2.Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 3000 eurot 97 senti (millest võlg mobiilsete teenuste osutamise eest on 240 eurot 66 senti, järelmaksu müügilepingute alusel 350 eurot 1 sent ja järelmaksu müügilepingute jääkväärtuste eest 2410 eurot 3 senti), intressi 108 eurot 5 senti, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivis 2237 eurot 66 senti ajavahemiku 21.06.2022–29.07.2025 eest põhivõlalt (3000 eurot 97 senti) ja edasiulatuv viivis 24% aastas põhivõlalt 3000 eurot 97 senti alates 30.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Tartu Maakohus võttis 18.08.2025 määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus kätte 25.10.2025 isiklikult allkirja vastu. Kostja pidi hagile vastama hiljemalt 17.11.2025, kuid ei vastanud hagile tähtaegselt.
3.Tartu Maakohus andis 19.01.2026 hagejale tähtaja nõude kujunemise selgitamiseks ja lepingute ülesütlemisega seotud andmete täiendamiseks, nõuete loovutamise tõendamiseks ning nõude ümberarvutuse esitamiseks VÕS § 4034 lg 7 mõttes, mis sätestab, et kui krediidiandja rikub tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks seadusjärgne intressimäär VÕS § 94 mõttes ning muid tasusid (sh lepingutasu) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
4.Hageja täpsustas 20.01.2026 kohtule esitatud seisukohas nõude kujunemist ja ülesütlemisega seotud asjaolusid, esitas loovutamisteate ning märkis, et Riigikohtu seisukoha kohaselt ei ole sellise VÕS § 4034 lg 7 arvestuse esitamise kohustust juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098). Hageja tõi välja, et lepingud on lõppenud järgnevalt: lepingu 1695310 lõpptähtpäev saabus 20.12.2022,
lepingu 1709817 lõpptähtpäev saabus 20.12.2024,
lepingu 1709829 lõpptähtpäev saabus 20.12.2024,
lepingu 1720591 lõpptähtpäev saabus 20.01.2025,
lepingu 1745032 lõpptähtpäev saabus 20.01.2025,
lepingu 1821742 lõpptähtpäev saabus 20.04.2025,
lepingu 1821745 lõpptähtpäev saabus 20.03.2025,
lepingu 1821824 lõpptähtpäev saabus 20.04.2025,
lepingu 1842890 lõpptähtpäev saabus 20.05.2022,
lepingu 1935251 lõpptähtpäev saabus 20.08.2025.
5.Tartu Maakohus andis 27.01.2026 hagejale uuesti tähtaja, et hageja tõendaks teenusepakkuja nõuete loovutamist endale. Kohus selgitas, et esitatud loovutamisteatise metaandmete kohaselt on teatise autor hageja lepinguline esindaja Brittany Tuul ning dokument on loodud 20.01.2026 kell 11.52. Kohtu hinnangul ei ole seega tegemist nõude loovutamise teatisega, millega Telia Eesti AS sai teavitada kostjat 24.11.2025 oma nõuete loovutamisest hagejale. 4
6.Hageja esitas 28.01.2026 teenusepakkuja kinnituse, et teenusepakkuja kui loovutaja ja hageja kui loovutuse saaja on 13.11.2024 sõlminud nõude loovutamise lepingu, mille alusel on loovutuse saajale üle läinud loovutaja kliendilepingust nr 27805768 tulenevad kõik loovutaja nõuded kostja kui võlgniku vastu.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi TsMS § 407 lg-te 4–5 1 mõttes ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 lg 1 mõttes Tartu Maakohtule. Kostja ei vastanud tähtaegselt hagile ega teavitanud kohut mõjuvast põhjusest. Kostjal oli hagile vastamiseks aega 21 päeva, mis oli piisavalt pikk aeg. Kostja ei ole taotlenud riigi õigusabi, et hagile vastata ning kostjale ei toimetatud hagi kätte avaliku kättetoimetamisega. Kohus selgitas kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et kui kostja hagile ei vasta, on võimalik teha tagaseljaotsus ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus hagiavalduses, et kohus lahendaks asja tagaseljaotsusega, kui kostja hagile ei vasta ning tunnistaks tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel 12 lepingut – kliendisuhete raamleping, mobiilsideteenuste liitumisleping ja 10 järelmaksuga müügilepingut. Kohus leiab, et hagi saab liitumislepingust tuleneva põhivõla osas rahuldada tagaseljaotsusega. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista liitumislepingu järgi 240 eurot 66 senti. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 kohaselt selles osas tagaseljaotsuse põhjendava osata. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu järelmaksuga müügilepingute alusel põhivõla ja intressi saamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus teeb selle nõude kohta sisulise otsuse. Osas, milles kohus leiab, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus TsMS § 407 lg 6 kohaselt otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus käsitleb esmalt põhivõlga ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist järelmaksuga müügilepingute puhul (I) ning seejärel kõrvalnõudeid, menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist ning teeb menetluslikud otsustused (II). I
9.Kohus leiab, et teenusepakkuja ja kostja vahel 09.12.2020, 21.12.2020 (2 tk), 08.01.2021, 25.01.2021, 31.03.2021, 31.03.2021, 01.04.2021, 11.07.2021, 05.08.2021 sõlmitud kümme järelmaksuga müügilepingut on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest kauba järelmaksuga ostmise eest, millega võimaldati kostjale krediiti, oli ette nähtud lepingutasu. Kohus peab nende puhul omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud vastavalt Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikale (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C 679/18, OPR Finance s.r.o. vs. GK, p d 18 ja 46). Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on 5
vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).
9.1.Krediidiandja on kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098/50, p 17 jj). Sealjuures pidi teenusepakkuja VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Võtma arvesse kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet lepingus kokkulepitud tingimustel krediiti tagasi maksta, hindama kostja varalist seisundit, sissetuleku regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Teenusepakkuja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest ja lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
9.2.Teenusepakkuja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima mõistlikul viisil kostja esitatud teavet VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
10.Kohus märgib, et hageja pidi VÕS § 403 4 lg 13 kohaselt tõendama, et kostja krediidivõimelisust on hoolsalt kontrollitud ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud. Kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollima ka kostja vastuväiteta. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt lähtus teenusepakkuja igakordsel maksevõime hindamisel kostja taotluses esitatud andmetest oma tegevusala, sissetulekute allikate ja sissetuleku suuruse, samuti kohustuste, sh teenusepakkuja ees olevate kohustuste kohta. Maksimaalne kuumakse arvutati vastavalt teenusepakkuja metoodikale, arvestades nõudega, et võetavast kohustusest tulenev igakuine kuumakse ei ületaks 25% kliendi igakuisest vabast rahavoost, arvestades tarbija muude regulaarsete väljaminekutega ja majanduskuludega: (arvestuslik sissetulek-kohustused) x 25% = maksimaalne lubatud järelmaksu kuumakse. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja on sõlminud teenusepakkujaga kaheksa kuu jooksul kümme järelmaksuga müügilepingut, sealhulgas esimese pooleteise kuu jooksul viis lepingut. Hageja on järelmaksuga müügilepingute puhul üksnes nentinud, et lepingu summat, osamakse suurust ja lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna arvesse võttes oli võetud kohustuste täitmine kostjale jõukohane (dtl 5–44).
11.Kohus leiab, et teenusepakkuja ei ole järginud järelmaksuga müügilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ega hinnanud VÕS § 4034 lg 1–3 mõttes kostja krediidivõimelisust nõuetekohaselt, kui tugines lepingute sõlmimisel kostja andmetele ja avalikele andmebaasidele. Ebapiisav on lähtuda kostja esitatud andmetest, sest kogumata on andmed, mis võimaldaksid veenduda kostja antud andmete õigsuses. Hageja ei ole ka välja 6
toonud, millistest avalikest registritest teenusepakkuja lähtus. Teenusepakkuja jättis kostja tegelikud sissetulekud ja kohustused kontrollimata ning sõlmis paari aasta jooksul kostjaga üle kümne lepingu, millega võlad kuhjusid. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt arvelduskonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei tõendanud, et teenusepakkuja oleks hinnanud kostja krediidivõimelisust, lähtudes kostja arvelduskonto andmetest ega tõendanud, et muu teave oli tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks piisav, rikkus teenusepakkuja vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi, et kostjalt saab VÕS § 4034 lg 7 kohaselt nõuda vaid põhivõlga ja seadusjärgset intressi, kuid muid tasusid (sh lepingutasu) kostja teenusepakkujale ega nüüd ka hagejale ei võlgne. Kuivõrd seadusjärgne intress oli kõigi järelmaksuga müügilepingute väidetava ülesütlemise ajal 0%, piirdub hageja nõue kostja vastu vaid põhivõlaga. Kohus lähtub sellest, et periood, millal kostja osamakseid tasuma pidi on möödunud ning põhivõlg on sõltumata ülesütlemise kehtivusest ümberarvutuse korral sissenõutavaks muutunud. Riigikohus on selgitanud, et ümberarvutuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 24). Kohus leiab, et eeltoodu on asjakohane ka juhul, kui tarbijakrediidileping on järelmaksuga müügileping. Kohus leiab, et lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevast nõude ümberarvutusest VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 mõttes, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 240 eurot 66 senti 02.08.2019 mobiilsideteenuste liitumislepingu nr 58998797 alusel ning põhivõlg 2483 eurot 12 senti (196,04 + 706,27 + 116,35 + 320,32 + 101,56 + 405,12 + 120,01 + 103,63 + 18,66 + 395,16). Põhivõlg hõlmab VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 kohase ümberarvutuse järgi iga lepingu kaupa järgmist põhivõla jääki.
12.1.Põhinõue oli 09.12.2020 järelmaksuga müügilepingu nr 1695310 kohaselt 429 eurot. Põhinõue oli kauba maksumus, millele lisandus lepingutasu 1 euro. Kuivõrd kostja on põhivõla katteks tagasi maksnud 232 eurot 96 senti (dtl 200), tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla jääk, miinus lepingutasu 196 eurot 4 senti (429 – 232,96 – 1).
12.2.Põhinõue oli 21.12.2020 järelmaksuga müügilepingu nr 1709817 kohaselt 969 eurot. Põhinõue oli kauba maksumus, millele lisandus lepingutasu 1 euro. Kuivõrd kostja on põhivõla katteks tagasi maksnud 262 eurot 73 senti (dtl 200), tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla jääk miinus lepingutasu 706 eurot 27 senti (969 – 262,73 – 1).
12.3.Põhinõue oli 21.12.2020 järelmaksuga müügilepingu nr 1709829 kohaselt 159 eurot 90 senti, millel lisandus lepingutasu 1 eurot. Kuivõrd kostja on põhivõla katteks tagasi maksnud 43 eurot 55 senti (dtl 201), tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla jääk miinus lepingutasu 116 eurot 35 senti (159,9 – 43,55 – 1).
12.4.Põhinõue oli 08.01.2021 järelmaksuga müügilepingu nr 1720591 kohaselt 459 eurot. Põhinõue oli kauba maksumus, millele lisandus intress 9,9% aastas. Kuivõrd kostja on põhivõla katteks tagasi maksnud 138 eurot 68 senti (dtl 201), tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla jääk 320 eurot 32 senti (459 – 138,68).
12.5.Põhinõue oli 25.01.2021 järelmaksuga müügilepingu nr 1745032 kohaselt 201 eurot 98 senti. Põhinõue oli kauba maksumus, millele lisandus lepingutasu 19 eurot 90 senti ja intress 21,9% aastas. Kuivõrd kostja on tagasi maksnud 80 eurot 52 senti (dtl 202), tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla jääk miinus lepingutasu 101 eurot 56 senti (201,98 – 80,52 – 19,9). 7
12.6.Põhinõue oli 31.03.2021 järelmaksuga müügilepingu nr 1821742 kohaselt 449 eurot. Põhinõue oli kauba maksumus, millele lisandus intress 9,9% aastas. Kuivõrd kostja on tagasi maksnud 43 eurot 88 senti (dtl 202), tuleb kostjalt välja mõista põhivõla jääk 405 eurot 12 senti (449 – 43,88).
12.7.Põhinõue oli 31.03.2021 järelmaksuga müügilepingu nr 1821745 kohaselt 199 eurot 99 senti. Põhinõue oli kauba maksumus, millele lisandus lepingutasu 15 eurot 90 senti ja intress 21,9% aastas. Kuivõrd kostja on tagasi maksnud 64 eurot 8 senti (dtl 202), tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla jääk, millest on maha arvatud lepingutasu ehk 120 eurot 1 sent (199,99 – 64,08 – 15,9).
12.8.Põhinõue oli 01.04.2021 järelmaksuga müügilepingu nr 1821824 kohaselt 172 eurot 98 senti. Põhinõue on kauba maksumus, millele lisandus lepingutasu 15 eurot 90 senti ja intress 21,9% aastas. Kuivõrd kostja on tagasi maksnud 53 eurot 45 senti (dtl 203), tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla jääk, millest on maha arvatud lepingutasu ehk 103 eurot 63 senti (172,98 – 53,45 – 15,9).
12.9.Põhinõue oli 07.05.2021 järelmaksuga müügilepingu nr 1842890 kohaselt 140 eurot 96 senti. Põhinõue on kauba maksumus, millele lisandus lepingutasu 9 eurot 90 senti ja intress 21,9% aastas. Kuivõrd kostja on tagasi maksnud 112 eurot 40 senti (dtl 203), tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla jääk, millest on maha arvatud lepingutasu ehk 18 eurot 66 senti (140,96 – 112,4 – 9,9).
12.10.Põhinõue oli 05.08.2021 järelmaksu müügilepingu nr 1935251 kohaselt 439 eurot. Põhinõue oli kauba maksumus, millele lisandus intress 9,9% aastas. Kuivõrd kostja on tagasi maksnud 43 eurot 84 senti (dtl 204), tuleb kostjalt välja mõista põhivõla jääk 395 eurot 16 senti (439 – 43,84).
12.11.Kohus leiab, et kokku tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 2723 eurot 78 senti (240 eurot 66 senti + 2483 eurot 12 senti (196,04 + 706,27 + 116,35 + 320,32 + 101,56 + 405,12 + 120,01 + 103,63 + 18,66 + 395,16)). II
13.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2237 eurot 66 senti ja edasiulatuv viivis põhivõlalt (3000 eurot 97 senti) 24% aastas alates hagi esitamisest 30.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt.
13.1.Kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivisenõude osaliselt. Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2723 eurot 78 senti, on põhjendatud hageja edasiulatuv viivisenõue põhivõlalt (2723 eurot 78 senti) ning järelmaksu perioodi lõppemise tõttu on põhivõlg tervikuna sissenõutav. Lähtuda saab lepingujärgsest viivisemäärast. Riigikohus on selgitanud, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud tagajärjed, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 33; RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12). Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista edasiulatuv viivis 24% aastas alates hagi esitamisest 30.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
13.2.Kohus leiab, et hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 2237 eurot 66 senti tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole vaatamata 8
kohtu selgitustele esitanud selgelt väljendatud taotlust, toonud välja nõude kujunemise aluseks olevaid asjaolusid ega neid tõendanud. Hageja esitas koos hagiavaldusega kohtule viiviseraporti (dtl 174), mis kajastab viivist abstraktselt kaheteistkümne lepingu peale kokku, kuid eristatud ei ole seda, millal kohustus sissenõutavaks muutus, nõue ei kajasta ka ümberarvutuse tagajärgi.
13.3.Kohus selgitab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisenõude rahuldamiseks pidi hageja tõendama, et kostjal on tema suhtes rahaline kohustus ning see rahaline kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab, et hageja ei ole nimetatud eeldusi tõendanud. Hageja selgitas, et arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.06.2022 (dtl 48), kuid eeltoodud selgituste tõttu ei ole abstraktse viivisearvutuse tõttu võimalik nõude eeldusi kontrollida, sest esitatud ei ole viivisenõude aluseks olevaid asjaolusid iga lepingu kohta, rääkimata nende tõendamisest. Kohus andis 19.01.2026 hagejale tähtaja muuhulgas nõude kujunemise selgitamiseks. Kohus märkis, et hagejal tuleb selgitada nõude kujunemist iga lepingu osas eraldi, et kohtul oleks võimalik nõude kujunemist jälgida. Kohus palus esitada ka nõude ümberarvutus. Hageja vastas, et ümberarvutuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui kogu laenusumma on sissenõutavaks muutunud ja loetles kõikide lepingute lõppemise tähtajad.
13.4.Kohus lisab, et kui hageja soovis viivist iga maksega viivitamise eest, pidi ta tõendama iga makse sissenõutavaks muutumise aega iga lepingu puhul eraldi ning esitama viivisearvutused iga maksega viivitamise kohta. Kui hageja tugines sellele, et ta on lepingud üles öelnud, pidi ta tõendama ülesütlemise materiaalseid ja formaalseid eelduseid ning sellest lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks muutumise aega iga lepingu puhul ning esitama viivisearvutused alates iga lepingu ülesütlemise kuupäevast. Kui hageja soovis saada viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist arvestades, pidi ta tõendama, millal oleks saanud ümberarvutuse korral VÕS § 4034 lg 7 iga lepingu üles öelda ning esitama viivisearvutused iga lepingu kohta eraldi. Hageja seda ei teinud.
13.5.Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hageja edasiulatuva viivisenõude, kuid jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt abstraktselt välja sissenõutavaks muutunud viivis 2237 eurot 66 senti, sest hageja ei ole sissenõutavaks muutunud viivisenõude eelduseks olevaid asjaolusid kohtu ette toonud, formuleerinud selget nõuet, esitanud asjaolusid nõude kujunemise kohta ega ka neid tõendanud.
14.Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja nende rahalise suuruse. Hageja esitas 30.07.2025 koos hagiavalduse menetluskulude nimekirja (dtl 175), milles palus kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 630 euro ja lepingulise esindaja kulud 676 eurot nelja tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 169 eurot. Hageja lepinguline esindaja märkis, et on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu tagasi arvutada ning palus seetõttu mõista TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskulud välja käibemaksuta.
14.1.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab kostja menetluskulud tema enda kanda ning hageja menetluskuludest pool kostja kanda TsMS § 163 lg 1 üldreegli järgi, see vastab ka ligikaudsele hagi rahuldamise ulatusele.
9
14.2.Kohus määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv 630 eurot. Riigilõiv on menetluskulu, mille tasumise kohustus tuleneb TsMS § 138 lg 2 kohaselt seadusest. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi.
14.3.Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
14.4.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud ajakulu kolm tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr tüüphagi eest 120 eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot. Kohus arvestab seejuures, et tegemist on tüüphagiga tarbijakrediidi ja sideteenuste kohta, esitatud ei olnud selgeid nõudeid ega nõudearvutusi, isegi pärast puuduste kõrvaldamist ei olnud isegi põhivõla suurust välja toodud, taotlused olid napisõnalised ning nõude kujunemine lahti kirjutamata. Põhjendatud ajakulu kaks tundi hõlmab alusdokumentidega tutvumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist ning dokumentide esitamist kohtule.
14.5.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks TsMS § 175 lg 1 mõttes 990 eurot (riigilõiv 630 eurot + lepingulise esindaja kulu 360 eurot). Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes märkinud, et ta on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 495 eurot. Kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab osalise tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.