lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-7646/31

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-7646/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2174
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Info eelarvelabor.ee domeeni kohta
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-07-13
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2026-07-07
AS Eesti Raudtee infrastruktuuri liiklusgraafikuperioodi 2026/2027 kasutustasu määramise otsuse eelnõu
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Väljaminev kiri · 2026-06-18
Infrastruktuuri kasutamise andmed (mai 2026)
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2026-06-12
EVR läbilaskevõime
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2026-06-02
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2026-05-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ELTS § 92 lg 1Koostööprojektid teiste liikmesriikidegaTsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 178 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsÜS § 75 lg 1Tahteavalduse tõlgendamineVÕS § 195 lg 1Lepingu korraline ülesütlemineELTS § 10MüüjaELTS § 6 lg 1ElektriettevõtjaTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-7646/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja26.02.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS Eesti Raudtee11575838(Kostja)JN ASSETS OÜ12515270(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-7646

Kohtuasi

JN ASSETS OÜ hagi AS-i Eesti Raudtee vastu lepingu täitmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.02.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i Eesti Raudtee apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

5200 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja JN ASSETS OÜ (registrikood 12515270), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Kostja AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838), lepinguline esindaja Maarja Radziwill

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 26.02.2025 otsus muutmata. Jätta AS-i Eesti Raudtee apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud AS-i Eesti Raudtee kanda. Määrata kindlaks JN ASSETS OÜ menetluskulude rahaline suurus ja mõista AS-ilt Eesti Raudtee JN ASSETS OÜ kasuks välja menetluskulud 435 eurot.

5.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb AS-il Eesti Raudtee tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

2-23-7646 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine
TsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 456 lg 4Kohtuotsuse jõustumine
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
VÕS § 108 lg 2Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 179Lepingu ülevõtmise mõiste
VÕS § 196Lepingu erakorraline ülesütlemine
VÕS § 208 lg 3Müügilepingu mõiste

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.JN ASSETS (hageja) esitas 25.05.2023 (täpsustatud 05.06.2023) Harju Maakohtule AS-i Eesti Raudtee (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat jätkama elektrienergiaga varustamise lepingu täitmist. Alternatiivselt palus hageja keelata kostjal elektrienergia varustamise lepingu järgse hageja elektrivarustuse katkestamine ja katkestamisega ähvardamine ning seda ka tulevikus.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja õiguseellane ja kostja 15.03.1999 lepingu, mille järgi kohustus kostja kinnisasja Rahumäe tee 27 elektrienergiaga (peakaitsme suurus 40A) varustama. Hageja on kinnisasja haldur, kes vahendab sisse ostetavaid teenuseid kinnistu üürnikele ning kellele esitab kostja elektrienergia müügi arved.
3.Kostja saatis 01.04.2022 hagejale kirja, kus teatas, et ta ei saa elektrienergia vahendamisega senisel moel jätkata. Kostja teatas, et ta annab kinnisasja toitevarustuse Elektrilevi OÜ-le (Elektrilevi) üle. Hageja nõustus elektrivarustuse üleandmisega. 28.04.2023 laekus hagejale kostjalt kiri, milles kostja teatas, et kuna hagejal on olemas võrguühendus Elektrileviga, katkestab kostja alates 01.06.2023 hageja tarbimiskoha toitega varustamise kostja toitevõrgust. Hageja tõlgendab kostja 01.06.2023 kirja kui lepingu ülesütlemise teadet. Hageja hinnangul ei ole kostjal õigust leping lõpetada ning ülesütlemine on tagajärjetu.
4.Hagejal on küll olemas liitumine Elektrileviga, kuid selle peakaitse 40A ei kata kogu kinnisasja elektrivajadust. Kinnisasjal peab olema elektriühendus peakaitsme mahuga 80A. Kostja ei ole Elektrilevile pooltevahelist elektrilepingut ja sellega kaasnevat 40A peakaitsme mahtu üle andnud. Kostja peab pooltevahelist lepingut kuni selle üleandmiseni Elektrilevile täitma. Kui kostja peatab kinnisasja toitega varustamise kostja toitevõrgust, on hageja kliendid sunnitud oma tegevuse lõpetama ja sellega kaasneb nii hagejale kui ka tema klientidele kahju. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Kostja ei ole jaotusvõrguettevõtja. Kostja ei ole kohustatud hagejale teenust pakkuma ega elektriga varustamise tegevust jätkama. Hagejal on võimalik liituda Elektrilevi võrguga, kes on piirkonna jaotusvõrguettevõte. Alates 2009. aastast osutab Elektrilevi hagejale võrguteenust peakaitsme suurusega 40A, mis tähendab, et hageja ei ole ilma elektrita. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus võttis 26.02.2025 otsusega vastu hageja hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse hageja nõuetes keelata kostjal 15.03.1999 elektrienergia varustamise lepingu järgse hageja elektrivarustuse katkestamine ja katkestamisega ähvardamine ning seda

2-23-7646 ka tulevikus. Sama otsusega rahuldas maakohus hageja hagi ja kohustas kostjat jätkama hagejale elektrienergia müüki vastavalt 15.03.1999 elektrienergiaga varustamise lepingule nr 753, millega kostja võttis kohustuse varustada Rahumäe tee 27 kinnistut (peakaitsme suurus 40A) elektrienergiaga. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2515 eurot.

8.Hageja loobus 13.01.2025 kohtuistungil 05.06.2023 seisukohas esitatud alternatiivsetest nõuetest keelata kostjal 15.03.1999 elektrienergia varustamise lepingu järgse hageja elektrivarustuse katkestamine ja katkestamisega ähvardamine ning seda ka tulevikus. Maakohus leidis, et loobumine tuleb vastu võtta ja menetluse hageja alternatiivsetes nõuetes lõpetada.
9.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - hageja õiguseellane ja kostja sõlmisid 15.03.1999 tähtajatu elektrienergiaga varustamise lepingu, mille kohaselt varustab kostja tarbijat elektrienergiaga lepingu ja selles lahutamatutes osades fikseeritud tingimustel; - kostja teavitas 01.04.2022 kirjaga hagejat, et kostja ei saa elektrienergiaga vahendamisega senisel moel jätkata ja annab hageja kinnisasja toitevarustuse üle Elektrilevile. Kostja küsis hagejalt nõusolekut elektrivarustuse üleandmiseks. Hageja nõustus elektrivarustuse üleandmisega Elektrilevile; - kostja teavitas 28.04.2023 kirjaga hagejat, et kostja on leppinud Elektrileviga kokku, et kui tarbijal on võrguühendus Elektrilevi võrguga olemas või loodud, katkestab kostja võrguühenduse oma võrguga. Arvestades seda, et hageja tarbimiskohal on Elektrileviga ühendus olemas, peatab kostja alates 01.06.2023 hageja tarbimiskoha toitega varustamise kostja toitevõrgust.
10.Hageja õiguseellase ja kostja vahel 15.03.1999 sõlmitud tähtajatu lepingu, mille alusel kohustus kostja tarbijat elektrienergiaga varustama, puhul on tegemist kestvuslepinguga. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 järgi kohaldub lepingule võlaõigusseaduses sätestatu. VÕS § 208 lg 3 esimene lause näeb ette, et asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega.
11.Lepingupool saab kestvuslepingu ülesütlemisavaldusega üles öelda (VÕS § 195 lg 1). Lepingu ülesütlemine on ühepoolne tehing, mis peab sisaldama õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg-d 1 ja 2). Vaidluse korral tuleb tahteavaldust TsÜS § 75 järgi tõlgendada. Kostja teavitas 28.04.2023 kirjaga hagejat, et arvestades seda, et hageja tarbimiskohal on Elektrileviga ühendus olemas, peatab kostja alates 01.06.2023 hageja tarbimiskoha toitega varustamise kostja toitevõrgust. Tõlgendades kostja 28.04.2023 kirjas sisalduvat tahteavaldust TsÜS § 75 lg 1 järgi, avaldas kostja tahet öelda 15.03.1999 leping üles.
12.Kestvuslepingu saab korraliselt (VÕS § 195) või erakorraliselt (VÕS § 196) üles öelda. Kostja avaldas 28.04.2023 kirjas tahet leping korraliselt üles öelda. Pooled saavad lepingus ülesütlemise tingimustes kokku leppida. Lepingu p 7.1 teise lause järgi on mõlemal poolel õigus leping lõpetada, millest peab teisele poolele üks kuu ette teatama, v.a p-des 4.2.9 ja 6.6 nimetatud juhul. Praegu ei ole tegemist viidatud lepingupunktides sätestatud juhtumitega. Lepingupoole õigus leping lõpetada võib olla piiratud seaduses sätestatud juhul. Elektrituruseaduse (ELTS) § 92 lg 1 näeb ette, millal müüjal on õigus elektrileping üles öelda. Kuigi 15.03.1999 lepingu p 7.1 järgi on mõlemal poolel õigus leping lõpetada teatades üks

2-23-7646 kuu ette, tuleb praegu arvestada seaduses sätestatud täiendavaid elektrilepingu ülesütlemise tingimusi. Kostja ei ole tõendanud, et tulenevalt ELTS § 92 lg-st 1 oli tal õigus öelda 28.04.2023 avaldusega leping üles. Seetõttu on kostja ülesütlemise avaldus tagajärjetu.

13.Lepingupool võib lepingust tulenevatest õigustest ja kohustustest vabaneda juhul, kui ta annab lepingu kolmandale isikule üle (VÕS § 179). Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja ei ole 15.03.1999 lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi Elektrilevile üle andnud.
14.Kuna kostja 28.04.2023 ülesütlemise avaldus on tagajärjetu ning kostja ei ole 15.03.1999 lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle andnud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist VÕS § 108 lg 2 alusel. Kostja on kohustatud jätkama hagejale elektrienergia müüki vastavalt 15.03.1999 elektrienergiaga varustamise lepingule nr 753, millega kostja võttis kohustuse varustada Rahumäe tee 27 kinnistut (peakaitsme suurus 40A) elektrienergiaga. Apellatsioonkaebus
15.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
16.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagejal on õigus nõuda lepingu täitmist VÕS § 108 lg 2 alusel. Lepingut ei ole lõpetatud. Kostja tahteavaldust lepingu ülesütlemiseks ei saa käsitada lepingu rikkumisena. Kostjal on õigus leping korraliselt üles öelda.
17.Kostjat ei saa kohustada jätkama seadusega mitte kooskõlas oleva tegevusega. Hageja ei saa nõuda kostjalt lepingu täitmist. Käesoleval juhul ei kohaldu ELTS § 92 lg-st 1 tulenev piirang lepingu ülesütlemiseks, kuna reaalne tegelik olukord ei vasta sellele, mis on seaduse regulatsiooni eesmärk, milleks on lepinguga seotud teenuse kasutaja eluliste huvide kaitse. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja ei ole elektrivarustuse osas kostjast sõltuv tarbija, kelle eluliste vajaduste teenindamine on ohus, vaid tal on olemas kehtiv liitumine ja võrguleping kohaliku jaotusvõrguettevõttega, kes teda elektriga varustab. Vastustaja seisukoht
18.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
20.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus lõpetas menetluse hageja nõuetes keelata kostjal 15.03.1999 elektrienergia varustamise lepingu järgse hageja elektrivarustuse katkestamine ja katkestamisega ähvardamine ning seda ka tulevikus. Osas, milles maakohtu otsust ei ole vaidlustatud, on see TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
21.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

2-23-7646 erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

22.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja 28.04.2023 kirja tõlgendades on kostja avaldanud tahet 15.03.1999 leping korraliselt üles öelda. Asjaolu, et kostja on kohtumenetluses väitnud, et ta ei ole lepingut üles öelnud ja kostja seniajani hagejat elektriga varustab, ei lükka ümber maakohtu järeldust, et kostja on siiski soovinud vaidlusaluse kirjaga 15.03.1999 leping üles öelda. Olukorras, kus kostja kordab apellatsioonkaebuses, et temal on õigus 15.03.1999 sõlmitud leping korraliselt üles öelda ja temalt ei saa nõuda lepingu täitmiseks kohustamist, on põhjendatud järeldada, et sellist tahet väljendas kostja juba oma 28.04.2023 kirjas hagejale.
24.Pooled ei vaielnud selle üle, et kostjale kuulub elektrivõrk ja kostja on hagejale müünud elektrienergiat 15.03.1999 elektrienergiaga varustamise lepingu nr 753 alusel. Vaidlust ei ole, et kostja seniajani müüb hagejale elektrienergiat. Vaidlust ei ole selles, et ka kolmandad isikud (Konkurentsiamet ja Elektrilevi) on seisukohal, et kostjal on kohustus ja võimalus hagejale elektrienergiat müüa. Olukorras, kus kostja on seni hagejale müünud elektrienergiat, on põhjendamatu kostja väide, et kostja jaoks on kohustuse täitmine võimatu, mistõttu ei saa temalt nõuda kohustuse täitmist (sh elektrivõimsust arvestades). ELTS § 10 defineerib müüjat kui elektriettevõtjat, kes müüb elektrienergiat. ELTS § 6 lg 1 p-dest 1, 7 ja 8 tuleneb, et elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb muuhulgas elektrienergia tootmise, müümise või ostmisega. Seega ei ole elektrienergia müüja staatus piiratud üksnes võrguettevõtjaga, kes tegeleb elektrienergia ülekandmise või jaotamisega (ELTS § 6 lg 1 p 2 ja 3).
25.Kolleegium nõustub maakohtuga, et ELTS § 92 lg 1 näeb ette piirangud, millal elektrienergia müüjal on õigus elektrileping üles öelda. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et tal oli tulenevalt ELTS § 92 lg-st 1 õigus öelda 28.04.2023 avaldusega leping üles. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta maakohtus kantud menetluskulude jaotust.
27.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

2-23-7646 põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.

28.Apellatsioonimenetluses on hageja palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 435 eurot (käibemaksuta). Hagejale ostutati õigusabi 2 tundi ja 54 minutit. Õigusabi osutati hinnaga 150 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.
29.Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu kokku 2 tundi 54 minutit maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks, kliendile tagasiside andmiseks, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks, kostja seisukohaga tutvumiseks, ringkonnakohtu korraldava määrusega tutvumiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on põhjendatud ja vajalik. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
30.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 435 eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
31.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval