Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad Viimase istungi aeg
ja
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 26.02.2025, Tallinn 2-23-7646 JN ASSETS OÜ hagi aktsiaseltsi Eesti Raudtee vastu lepingu täitmiseks kohustamiseks 5200 eurot nende Hageja JN ASSETS OÜ (registrikood 12515270), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Kostja aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838), lepinguline esindaja M. R. 13.01.2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata aktsiaseltsi Eesti Raudtee kompromissläbirääkimiste tähtaega kuni 17.03.2025.
03.02.2025
taotlus
pikendada
2.Mitte menetleda aktsiaselts Eesti Raudtee 20.02.2025 taotlust kohustada JN ASSETS OÜ-d esitama kehtiv võrguteenuse lepingu Elektrilevi OÜ-ga.
3.Võtta vastu JN ASSETS OÜ loobumine ja lõpetada menetlus JN ASSETS OÜ nõuetes keelata aktsiaseltsil Eesti Raudtee 15.03.1999 elektrienergia varustamise lepingu järgse JN ASSETS OÜ elektrivarustuse katkestamine ja katkestamisega ähvardamine ning seda ka tulevikus.
4.Rahuldada JN ASSETS OÜ hagi.
5.Kohustada aktsiaseltsi Eesti Raudtee jätkama JN ASSETS OÜ-le elektrienergia müüki vastavalt 15.03.1999 elektrienergiaga varustamise lepingule nr 753, millega aktsiaselts Eesti Raudtee võttis kohustuse varustada Rahumäe tee 27 kinnistut (peakaitsme suurus 40A) elektrienergiaga.
6.Jätta menetluskulud aktsiaseltsi Eesti Raudtee kanda. Mõista aktsiaseltsilt Eesti Raudtee JN ASSETS OÜ kasuks välja menetluskulud 2515 eurot (käibemaksuta). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb aktsiaseltsil Eesti Raudtee tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest (26.02.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.JN ASSETS (hageja) esitas 25.05.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 05.06.2023) aktsiaseltsi Eesti Raudtee (kostja) vastu paludes kohustada kostjat jätkama elektrienergiaga varustamise lepingu täitmist. Alternatiivselt palus hageja keelata kostjal elektrienergia varustamise lepingu järgse hageja elektrivarustuse katkestamine ja katkestamisega ähvardamine ning seda ka tulevikus. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja õiguseellane ja kostja 15.03.1999 lepingu, mille järgi kohustus kostja kinnisasja xxx elektrienergiaga (peakaitsme suurus 40A) varustama. Hageja on kinnisasja haldur, kes vahendab sisse ostetavaid teenuseid kinnistu üürnikele ning kellele esitab kostja elektrienergia müügi arved. Kostja saatis 01.04.2022 hagejale kirja, kus teatas, et ta ei saa elektrienergia vahendamisega senisel moel jätkata. Kostja teatas, et ta annab kinnisasja toitevarustuse Elektrilevi OÜ-le (Elektrilevi) üle. Hageja nõustus elektrivarustuse üleandmisega. 28.04.2023 laekus hagejale kostjalt kiri, milles kostja teatas, et kuna hagejal on olemas võrguühendus Elektrileviga, katkestab kostja alates 01.06.2023 hageja tarbimiskoha toitega varustamise kostja toitevõrgust. Hageja tõlgendab kostja 01.06.2023 kirja kui lepingu ülesütlemise teadet. Hageja hinnangul ei ole kostjal õigust leping lõpetada ning ülesütlemine on tagajärjetu. Hagejal on küll olemas liitumine Elektrileviga, kuid selle peakaitse 40A ei kata kogu kinnisasja elektrivajadust. Kinnisasjal peab olema elektriühendus peakaitsme mahuga 80A. Kostja ei ole Elektrilevile pooltevahelist elektrilepingut ja sellega kaasnevat 40A peakaitsme mahtu üle andnud. Kostja peab pooltevahelist lepingut kuni selle üleandmiseni Elektrilevile täitma. Kui kostja peatab kinnisasja toitega varustamise kostja toitevõrgust, on hageja kliendid sunnitud oma tegevuse lõpetama ja sellega kaasneb nii hagejale kui ka tema klientidele kahju. Hageja palub kohustada kostjat jätkama elektrienergia müügilepingu täitmist.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et ta ei ole kohustatud teenust pakkuma. Kostja ei ole jaotusvõrguettevõtja ning ei ole kohustatud elektriga varustamise tegevust jätkama. Samuti ei ole kostjal tegevusluba võrguteenuse osutamiseks jaotusvõrgu kaudu. Võimalik ei ole kohustada kostjat seadusega kooskõlas mitteolevat tegevust jätkama. Hagejal on võimalik liituda Elektrilevi võrguga, kes on piirkonna jaotusvõrguettevõte. Alates 2009. a osutab Elektrilevi hagejale võrguteenust peakaitsme suurusega 40A, mis tähendab, et hageja ei ole ilma elektrita. Kohtu põhjendused
3.Kohus jätab rahuldamata kostja 03.02.2025 taotluse pikendada läbiräämiste tähtaega kuni 17.03.2025. Kohus määras 13.01.2025 istungil tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks kuni 20.01.2025. Kostja 20.01.2025 taotlusel pikendas kohus tähtaega kuni 02.02.2025. Kohus võib tähtaega korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 1 teine lause). Hageja ei nõustunud 04.02.2025 menetlusdokumendis tähtaja korduva pikendamisega. Kohus jätab kostja 03.02.2025 taotluse rahuldamata.
4.Kostja esitas 20.02.2025 seisukoha, mis sisaldab uusi väited ja taotlust kohustada hagejat esitama kehtiv võrguteenuse leping Elektrilevi OÜ-ga. Kostja on esitanud 20.02.2025 seisukoha pärast asja sisulise arutamise lõpetamist. Kohus leiab, et kostja seisukoha menetlemine põhjustab asja lahendamise viibimist. Kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud varem seisukohas esitatud väiteid ja taotlusi esitada. Kohus ei menetle TsMS § 331 lg 1 alusel kostja 20.02.2025 seisukohas esitatud uusi väiteid ja taotlust kohustada hagejat esitama kehtiv võrguteenuse leping Elektrilevi OÜ-ga.
5.Hageja esitas 05.06.2023 seisukohas alternatiivsed nõuded keelata kostjal 15.03.1999 elektrienergia varustamise lepingu järgse hageja elektrivarustuse katkestamine ja katkestamisega ähvardamine ning seda ka tulevikus. Hageja loobus 13.01.2025 kohtuistungil alternatiivsetest nõuetest. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse hageja nõuetes keelata kostjal 15.03.1999 elektrienergia varustamise lepingu järgse hageja elektrivarustuse katkestamine ja katkestamisega ähvardamine ning seda ka tulevikus (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1, § 431 lg 1).
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
7.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: hageja õiguseellane ja kostja sõlmisid 15.03.1999 tähtajatu elektrienergiaga varustamise lepingu, mille kohaselt varustab kostja tarbijat elektrienergiaga lepingu ja selles lahutamatutes osades fikseeritud tingimustel (dtl 7–12); kostja teavitas 01.04.2022 kirjaga hagejat, et kostja ei saa elektrienergiaga vahendamisega senisel moel jätkata ja annab hageja kinnisasja toitevarustuse üle Elektrilevile. Kostja küsis hagejalt nõusolekut elektrivarustuse üleandmiseks (dtl 20–23). Hageja nõustus elektrivarustuse üleandmisega Elektrilevile; kostja teavitas 28.04.2023 kirjaga hagejat, et kostja on leppinud Elektrileviga kokku, et kui tarbijal on võrguühendus Elektrilevi võrguga olemas või loodud, katkestab kostja võrguühenduse oma võrguga. Arvestades seda, et hageja tarbimiskohal on Elektrileviga ühendus olemas, peatab kostja alates 01.06.2023 hageja tarbimiskoha toitega varustamise kostja toitevõrgust (dtl 28).
8.Hageja palub kohustada kostjat 15.03.1999 lepingut täitma. Hageja sõnul ütles kostja 28.04.2023 kirjaga lepingu üles ilma seadusliku aluseta. Kuivõrd lepingu lõpetamine on alusetu, peab kostja lepingut täitma. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgitas, et ta ei ole lepingut üles öelnud. Samas ei pea kostja seadusest tulenevalt hagejat elektrienergiaga varustama, mistõttu ei saa temalt lepingu täitmist nõuda.
9.Esmalt käsitleb kohus küsimust, kas kostja on avaldanud tahet elektrienergiaga varustamise leping lõpetada. Hageja õiguseellane ja kostja sõlmisid 15.03.1999 tähtajatu lepingu, mille alusel kohustus kostja tarbijat elektrienergiaga varustama. Tegemist on kestvuslepinguga ja kuigi see oli sõlmitud enne võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist, kohaldub sellele võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12
lg 1 järgi VÕS-s sätestatu. VÕS § 208 lg 3 esimene lause näeb ette, et asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega.
10.Lepingupool saab kestvuslepingu ülesütlemisavaldusega üles öelda (VÕS § 195 lg 1). Lepingu ülesütlemine on ühepoolne tehing, mis peab sisaldama õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg-d 1 ja 2). Vaidluse korral tuleb tahteavaldust TsÜS § 75 järgi tõlgendada. Kostja teavitas 28.04.2023 kirjaga hagejat, et arvestades seda, et hageja tarbimiskohal on Elektrileviga ühendus olemas, peatab kostja alates 01.06.2023 hageja tarbimiskoha toitega varustamise kostja toitevõrgust (dtl 28). Kohtu hinnangul sisaldub kirjas kostja tahe lõpetada hagejale 15.03.1999 lepingu alusel teenuse osutamine. Hageja on menetluses korduvalt avaldanud, et tema sai kirjast aru selliselt, et kostja ütleb lepingu üles. Kohus leiab, et tõlgendades kostja 28.04.2023 kirjas sisalduvat tahteavaldust TsÜS § 75 lg 1 järgi avaldas kostja tahet öelda 15.03.1999 leping üles.
11.Kestvuslepingu saab korraliselt (VÕS § 195) või erakorraliselt (VÕS § 196) üles öelda. Kostja avaldas 28.04.2023 kirjas tahet leping korraliselt üles öelda. Pooled saavad lepingus ülesütlemise tingimustes kokku leppida. Lepingu p 7.1 teise lause järgi on mõlemal poolel õigus leping lõpetada, millest peab teisele poolele üks kuu ette teatama, v.a p-des 4.2.9 ja 6.6 nimetatud juhul (dtl 7–12). Praegu ei ole tegemist viidatud lepingupunktides sätestatud juhtumitega. Lepingupoole õigus leping lõpetada võib olla piiratud seaduses sätestatud juhul. Elektrituruseaduse (ELTS) § 92 lg 1 näeb ette, millal müüjal on õigus elektrileping üles öelda. Kuigi 15.03.1999 lepingu p 7.1 järgi on mõlemal poolel õigus leping lõpetada teatades üks kuu ette, tuleb praegu arvestada seaduses sätestatud täiendavaid elektrilepingu ülesütlemise tingimusi. Kostja ei ole tõendanud, et tulenevalt ELTS § 92 lg-st 1 oli tal õigus öelda 28.04.2023 avaldusega leping üles. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja ülesütlemise avaldus on tagajärjetu.
12.Lepingupool võib lepingust tulenevatest õigustest ja kohustustest vabaneda juhul, kui ta annab lepingu kolmandale isikule üle (VÕS § 179). Puudub vaidlus, et kostja ei ole 15.03.1999 lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi Elektrilevile üle andnud.
13.Kohus on tuvastanud, et kostja 28.04.2023 ülesütlemise avaldus on tagajärjetu ning kostja ei ole 15.03.1999 lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle andnud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist VÕS § 108 lg 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja kohustab kostjat jätkama hagejale elektrienergia müüki vastavalt 15.03.1999 elektrienergiaga varustamise lepingule nr 753, millega kostja võttis kohustuse varustada Rahumäe tee 27 kinnistut (peakaitsme suurus 40A) elektrienergiaga.
14.Kostja selgitas, et ELTS-st tulenevalt ei ole ta kohustatud hagejale teenust osutama. Kohus leiab, et kostja väide ei ole oluline. Kostja viidatud ELTS sätted ei kohaldu pooltevahelistes suhetes. Kostja saab lepinguga võetud kohustuste täitmisest vabaneda juhul, kui kostja on lepingu kehtivalt lõpetanud või kui kostja on lepingust tulenevad õigused ja kohustused kolmandale isikule üle andnud. Kohus ei ole praegu mainitud asjaolusid tuvastanud.
15.Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
16.Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
17.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 20.01.2025. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suurus kokku 2585 eurot (ilma käibemaksuta), sh riigilõivud summas 665 eurot ja õigusabikulud 1920 eurot. Hageja on käibemaksukohuslane. Hageja ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.
18.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 595 eurot. Kohus on seisukohal, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu.
19.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse. Hageja tasus taotluselt riigilõivu 70 eurot. Kohus jättis 01.06.2023 kohtumäärusega hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata. Kuivõrd hageja taotlus jäi rahuldamata, asub kohus seisukohale, et hagi tagamiselt tasutud riigilõivu näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleks kostjalt välja mõista.
20.Hageja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud 1920 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta) kokku 12 tundi ja 48 minutit.
21.Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.
22.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale käesolevas menetluses osutatud õigusabiteenust kokku 12 tundi ja 48 minutit. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning menetluses toimunud istungite kestusega, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.
23.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2515 eurot (riigilõiv 595 eurot + õigusabikulud 1920 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb nimetatud summas menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõista.
24.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.