2-25-117308
Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik
Viru Maakohus Mari-Ann Veiermann
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.01.2026 Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-117308
Tsiviilasi
SA Narva Linnaelamu hagi V.P vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
348,62 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Sihtasutus Narva Linnaelamu (registrikood 90003404, asukoht: XXX), lepinguline esindaja-Julia Tuštšenko; Kostja: V.P (isikukood XXX, elukoht: xxxx)
Menetluse liik ja istungi aeg
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
2-25-117308
1 https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine
2
2-25-117308 on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2) või teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 405 lg 1 p. 9). Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Eeltoodust tulenevalt teeb kohus otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Sihtasutus Narva Linnaelamu esitas 07.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 348,62 euro saamiseks. Kohus tegi 09.07.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. ja andis nõude üle Viru Maakohtule lahendamiseks. Hageja esitas puuduste kõrvaldamise korras 29.09.2025 kohtule täpsustatud hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista hageja kasuks üüritasu võlgnevus summas 68,90 eurot ning kõrvalkulude võlgnevus summas 220,17 eurot, kokku 289,07 eurot; välja mõista hagejale kostja poolt tekitatud kahju, mis on seotud üüritud asja, asukohaga: xxxx, tagastamise viivitamisega, summas 45,36 eurot. Ühtlasi taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivised ajavahemiku eest 25.05.2024 – 08.09.2025 summas 49,82 eurot ning viivis põhinõudelt 334,43 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Samuti taotles hageja, et kui kostja jätab hagiavaldusele vastamata, siis palub hageja kohtul lahendada asi tagaseljaotsusega. Kohus võttis hagi 30.09.2025 määrusega menetlusse ning andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks 20 kalendripäeva. Kostja on hagi menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 19.12.2025 avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Seega kohustus kostja esitama hagile vastuse hiljemalt 08.01.2026. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ehk hiljemalt 08.01.2026 vastust hagile ei esitanud. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määruse p. 7 selgitatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1, lg 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte. Eeldades faktiliste väidete omaksvõttu kostja poolt on hagi õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg 1,3, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p.1, 6 ja § 1132 lg 2 p.1 alusel. Eeltoodust juhindudes rahuldab kohus tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud 24.03.2021 üürileping nr xxxx korteri asukohaga XXX tasu eest kasutamiseks. Kostja on üürilepingut rikkunud, mistõttu on tekkinud tal hageja ees üüritasu võlgnevus 68, 90 eurot ja kõrvalkulude võlgnevus 220,17 eurot. Samuti on kostja tekitanud hagejale kahju 45, 36 eurot üüripinna vabastamisega viivitamise tõttu. 3
2-25-117308 Kuna kohus rahuldab põhinõuded, siis on õiguslikult põhjendatud ka hageja viivisnõuded. Kohus leiab, et on põhjendatud hageja sissenõutavaks muutunud viivisnõue perioodil 25.05.202408.09.2025 summas 49, 82 eurot ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kooskõlas TsMS § 367 rahuldab kohus ka hageja taotluse tuleviku viivise väljamõistmiseks, kuid piirab selle 284,61 euroga (põhinõuded kokku 334,43-49,82), et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületaks põhivõlga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. TsMS § 162 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulud kostja kanda. Hagimenetluse kulud kannab pool kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 140 (65+75) eurot, muud menetluskulud hagejal puuduvad. Hageja nõue menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmine on kooskõlas TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1, § 146 lg 1 p.3 ja § 162 lg 1. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p.2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Nimetatud asjaolu kohta on kogutud tõendeid maksekäsu kiirmenetluses kui ka kohtumenetluses. Kohtul on alust arvata, et kostja elab Venemaal. Seega kohus leiab, et kostjale tuleb otsus kätte toimetada avalikult. TsMS § 317 lg 3 esimese lause kohaselt avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb otsuse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisest alates väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.
Mari-Ann Veiermann Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.