lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-2756/11

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 29.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-2756/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1000
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS LHV Kindlustus14973611(Avaldaja)Tallinn, Tina tn 7 korteriühistu80376593(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Määruse tegemise aeg ja koht

29.01.2026, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-24-2756

Tsiviilasi

AS-i LHV Kindlustus avaldus Tallinn, Tina tn 7 korteriühistu vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Hagita asja hind

4509,80 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja AS LHV Kindlustus (14973611), lepinguline esindaja Mirjam Palmpuu Asjast puudutatud isik Tallinn, Tina tn 7 korteriühistu (80376593), seaduslik esindaja D. O.

Asi lahendati kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada avaldus.

Mõista Tallinn, Tina tn 7 korteriühistult AS-i LHV Kindlustuse kasuks välja 4509,80 eurot.

Jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda ning mõista Tallinn, Tina tn 7 korteriühistult AS-i LHV Kindlustus kasuks välja 50 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Avaldaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.AS LHV Kindlustus (edaspidi avaldaja) esitas 19.02.2024 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Tina tn 7 korteriühistu (edaspidi korteriühistu) vastu kahjuhüvitise summas 4

509,80 eurot väljamõistmiseks. Avaldaja märgib oma nõude alusena, et 12.03.2023 saabus avaldajale kahjuteade, kus korteriomandi XXX omanik teavitas avaldajat, kui kindlustusandjat järgnevast: „Tundub, et täna on ülemisel korrusel olevas korteris olnud veeuputus.“ Kahjujuhtumi järgselt käis olukorraga tutvumas remondiettevõtte Maalripoiss OÜ esindaja, kes koostas ülevaatuse akti. Käesoleva akti põhjal on tuvastatud, et tegemist oli korteriühistu haldusalasse kuuluva veetoru lekkega.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Korteriühistu vaidleb avaldusele täies ulatuses vastu ja leiab, et see tuleks jätta rahuldamata. Korteriühistu hinnangul ei ole avaldaja tõendanud, et korteriühistu oleks oma kohustust rikkunud ja kahju avaldajale tekitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Hageja on kindlustusandjana esitanud korteriühistu vastu nõude põhjusel, et on hüvitanud XXX asuva korteriomandi omanikule tekkinud veekahjustustest tekkinud kulud summas 4509,80 eurot. Sellest tulenevalt on avaldajale läinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel üle korteriomaniku kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu, mille rahuldamist avaldaja käesolevas menetluses nõuab.
4.Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt võib korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 teise lause alusel1. Riigikohus selgitas, et kuivõrd kaasomandisse kuuluva esemega seotud kasu kuulub AÕS § 71 lg 2 kohaselt kaasomanikele ühiselt ning kaasomandi esemega seotud riske valitsevad kaasomanikud ühiselt, siis tulenevalt KrtS § 12 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg 5 teisest lausest kannavad nad ühiselt ka kaasomandi esemega seotud riskide realiseerumisega seotud kahju.
5.Korteriühistu ei ole vaidlustanud veelekke tulemusel kahju tekkimist korterile nr XXX (dtl 95 p 2), küll aga vaidlustab korteriühistu kahju tekkepõhjust ja kahju suurust. Kahju tekkimise põhjus
6.Kohus loeb Lavateir AS-i 23.03.2023 koostada ülevaatusaktiga (dtl 11) tõendatuks, et kahju tekkis kaasomandi esemeks oleva soojavee püstiku toru liitmiku purunemisest. Tõendi usaldusväärsust ei mõjuta korteriühistu 29.04.2024 vastuses avaldatu, et Lavateir AS-i aktis tehti muudatusi vastavalt täiendavatele kokkulepetele (dtl 95). Korteriühistu esitas selle väite tõendamiseks D. O. (KÜ seaduslik esindaja) ja Lavateir AS-i kirjavahetuse, kus D. O. palub lisada akti lause „Kahjustatud toru asus korteriühistu territooriumil teises trepikojas, kolmanda ja neljanda korruse vahel. Veelekke põhjustas sattumise mitmesse korterisse“ (dtl 99). Korteriühistu on välja toonud asjaolu, et akti muudeti avaldaja juhtimisel, mida ta tõendab kirjavahtusega (dtl 97; kannatanu R. A. 30.03.2023 kiri), kus R. A. andis edasi kindlustuselt saadud juhtnöörid, et aktis peab olema kirjas kahju põhjustaja. Avaldaja ei 1 RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649 p 18

öelnud, keda tuleb kahju põhjustajana käsitleda. D. O. lasi akti koostada enda parema arusaamise kohaselt. Kohus lähtub eeldusest, et D. O. käitus heauskselt ja tegelikele oludele vastavalt, kui palus selle lause akti lisada.

7.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et korterile nr XXX kahju põhjuseks on korteriühistu kaasomandi esemeks olnud toru liitmiku purunemine, mille eest vastutab korteriühistu. Kahju suurusest
8.Korteriomanikule (kindlustusvõtja) tekkis kahju summas 4709,80 eurot, millest 200 eurot kandis korteriomanik ise ning 4509,80 euro ulatuses hüvitas avaldaja veekahjustuste kõrvaldamise kulud. Seega on avaldajale läinud üle nõu 200 eurot väiksemas summas, kui korteriomanikule tekkinud kahju. Kohus loeb Maalripoiss OÜ hinnapakkumise (dtl 12) ning avaldaja esitatud fotodega kahjustatud korterist (dtl 3173) tõendatuks, et korterile veelekke tulemusel tekkinud kahju suuruseks on kokku 4709,80 eurot.
9.Korteriühistu on selgitanud, et veekahjustus korteris piirdus väga väikese osaga esiku nurgas. Kahjustuse ulatus nähtub varakahju vaatlusakti jooniselt, mis on esitatud avaldaja 03.04.2024 menetlusdokumendi lisana 2 (dtl 93). Selle põhjal on kahjustatud põrandapinna mõõtmed ligikaudu 0,91 m × 0,94 m, ehk 0,86 m2 (dtl 106). Samuti on korteriühistu korduvalt väitnud, et alusmati eemaldamine, uue ostmine ja paigaldamine ei ole põhjendatud. Seda väidet ei ole korteriühistu põhjendanud ega tõendanud.
10.Kohtu hinnangul on üldtuntud asjaolu, et sama tootja samad parketitooted, võivad erineda ainuüksi seetõttu, et on toodetud eri aegadel ja seetõttu erinevast toorainest (nn erinev partii). Samuti loeb kohus üldtuntud asjaoluks, et päeva- ja päiksevalguse käes parketi toon muutub suhteliselt lühikese ajaga. Eeltoodu tähendab, et ebatõenäoline on parketi osalisel vahetamisel saavutada tulemus, mille kohaselt ei oleks selgelt eristatavad uue ja varem paigaldatud parketi põrandapind. Kuivõrd parketi eemaldus, uue ostmine ja paigaldus oli käesoleval juhul vajalik, siis oli vajalik ka alusmati eemaldamine, uue ostmine ja ka uue paigaldamine.
11.Lähtuvalt sellest selgitusest loeb kohus põhjendatud kuluks kõik Maalripoiss OÜ hinnapakkumises välja toodud tööd kuna parketi vahetamine, selles ulatuses nagu seda tehti, oli vajalik ning vajalikud olid ka kõik sellega kaasnevad tööd. Menetluskuludest
12.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on korduvalt märkinud, et üldjuhul on õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (nt RKTKm 20.04.2022, 2-19-5997 p 21; RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359 p 14 ja selles viidatud lahendid).
13.Avaldaja on kohtule teatanud, et tal ei ole peale avalduse esitamisel tasutud riigilõivu menetluskulusid tekkinud (dtl 182). Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu

50 eurot, mis on põhjendatud ja vajalik kulu, vastates riigilõivu seaduse § 59 lg-le 5. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja