Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 20.11.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number: 2-08-74922/14
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 20.11.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1809

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Abi Kapital Grupp OÜ11308362(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-74922

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.november 2009.a. Haapsalu

Tsiviilasja number

2-08-74922

Tsiviilasi

Abi Kapital Grupp hagi A N vastu võla ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

Kohtuistungil osales: Kostja A N ( ) Kohtuistungil ei osalenud: Hageja Abi Kapital Grupp OÜ (registrikood 11308362. asukohta Kaupmehe 6-41 Tallinn) lepinguline esindaja Jürgen Kirsis (Attend Õigusbüroo OÜ – Kaupmehe 6-41 Tallinn; e-post: [email protected])

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

5.november 2009. a

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista A Nlt Abi Kapital Grupp OÜ kasuks võlgnevus 3000 krooni ja viivised summas 3000 krooni. Kohtukulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUDE PÕHJENDUS

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2-08-74922 õppeteenuse osutamise leping nr 6.1-25/48-1 (Lisa nr 1). Nimetatud lepingu objektiks oli õppeteenuse osutamine. Vastavalt lepingu punktile 3 kohustus kostja tasuma õppeteenustasu lepingus ettenähtud tähtaegadeks. Sisekaitseakadeemia on väljastanud A N ́le järgmise tema poolt tasumata arve: 5.04.2005 arve nr 1382 summas 3000 krooni. Seega on kostja võlgnevus 3000 krooni. Sisekaitseakadeemia rektor on 24.05.2005 teinud käskkirja nr 6.1-7/117 «Üliõpilase A N eksmatrikuleerimine omal soovil" (Lisa nr 2), millega eksmatrikuleeris kostja ülikoolist. Kostja ei ole nimetatud käskkirja vaidlustanud. Sisekaitseakadeemia loovutas nõude kostja vastu summas 3000 krooni 19.12.2006 Abi Kapital Grupp OÜ-le. Sisekaitseakadeemia teavitas kostjat nõude loovutamisest 19.12.2006 nõude loovutamise teatega nr 3.1-4/3503-25 (Lisa nr 3). Hageja saatis kostjale ettepaneku võlgnevuse tasumiseks. Vaatamata sellele kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja nõue kostja vastu koosneb põhivõlgnevusest ja viivistest. Põhisumma suuruseks on 3000 krooni. Vastavalt Sisekaitseakadeemia ja kostja vahel sõlmitud õppeteenuse osutamise lepingu nr 6.1-25/48-1 punkti 7 kohaselt on kostjalt õigus nõuda viivist 0,5% tähtpäevaks tasumata summalt päevas. Viivisearvestus 07.11.2008 seisuga on järgmine: 15.04.2005 arve nr 1382 summas 3000 krooni (tähtaeg 01.05.2005 - hilinetud päevi 1285 (viivis päevas 15 krooni), seega viivis kokku 19 275 krooni (hageja vähendab viivist põhinõudeni summas 3000 krooni).Kokku viiviseid summas 3000 krooni. Erakooliseaduse § 17 lg 1 sätestab, et õpilase või tema seadusliku esindaja ja erakooli pidaja vahelise lepinguga (edaspidi leping) kohustub erakooli pidaja andma õpilasele õppekavale vastavat haridust ning õpilane kohustub järgima erakooli pidaja õigusakte ja maksma õppemaksu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS 76 lg 3). VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Samuti peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada (VÕS § 102). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muuhulgas nõuda: 1. kohustuse täitmist; 2. kahju hüvitamist; 3. rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101 l g l p - d l , 3 j a 6 ) . Hageja pöördub kohtu poole nõudes kostjalt kohustuse täitmist (s.o. võlgnevuse tasumist) ja viivist. Vastavalt VÕS §-ile 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja taotleb menetluskulude väljanõudmist kostjalt. Arvestades eeltoodut palub hageja: 1 ) Välja mõista A NaudPlt Abi Kapital Grupp OÜ kasuks põhisumma võlgnevus 3000 krooni ja viivised summas 3000 krooni, kokku summas 6000 krooni. 2) Välja mõista A N ́lt Abi Kapital Grupp OÜ kasuks kohtukulud.

5.Kostja vaidleb hagile vastu /t.l. 22-23/. Kostja vastuväidete kohaselt vastavalt Sisekaitseakadeemia ja kostja vahelise lepinguga, milline on koostatud 28.06.2004.a. Nr 6.125/48-1 sätestati mõlemapoolne tegevus ja kohustus 2004/2005 õppeaastaks. Tellija kohustub maksma tasu 18 000 krooni 2004/2005 õppeaastal. Nimetatud summa on saadud ainepunktide tasu tulemusel. Ühe ainepunkti tasu oli lepingu sõlmimise ajal 450 krooni ja arvutuslikult tuleb ainepunkte 18000:450 = 40. Sellega võib mõista p.3 selliselt, et üliõpilane kohustub maksma 18 000 krooni juhul, kui talle on antud 40 ainepunkti. Kahjuks ei olnud tellijal võimalik rohkem viibida õppetööl kui kaks kuud oma töö intensiivsuse tõttu ning ta katkestas õpingud. Ta küll jätkas õppeteenustasu maksmist eeldusel, et ta teeb ainepunktid hiljem ära, kuid kahjuks ei olnud see võimalik. Saades aru, et edasised õpingud on võimatud, esitas kostja märtsis 2005 eksmatrikuleerimise avalduse Sisekaitseakadeemia Päästekolledžile, kuid millegipärast jäi see kadunuks.13.05.2005.a. andis kostja uue eksmatrikuleerimise avalduse, milline rahuldati 24. mail 2005 nr 6.1-7/117. Sisekaitseakadeemia rektori kohusetäitja eksmatrikuleerimise käskkirjas puudub konkreetne viide õppeteenuslepingu nr 6.1-25/48-1 lõpetamise kuupäeva kohta ja ka muude kohustuste kohta. Samas on lepingus p.8, mis sätestab üliõpilase kohustuseks juhul, kui ta eksmatrikuleeritakse omal soovil õppeteenustasu maksmise tegeliku õppeaja ulatuses, aga mitte täieliku õppeaja või akadeemilise aasta ulatuses. Tegelik õppeaeg saab olla kostja arvates juhul, kui lepingu osalised saavad oma lepingulisi kohustusi täita, Sisekaitseakadeemia õpetada ja kostja õppida. Antud juhul lõppes reaalselt tegevus kahe kuu õppeajaga ja 5. ainepunkti läbimisega ning tasu laiendamine pikemale ajale ja läbimata ainepunktidele on Sisekaitseakadeemia poolne lepingu rikkumine. Lähtudes eeltoodust arvas kostja heauskselt, et Sisekaitseakadeemia lepingust tulenevalt, loobus viimase osamaksu küsimisest tasaarvelduse korras. Kostja ei ole saanud ka viimast arvet 1382/15.04.05 ega ole saanud Sisekaitseakadeemialt ühtegi võlgnevusele viitavat informatsiooni, olgugi et Sisekaitseakadeemia käsutuses olid kõik tellija andmed. Kostja leiab, et hageja maksab kohtukulud. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde.

2-08-74922 õppeteenustasu ühe summana või osade kaupa järgmise õppeteenustasu tasumise järgmise graafiku alusel: 1.augustiks 3000 krooni, kokku 3000 kr (tasutud arve 2048/19.07.2004 – 22.07.2004=3000); 1.oktoobriks 3000 krooni, kokku 6000 kr (tasutud arve 2648/13.09.2004 – 30.09.2004=3000); 1.detsembriks 3000krooni, kokku 9000 kr(tasutud arve 4260/30.11.2004 – 01.12.2004=3000); 1.veebruariks 3000 krooni, kokku 12000 kr(tasutud arve 164/17.01.2005–03.02.05=3000); 1.aprilliks 3000 krooni, kokku 15 000 kr (tasutud arve 901/16.03.05–28.03.05=3000); 1.maiks 3000 krooni, kokku 18000 kr (tasumata arve 1382/15.04.2005); Eelnevast nähtuvalt pidi A Nl Sisekaitseakadeemiale maksma 1.maiks 2009.a. 15.04.2005 arve nr 1382 alusel 3000 krooni. Sisekaitseakadeemia rektori on 24.05.2005 käskkirja nr 6.1-7/117 «Üliõpilase A N eksmatrikuleerimine omal soovil" /t.l. 9-10/ alusel on otsustatud eksmatrikuleerida päästekolledži päästekorralduse eriala riigieelarvelise täiskoormusõppe üliõpilane A N omal soovil. Sama käskkirjaga lõpetati A.N ja Sisekaitseakadeemia vahel 28.06.2008.a. sõlmitud õppeteenusleping. Kostja ei ole nimetatud käskkirja vaidlustanud ega tõendanud kohtule, et ta on esitanud õppeasutusele eksmatrikuleerimise avalduse 2005 märtsis. Kohus nõustub hagejaga selles, et poolte vahelised kohustused lõppesid käskkirja jõustumise kuupäevast so Sisekaitseakadeemia ja üliõpilase vahelised kohustused kehtisid just selle kuupäevani. Seega on kostjal kohustus tasuda ka õppemaksu esitatud arvete alusel kuni nimetatud kuupäevani. Sisekaitseakadeemia garanteeris üliõpilasele võimaluse osaleda õppetöös – kui viimane seda aga ei teinud, ega esitanud ka õigeaegselt avaldust eksmatrikuleerimiseks, siis on igati põhjendatud ülikooli rahaline nõue üliõpilase vastu kuni viimase koolist omal soovil eksmatrikuleerimiseni. Kohtu hinnangul on väär kostja tõlgendus lepingu punktist 3 selliselt, et üliõpilane kohustub maksma 18 000 krooni juhul, kui talle on antud 40 ainepunkti. Kõnealuse lepingu punkt 8 sätestab üheselt, et kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse tema taotluse alusel, siis ei vabasta see üliõpilast õppeteenustasu tasumise kohustusest tegeliku õppeaja ulatuses. Sisekaitseakadeemia loovutas nõude kostja vastu summas 3000 krooni 19.12.2006 Abi Kapital Grupp OÜ-le ja Sisekaitseakadeemia on teavitanud kostjat nõude loovutamisest 19.12.2006 nõude loovutamise teatega nr 3.1-4/3503-25 /t.l. 11/. Vastavalt Sisekaitseakadeemia ja kostja vahel sõlmitud õppeteenuse osutamise lepingu nr 6.1-25/48-1 punkti 7 kohaselt on kostjalt õigus nõuda viivist 0,5% tähtpäevaks tasumata summalt päevas. Viivisearvestus 07.11.2008 seisuga on järgmine: 15.04.2005 arve nr 1382 summas 3000 krooni (tähtaeg 01.05.2005 - hilinetud päevi 1285 (viivis päevas 15 krooni), seega viivis kokku 19 275 krooni, mida hageja on vähendanud põhinõudeni summas 3000 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS 76 lg 3). VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Samuti peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada (VÕS § 102). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muuhulgas nõuda: 1. kohustuse täitmist; 2. kahju hüvitamist; 3. rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101 l g l p - d l , 3 j a 6 ) .