Ts.asja nr. 2-09-13482
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Määruse tegemise aeg ja koht
19. november 2009.a Pärnu kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-09-13482
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi H.M.C. vastu 36 670.06 krooni ja edasise viivise saamiseks.
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn; volitatud esindaja: Merilin Malmet, [email protected]@seb.ee ; Kostja: H.M.C., , registreeritud elukoht Eestis puudub, viimane teadaolev elukoht xxxxxxxxxxx xx x, xxxx xxxxxxxxxx, Norra Kuningriik. Juhindudes TsMS § 423 lg. lg.1 p. 13, § 424, 426, § 427, kohus määras: Jätta läbi vaatamata AS SEB Pank hagi H.M.C. vastu (36 670.06) kolmkümmend kuus tuhat kuussada seitsekümmend krooni ja 06 senti ning alates 24.03.2009 edasise viivise nõudes.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta hageja AS SEB Pank kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu menetluses on AS SEB Pank hagi H.M.C. vastu tulenevalt 08.08.2003.a kostja ja hageja vahel sõlmitud Magnet krediitkaardi lepingust nr. A030011019 põhivõla 20 136.39 kr, intressi 1160.24 kr ja kuni 23.03.2009.a kogunenud viivise 15 373.46 kr, kokku 36 670.06 krooni saamiseks ja alates 24.03.2009.a edasise viivise nõudes põhivõlalt 16% aastas kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohtul ei õnnestunud kostja H.M.C.-le posti teel hagimaterjale kätte toimetada hageja poolt antud aadressil xxxxxx küla, xxxx vald, Pärnumaa. Politseiasutuse abiga kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna politsei andmetel isik xxxxxx külas, xxxx vallas ei ela ja tema elukoht ei ole
Ts.asja nr. 2-09-13482 teada. Rahvastikuregistri andmetel isik käesoleval ajal Eestis ei ela ja tema elamusluba on kaotanud kehtivuse 30.06.2005.a. Kuna kostja H. M. C. on Taani kodanik, kes hageja andmetel käesoleval ajal elab Norras, nõudis kohus 30.06.2009.a saadetud järelpärimises hagejalt seisukoha esitamist kohtualluvuse osas, s.t. mis alusel peaks antud kohtuasja lahendama Eesti Vabariigi Pärnu Maakohus. 21.07.2009.a kirjalikus vastuses leidis hageja, et antud asjaoludel kuulub käesolev tsiviilasi lahendamisele Harju Maakohtus, kuna poolte vahelise 04.08.2003.a lepingu osaks olevate AS SEB üldtingimuste p.1.2.1 tulenevalt kohaldatakse panga ja kliendi vahelistes suhetes Eesti Vabariigi seadusi ja p. 1.2.3. tulenevalt lahendatakse panga ja kliendi vahelisi kohtuvaidlusi panga asukohajärgses kohtus. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud hageja seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg. 1 p. 1 ja 13 alusel, kuna kostja üldisest kohtualluvusest tulenevalt ei ole käesoleva hagiavalduse läbivaatamine Eesti Vabariigi Pärnu Maakohtu pädevuses. Hageja poolt viidatud lepingu üldtingimuste kohtualluvust käsitlev punkt on VÕS § 35 lg 1 mõtte kohaselt tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ja asja materjalidest ei nähtu, et nimetatud tüüptingimus oleks olnud konkreetse tsiviilasja kostjaga (tarbijaga) eraldi läbi räägitud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Sama paragrahvi lg 3 p 10 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav muuhulgas tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. AS SEB Pank poolt esitatud hagi menetlemine eeldab, et välisriigis elav kostja on kohustatud oma õigusi kaitsma Eestis, Harju Maakohtus, mis asub sadade kilomeetrite kaugusel tema teadaolevast elukohast Norras. Kuivõrd hageja on sõlminud kostjaga lepingu, mis sisaldab kohtualluvust puudutavat tüüptingimust, siis tuginedes VÕS §-le 42 lg 3 p 10 võivad nimetatud sätted olla tarbijat ebamõistlikult kahjustavad, sest tüüptingimus võib raskendada oluliselt tarbija õigust kaitsta end kohtus. Antud seisukohta on korduvalt väljendanud ka kõrgema astme kohtud oma lahendites (nt Tartu Ringkonnakohus ts. asjades nr 2-05-21101, 2-05-21100). Vaidlusaluse tarbijakrediidi lepingu punkt kohtualluvuse kokkulepe osas on tühine VÕS § 42 lg 3 p 10 alusel. Kuna tühine tüüptingimus ei oma TsÜS § 84 lg 1 kohaselt õiguslikke tagajärgi algusest peale ja samas ei ole vaidlust ka selle üle, et pooled oleksid lepingu sõlminud ka ilma tühise tingimuseta, siis VÕS §-st 41 tulenevalt tuleks tühise tingimuse asemel kohaldada seaduses sätestatut, s.o. üldist kohtualluvust kostja elukoha järgi kooskõlas TsMS § 10 p. 3 sätestatuga , mille kohaselt ei laiene Eesti kohtute pädevus isikule, kui see tuleneb välislepingust, seadusest või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttest. Vastavalt TsMS § 426 lg.1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Vastavalt TsSM § 168 lg.2 kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbivaatamata.
Ivika Sillaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.