Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Asjaolud ja menetluse käik 29.08.2008 otsusega rahuldas Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni Töövaidluskomisjon A. P.’i avalduse Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) vastu ning mõistis avaldajale välja tulemuspalga 8 880 krooni. Tööandja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas kohtule tulenevalt ITLS § 24 lg 4 taotluse avaldajate poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduste läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja palub kostjalt välja mõista 2007. aasta eest tulemuspalga summas 8 880 krooni ja menetluskulud. Hageja töötas RMK-s 01.03.1992 töölepingu alusel raamatupidajana XXXXXXXXX metskonnas, XXXXXX -XXXXX XXXXXX, XXXXXXXXX. Hageja tööleping lõpetati 31.01.2008 TLS § 86 p 3 alusel töötajate koondamise tõttu seoses raamatupidamise töö ümberkorraldamisega ning tsentraliseerimisega. Metskondade raamatupidajate ametikohad koondati ja kõigile RMK struktuurüksustele hakkas raamatupidamise teenust osutama finantsosakond. Vastavalt hageja töölepingu nr 2 lisa nr 5, 31.01.2007 sõlmitud töölepingu muutmise kokkuleppe punkti 4.1 alusel rakendati hagejale kollektiivlepingut ja hageja palgatingimused pidid vastama Eesti Metsatöötajate Ametiühingute ja RMK kui tööandja poolt sõlmitud kollektiivlepingu palgatingimuste kokkuleppele. Töölepingu punkti 4.2 alusel oli hageja põhipalk 7 400 krooni kuus vastavalt palgaastmestiku 11. astme järgi. Eesti Metsatöötajate Ametiühingu kui töötajaid esindava ühingu ja RMK kui tööandja vahel sõlmitud kollektiivlepingu punkt 4 alusel jõustub leping 01.01.2007 ja kehtib kuni 31.12.2008. Kollektiivleping laieneb kõikidele töötajatele kokkulepitud kujul. Kollektiivlepingu lisana nr 1 on sõlmitud töötajate 2007. aasta palgatingimuste kokkulepe, mis kehtib 01.01.2007-31.12.2007 ja nimetatud kokkuleppe p 5.2.1 alusel tulemuspalk on lisapalk, mida makstakse RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest ja palgatingimuste kokkuleppe p 5.2.2 teise lõike kohaselt heade koondtulemuste saavutamise korral makstakse kõigile töötajatele RMK aastatulemuste palka. RMK töötajate 2007.aasta palgatingimuste kokkuleppe p 9.1 alusel tulemuspalka RMK aastatulemuste eest makstakse kogu RMK heade töötulemuste korral, kui eelarvega kavandatud kasumi eesmärk on ületatud ja punkt 9.3 alusel RMK aastatulemuste eest tulemuspalgafondi määrab RMK nõukogu ja maksmine toimub RMK juhatuse esimehe käskkirja alusel. RMK juhatuse esimehe 28.03.2008 käskkirja nr 2-50/6 p 1 alusel on otsustatud maksta RMK põhikohaga töötajatele tulemuspalka kostja 2007. aasta töötulemuste eest 10% töötaja 2007. aasta põhipalgast. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et kostja peab talle välja maksma aastatulemuspalga

2007. aasta töötulemuste eest 10% hageja 2007 põhipalgast. 21.04.2008 esitas hageja kostjale avalduse, milles palus 2007. aasta tulemuspalga välja maksta põhjendusel, et 2007. aasta RMK töötulemused olid head ja hageja andis sellesse oma panuse. Hagejale ei ole siiani tulemuspalka välja makstud. RMK 06.05.2008 kirjaga nr 2-1/784 keeldus hageja tulemuspalga väljamaksmisest, kuna tulemuspalga väljamaksmine juhatuse esimehe käskkirja nr 2-50/6 alusel on kohaldatav RMK töötajatele, kes peavad olema kostjaga töölepingulises suhtes tulemuspalga väljamaksmise hetkel. Hageja tööleping lõppes 31.01.2008 ja ta ei olnud kostjaga töölepingulises suhtes 28.03.2008, s.o. 2007.a. aastatulemuspalga väljamaksmise hetkel. Teise vastuväitena märkis kostja, et hagejale maksti töölepingu lõpetamisel täiendavalt seaduses ettenähtule hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega ja leiab, et kostja keeldumine on vastuolus kollektiivlepingu p-ga 11, mille kohaselt palgatingimuste kokkulepe sõlmitakse igaks kalendriaastaks eraldi. Seega 2007. aasta palgakokkuleppe osas ei ole mõeldud töötamist 2008. aastal. Kollektiivlepingus puudub vastavasisuline piirang selle kohta, et töötaja peaks olema kostjaga töösuhtes aastatulemuspalga väljamaksmise hetkel, s.o. järgmisel aastal, juhul kui väljamaksmine toimub pärast selle aasta lõppemist, mille eest tulemuspalka makstakse. Kollektiivlepingu p 4 mõte ei ole piirangute seadmine, et aastatulemuspalga saamiseks peaks töötaja olema töösuhtes väljamaksmise hetkel, vaid selle punkti mõte on töötajate kaitse selles, et tööandja peab kõikidele töötajatele tagama kollektiivlepingu tingimuste täitmise kokkulepitud kujul, sealhulgas töötajatele, kes ei ole ametiühingu liikmed. Kollektiivlepingu teine pool, s.o. Eesti Metsatöötajate AÜ mõistis palgatingimuste kokkuleppe p 5.2. ja p 9 sisu nii, et aasta tulemuspalga peavad saama kõik töötajad, kes töötasid terve 2007. aasta ning samaaegselt kehtib piirang, et töötajal ei tohi olla distsiplinaarkorras karistust. Kollektiivlepingu p-de 4 ja 11 ning kollektiivlepingu lisana 1 sõlmitud palgatingimuste kokkuleppe p-de 5.2.1, 5.2.2 lg 2 ja p 9 koosmõjust tuleneb, et palgakokkuleppe mõte on selles, et arvesse võetakse töötamine 2007.aastal, s.o. kalendriaastal, mil kostja eelarvega kavandatud kasumi eesmärk on ületatud ja mil töötaja sellesse oma panuse andis, mitte töötamine järgmisel aastal, juhul kui väljamaksmine toimub hiljem. RMK juhatuse esimehe 29.01.2008 käskkirja nr 2-59/1 alusel maksti töölepingu lõpetamisel hagejale lõpparve koosseisus täiendavalt hüvitust selle eest, et hageja pidi lühikese tähtaja jooksul lõpetama oma struktuuriüksuse raamatupidamistoimingud õigeaegselt ja korrektselt. Hagejale teatati töölepingu lõpetamisest 31.01.2008 alles 08.01.2008. Seega pidi hageja tegema 2008. jaanuaris oma tavapärase lepingujärgse töö ning peale selle lisaks tavapärasele tööle ka lisatööd oma struktuuriüksuse lõpetamisega seonduvate raamatupidamistoimingute näol. 2008. jaanuaris pidi hageja tööd tegema suure pingega ja intensiivsusega ning töötama regulaarselt üle tööaja ja ka puhkepäevadel. Sellise suure koormusega töötama nõustus hageja tingimusel, et kostja lubas jaanuarikuu töö eest tasuda tavalisele kuupalgale lisaks veel täiendavat kaks kuupalka. Lisatöö eest lõpparve koosseisus makstud tasu ongi makstud täiendava töölepingu lõpetamise hüvitusena 2008. jaanuarikuu lisatöö eest. Täiendavalt kaks kuupalka ei ole makstud 2007.aasta töötulemuste eest, mis on tõendatud ka RMK juhatuse esimehe 29.01.2008 käskkirjaga nr 2-54/1. Palgaseaduse mõttest tulenevalt ei saa töölepingu lõpetamise hüvitus asendada tööga väljateenitud palka. Saamata palga saamise ja nõudmise õigus ei ole palgaseaduse mõtte kohaselt seatud sõltuvusse töösuhte lõppemisest või kehtivusest väljamaksmise ajal. Hageja poolt olid

täidetud kõik palgatingimuste kokkuleppes sätestatud tingimused ja kriteeriumid. Hageja töötas terve 2007. aasta ja andis oma tööga panuse RMK 2007. aastal kasumi saamiseks. Kollektiivlepingus ega palgatingimuste kokkuleppes ega üheski muus otsuses ei ole sätestatud kostja poolt esitatud tingimust nagu oleks hageja pidanud väidetavalt olema kehtiva töölepinguga töösuhtes 28.03.2008 või tulemuspalga väljamaksmise hetkel. Hageja palub välja mõista kostjalt 2007. aasta eest tulemuspalga 8 880 krooni TLS §-de 1, 49 p 2 alusel, see on 10% hageja 2007. aasta põhipalgast (12 x 7 400= 888 000 x 10% = 8 880). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt töötas hageja RMK-s alates 01.03.1992 kuni 31.01.2008, mil temaga tööleping lõpetati TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu. Lõpparve koosseisus maksti hagejale kollektiivsest koondamisest tulenevalt vastavad hüvitised. 28.03.2008 toimus RMK 2007. aasta tulemuste analüüs ja majandusaasta aruande kinnitamine RMK nõukogu koosolekul, kus RMK nõukogu kinnitas 2007. aasta auditeeritud majandustulemused. Lähtuvalt RMK ja Eesti Metsatöötajate ametiühingu vahelisest kollektiivlepingust otsustas nõukogu ka 2007. aasta majandustulemuste põhjal maksta RMK töötajatele tulemuspalka. Tulemuspalga väljamaksmine toimus juhatuse esimehe 28.03.2008 käskkirja nr 2-50/6 alusel. Käskkiri jõustus selle alla kirjutamise hetkest ja oli kohaldatav RMK-s sellel hetkel põhikohaga töötajatele, kes olid käskkirja kohaselt õigustatud tulemuspalka saama. A. P.’i tööleping RMK-s lõppes 31.01.2008, seega ei olnud ta 28.03.2008 enam RMK-s töölepingulises suhtes, mis andnuks RMK-le õiguse ja kohustuse hagejale tulemuspalka maksta. Tulemuspalga maksmist reguleerib RMK ja Eesti Metsatöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivleping, mille lisa nr 1 p 9 kohaselt on RMK töötajatele võimalik maksta tulemuspalka aasta töötulemuste eest, kui on täidetud Eesti Metsatöötajate Ametiühingu ja RMK kollektiivlepingu palgatingimuste kokkuleppega ettenähtud tingimused ja RMK nõukogu on vastu võtnud sellekohase otsuse. Aasta tulemuspalga maksmiseks peavad olema üheaegselt täidetud järgmised tingimused: tulemuspalka makstakse RMK töötajatele ehk RMK-ga töölepingulises suhtes olevatele töötajatele, RMK aastatulemused võimaldavad tulemustasu maksta, s.t. et on saavutatud prognoositud tulemused; RMK nõukogu on võtnud vastu otsuse tulemuspalga maksmiseks. Seega on esmaseks tulemustasu maksmise eelduseks töölepingulise suhte olemasolu RMK-s. Seega tulemuspalga väljamaksmise hetkel peab tulemuspalga saamise õigust omav isik olema RMK-ga töölepingulises suhtes. RMK on kollektiivlepingu punktide sõnastamisel lähtunud seadustega sätestatud mõistetest. Töölepingu seaduse mõttes on töötaja isik, kes on tööandjaga sõlminud töölepingu s.o. kokkuleppe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. RMK on mistahes ajahetkel otsuseid tehes käsitlenud töötajana isikuid, kellel on RMK-ga kehtiv tööleping. Kostja nõustub, et kollektiivleping laieneb kõikidele RMK töötajatele, s.t. nii ametiühingu liikmetele kui ka mitteliikmetele. Endiste töötajatega seotud probleemide lahendamine, on otsesõnu lahti kirjutatud kollektiivlepingus, näiteks punktid 44.3, lisa 4 punkt 6. 2005. aastast on kehtinud

kollektiivleping sõnastuses, mis ei ole vajanud lepingupoolte tõlgendamist. VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Nii 2005. aasta kui ka 2007-2008 kehtiva kollektiivlepingu allkirjastamisel mõistsid pooled isikutena, kel on õigus saada aasta tulemustasu, just töötajaid, kes selle maksmise ajal on RMK-ga töölepingulises suhtes. Samu põhimõtteid on tulemuspalga maksmisel töösuhtes olevatele töötajatele rakendatud ka varasemalt. Nii maksti 2005. aasta töötulemuste eest tulemuspalka töötajatele, kes lahkusid töölt 13.12.2005, st tulemuspalga otsuse tegemise ajal, kuid samas ei makstud töötajatele, kes olid lahkunud töölt 05.12.2005. Sama põhimõtet järgis tööandja ka 2007. aasta eest tulemuspalga maksmisel s.o. ei makstud 2007. aasta töötulemuste eest tulemuspalka töötajatele, kes olid lahkunud töölt 2008 enne RMK nõukogu poolt tulemuspalga otsuse vastuvõtmist, sõltumata töösuhte lõppemise põhjusest. Kostja väitel lähtus ta palgakokkuleppe p-st 5.2 ja 9 ning maksis tulemuspalka kõigile sel ajal töötanud RMK töötajatele. Kuna A. P.’i tööleping lõppes 31.01.2008, siis 28.03.2008 ei olnud ta enam RMK-s töölepingulises suhtes, mis andnuks õiguse ja kohustuse talle tulemuspalka maksta. Kostja väitel, ehkki hagejale ei makstud tulemuspalka kollektiivlepingu lisa p-de 5.2.2. ja 9.1. alusel, tunnustati hageja tööd 2007.aasta töölepingu lõpetamisel täiendava hüvitisega. Kostja ei nõustu hageja väidetega, nagu maksnuks kostja täiendava töölepingu hüvitise lisatöö eest. Kuna RMK nõukogu oli teatanud, et 2007.aasta töötulemuste eest tulemuspalga maksmine või mittemaksmine otsustatakse pärast 2007.aasta töötulemuste auditeerimist oletatavasti 2008 märtsikuus, mil koondatavate raamatupidajatega on töösuhted lõppenud, siis otsustas juhatus maksta koondatavatele töötajatele nende poolt 2007.aasta jooksul tehtud töö äramärkimiseks töölepingu lõpetamisel täiendavat hüvitist. Seda hüvitist ei saanud käskkirjas nimetada tulemuspalgaks, kuna puudus vastav RMK nõukogu otsus. Samal põhjusel ei saanud summat määratledes võtta aluseks mingit osa töötaja palgast, vaid makstav summa otsustati siduda töötaja senise töötamise staažiga riigi metsamajandussüsteemis. Juhatus otsustas 2007.aastal tehtud töö tunnustamiseks maksta koondatavatele raamatupidajatele, kes lõpetavad oma struktuuriüksuse raamatupidamistoimingud õigeaegselt ning korrektselt, töölepingu lõpetamisel täiendavalt hüvitist, sõltuvat staažist kostja juures 1-2 keskmise kuupalga ulatuses. Kui 2007.aasta tulemuspalk RMK töötajatele oli 10% põhipalgast, siis koondatud töötajatele täiendava hüvitise nimetuse all 2007.aasta töötulemuste eest makstud summad olid sellest suuremad. Metsaülema teates ega juhatuse otsuses ei ole väidetud, et nimetatud täiendatud hüvitist makstakse seoses suurema töökoormusega või täiendavate tööülesannete täitmisega, vaid hüvitise maksmine oli seotud struktuurüksuse raamatupidamistoimingute õigeaegse ja korrektse lõpetamisega. Kostja on seisukohal, et hagejale maksti lõpparvena TLS § 74 kohaselt välja kõik summad, mis hagejal oli saada. Kostjal oli kollektiivlepingust tulenev kohustus maksta aasta tulemuspalka, kui olid täidetud kõik selleks sätestatud tingimused. RMK, lähtudes kollektiivlepingust, otsustas maksta tulemustasu oma töölepingulises suhtes olnud töötajatele ja on selle maksmise üldised põhimõtted sätestanud RMK töötajate palgatingimuste kokkuleppes. Tulemustasu maksmise lõplik otsustamine oli RMK nõukogu ja juhatuse esimehe pädevuses ning see 28.03.2008 käskkirjaga ka fikseeriti. Kostja leiab, et ta ei ole rikkunud palgaseaduse § 31 lg 5 nõuet s.t. et hagejatele on kogu palk välja makstud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi. Otsuse kohaselt A. P. töötas alates 01.03.1992 töölepingu alusel

raamatupidajana Riigimetsa Majandamise Keskuses (edaspidi RMK) XXXXXXXXX metskonnas XXXXXX -XXXXX XXXXXX XXXXXXXXX. Hagejaga lõpetati tööleping 31.01.2008 TLS § 86 p 3 alusel töötajate koondamise tõttu seoses raamatupidamise töö ümberkorraldamisega ning tsentraliseerimisega. Metskondade raamatupidajate ametikohad koondati ja kõigile RMK struktuurüksustele hakkas raamatupidamise teenust osutama finantsosakond. Hagejaga sõlmitud töölepingu nr 5 lisaga nr 2 on 31.01.2007 pooled allkirjastanud töölepingu muutmise kokkuleppe alates 01.01.2007. Nimetatud lisa p-de 4.1.ja 4.2. kohaselt on hageja põhipalk 7 400 krooni. RMK kollektiivleping kehtib 01.01.2007 kuni 31.12.2008. Kollektiivlepingu lisaga nr 1 on kindlaks määratud RMK töötajate 2007.aasta palgatingimused ajavahemikul 01.01.2007 kuni 31.12.2007. RMK teatisest nr 2-1/2, 08.01.2008 nähtuvalt on RMK ära näidanud töölepingu lõpetamise aluse ja põhjendanud töölepingu lõpetamise vajadust TLS § 87 lg 11 järgi ja teavitanud hagejat lõpparve koosseisus täiendava hüvitise maksmise tingimustest. Täiendavat hüvitist maksab RMK juhul, kui hageja lõpetab oma struktuuriüksuse asjaajamistoimingud õigeaegselt ja korrektselt ja töö on vastu võetud. Hüvitise maksmise otsus on vastu võetud RMK juhatuse esimehe käskkirjaga nr 2-59/1, 29.01.2008. Seega on RMK oma ühepoolse otsusega hagejale ette näinud hüvitise suuremad määrad võrreldes TLS § 90 lg 1 sätestatuga ning on hüvitise lõpparve koosseisus hagejale välja maksnud, kuna hüvitise maksmine suuremas määras oli eelnevalt kokku lepitud. Kohus leidis, et pooled leppisid kokku töölepingu lõpetamisel täiendava hüvitise maksmises struktuuriüksuse asjaajamistoimingute õigeaegse ja korrektse lõpetamise eest ajavahemikul 08.01.2008 kuni 31.01.2008, mitte 2007. aastatulemuste eest tulemuspalga maksmises. Kuigi RMK juhatuse 27.11.2007 otsuse nr 1-32/87 alusel likvideeriti alates 01.01.2008 metskondade raamatupidajate ametikohad, täitis hageja kuni 31.01.2008 töölepinguga nr 2 kokkulepitud töökohustusi. Hageja kinnitusel pidi ta lisaks tavapärasele tööle tegema ka lisatööd ja kostja hüvitas lisatöö seoses tööde üleandmisega teisele osakonnale. Kohustuste täitmiseks pidi hageja töötama üle kokkulepitud tööajanormi. Kostja ei ole selgitanud hagejale teatise nr 2-1/1, 08.01.2008 üle andmisel ja töölepingu lõpetamise toimingute läbiviimisel, et lõpparve koosseisus makstav täiendav hüvitis 2 kuu keskmise palga ulatuses on sisuliselt 2007. aasta jooksul tehtud töö äramärkimiseks või palgatingimuste kokkuleppe p 5.2.1. järgne tulemuspalk. Täiendava hüvitise teistmoodi nimetamiseks puudub nõukogu otsus RMK töötajatele 2007. aasta töötulemuste eest tulemuspalga maksmiseks. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale on selgitatud täiendava hüvitise seost 2007. aasta töötulemustega. Kohus leidis, et hageja on õigel seisukohal, et töölepingu lõppemine ei võta töötajatelt õigust nõuda väljateenitud töötasu, mille üheks osaks tuleb antud juhul lugeda ka kollektiivlepingu lisaks olevas palgatingimuste kokkuleppes ettenähtud aastatulemuste tulemuspalk. Hagejaga sõlmitud töölepingu kohaselt pidid palgatingimused vastama kollektiivlepingule ja palga kokkuleppele. Kollektiivlepingu lisaks oleva 2007. aasta palgatingimuste p 5.2.1. kohaselt makstakse tulemuspalka RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest. Punkti 5.2.2 teise lõike kohaselt makstakse heade koondtulemuste saavutamise korral aastatulemuste tulemuspalka kõigile RMK töötajatele; p 9.3 kohaselt määrab seda liiki tulemuspalga fondi RMK nõukogu ja maksmine toimub juhatuse esimehe käskkirja alusel. Punkt 9.4 näeb

ammendavalt ette juhtumid, mil seda liiki tulemuspalka ei maksta. Hageja osas p-s 9.4 toodud piiranguid ei esinenud ja seega ei saanud kostja aasta tulemustasu maksmisel muid piiranguid kehtestada. Asjaolu, et 2008. aastal jäi eelnenud aasta eest tulemuspalga maksmise otsustamine varasematest aastatest hilisemale ajale (RMK juhatuse esimehe 28.03.2008 käskkirja nr 250/6) ja hageja ei olnud selleks ajaks enam RMK töötaja, ei välista hageja õigust saada tulemuspalka, mille maksmine oli kollektiivlepingus ette nähtud ja hageja oli täitnud selle maksmiseks püstitatud näitajad ja tingimused. Seadusest ei tulene, et töölepingu lõppemisel vabaneb tööandja nendest kohustustest, millised olid tekkinud töötaja ees kollektiivlepingu alusel. Kohus on seisukohal, et vaidlusalust tulemuspalka tuleb käsitleda kui PalS § 2 lg 4 ettenähtud ja kollektiivlepingu alusel makstavat lisatasu. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ette nähtud lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Palgatingimuste kokkuleppe p-de 5.2.2 ja p 9 alusel on hageja õigustatud saama 2007. aasta töötulemuste eest tulemuspalka sõltumata sellest, millal see välja maksti. Vaidlust ei ole selles, et hageja tulemuspalk on arvestuslikult 8 880 krooni. TLS § 49 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale ettenähtud suuruses tasu ja sama paragrahvi p 7 kohaselt on tööandja kohustatud täitma kollektiivlepingus ette nähtud kohustusi. Asjaolu, et tööandja maksis hagejale töölepingu lõpetamisel täiendavat hüvitust, ei vabasta tööandjat kollektiivlepingust tulenevast kohustusest 2007. aasta töötamisega oma panuse andnud hagejale tulemustasu maksmisest. Lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi tuleb arvestada ka lepingu olemust ja eesmärki, milleks kollektiivlepingu puhul on vaieldamatult töötajate õiguste igakülgne tagamine. Eesti Metsatöötajate Ametiühingu esimees K. P., kes oli RMK töötajate 2007. aasta palgatingimuste kokkuleppe osapooleks, on 18.08.2008 hageja järelepärimisele saadetud vastuses selgitanud nimetatud kollektiivlepingu olemust ja eesmärki. K. P.’e, kui palgatingimuste kokkuleppe allkirjastaja, tõlgenduse kohaselt „Töötajad koondati jaanuarikuus 2008, valdavalt oli töösuhte lõpetamise kuupäevaks 31.01.2008, mis tähendab, et aastal 2007 olid nad tööandjaga töösuhtes ning andsid panuse ettevõtte heade koondtulemuse saavutamise nimel Palgatingimuste kokkuleppe p.5.2.2 ja 9.1 mõttes. PalS § 2 lg 1 ja lg 4 tulenevalt on tööandja kohustatud töötajale töö eest palga välja maksma vastavalt töö- või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel“. Kohtu arvates kostja väide, et varasematel aastatel ei ole ükski endine töötaja tulemustasu nõudnud, ei puutu antud asjasse. 2007 kollektiivlepingust ja palgatingimustest tulenevalt on hageja õigustatud oma õigusi kasutama. Apellatsioonkaebus RMK ei nõustu maakohtuga selles, et hageja loeti õigustatud isikuks tulemuspalka saama ning mõisteti talle välja aasta tulemuspalk 8 880 krooni. Ta palub tühistada maakohtu vaidlustatav otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata tsiviilasi uueks arutamiseks maakohtule. Apellant leiab, et maakohtu otsus põhineb õigusnormide rikkumisel, kohus on rikkunud

TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Maakohtu otsus on selle vaidlustatud osas põhjendamata. Kohus küll leidis, et hagi tuleb rahuldada, kuid on seda põhjendanud vaid Kollektiivlepingu lisaks oleva Palgatingimuste kokkuleppe sätetega ning TLS § 49 p 2 ja 7 ning PaS § 2 lg 4 kohustustega. Apellant leiab, et kohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta esmase põhjenduse tulemustasu mittemaksmise kohta–nimelt väitis ta, et Kollektiivleping ja selle lisaks olev Palgatingimuste kokkulepe kehtisid 28.03.2008 (tulemustasu maksmise otsustamise ajal) vaid sel ajal RMK-ga töölepingulises suhtes olevatele töötajatele ning kuivõrd hagejaga oli tööleping 31.01.2008 lõpetatud, siis ei kuulunud ta töötajate hulka, kellel olnuks õigus nimetatud tulemustasu saada. Apellandi arvates on kohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta ja pole hinnanud tema väiteid, mis puudutavad Kollektiivlepingu ja selle lisade kehtivust vaidluse pooltele. Ta on nii töövaidluskomisjonis kui kohtus väitnud, et nimetatud dokumendid kehtisid vaid töölepingulises suhtes olevatele pooltele ja sellest tulenevalt ei saanud hageja tulemuspalka nõuda. Apellant pole vaielnud küsimuse üle, kas töötajad olid töötanud kogu 2007.aasta, kas neil olnuks õigus saada tulemuspalka, kui töösuhe kestnuks 28.03.2008. Kohus on ebaõigesti põhjendanud töötajale tulemuspalga väljamõistmise kohustust asjaoluga, et töötaja osas ei esinenud Palgatingimuste kokkuleppe p 9.4 tingimusi, millisel juhul oleks tulemustasu maksmine välistatud. Nimetatud välistavad asjaolud said tulemuspalga maksmisel arvesse tulla vaid nende töötajate suhtes, kes olid 28.03.2008 RMK-ga töölepingulises suhtes. Kohtu järeldus on ebaõige, nagu ei vabaneks tööandja töölepingu lõppemisel nendest kohustustest, millised olid tal tekkinud töötajate ees kollektiivlepingu alusel. Töölepingu lõppemisel lõpevad töölepingu pooltel teineteise suhtes kohustused (teha tööd ja maksta töölepingus või palgatingimustes sätestatud põhipalka). PaS § 2 lg 4 ja palgakokkuleppe p 5 kohaselt on aasta tulemustasu oma olemuselt lisatasu, mille maksmise tingimused on sätestatud kollektiivlepingus. Apellant nõustub kohtu ja hagejaga, et väljateenitud palga (= põhipalga) nõude võib hageja esitada ka pärast töölepingu lõppemist, kuid lisatasu ei muutu kunagi põhipalga osaks, mida töötajal on õigus igal ajal nõuda – selleks sätestas Kollektiivleping tingimused ning hageja neile pärast 31.01.2008 ei vastanud. Apellant ei ole kunagi väitnud, nagu käsitlenuks ta täiendavat hüvitist kui tulemuspalka. Täiendava töölepingu lõpetamise hüvitist käsitleb kostja kui „hea tahte“ märki, millega tunnustas hageja 2007. aasta tööd. Seda hüvitist ei saanud käskkirjas nimetada tulemuspalgaks, kuna puudus vastav RMK nõukogu otsus. Samal põhjusel ei saanud summat määratledes võtta aluseks mingit osa töötaja palgast, vaid makstav summa otsustati siduda töötaja senise töötamise staažiga riigi metsamajandussüsteemis. Apellant peab vajalikuks märkida, et nõukogu otsuse kohaselt maksti RMK-s töötavatele isikutele 2007. aasta töötulemuste eest tulemuspalka 10% 2007. aasta põhipalgast. Koondatud töötajatele täiendava hüvitise nimetuse all 2007. aasta töötulemuste eest väljamakstud summad olid sellest oluliselt suuremad.

Kohus ei ole arvestanud ega hinnanud apellandi seisukohti kollektiivlepingu tõlgendamise kohta ning seetõttu teinud ebaõiged järeldused VÕS § 29 lg-st 5. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 sätestatud üldistest tõlgendusreeglitest. Selle järgi arvestatakse tahteavalduse tegija tahet, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Tulenevalt VÕS § 29 lg-st 1 tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kollektiivlepingu allkirjastamisel 2005. aastal ning hiljem, sh. ka 2007-

2008 kehtiva kollektiivlepingu allkirjastamisel mõistsid pooled isikutena, kel on õigus saada aasta tulemustasu, just töötajaid, kes selle maksmise ajal on RMK-ga töölepingulises suhtes. Selline tõlgendamine tulenes VÕS § 29 lg 5 sätestatud asjaolude arvestamisest, st. arvestati kollektiivlepingu sõlmimise asjaolusid, arvestati varasema sarnase lepingu tõlgendamist ehk varasemat tulemustasu maksmist vaid töölepingulises suhtes olnutele, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat. Kohus on kollektiivlepingu olemuse ja eesmärgi tuvastamisel viidanud vaid lepingu ühe poole – EMT AÜ esimehe K. P.e seisukohale, mille ta esitas hageja esindaja järelpärimisele, ega ole põhjendanud apellandi seisukohta nimetatud vastuse ning lepingu olemuse kohta. Riigikohus on 24.05.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-40-06 asunud seisukohale, et kohtuotsuse põhjendamise kohustus sisaldab muuhulgas kohustust vastata poolte kõikidele asjakohastele väidetele ja hinnata kõiki asjakohaseid tõendeid, mida kohus on vastu võtnud (otsuse p 10). Jättes kohtuotsuse vaidlustatavas olulises osas põhjendamata ja tõenditele hinnangu andmata on maakohus eeltoodud menetlusnorme rikkunud. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning kaevatav kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud apellatsioonkaebuse, vastustaja vastusega ning toimikus olevate materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist, sealhulgas ka tõendite hindamise osas. Kolleegium ei tuvastanud kaebuses väidetud TsMS § 436 lg 1 ega ka § 442 lg 8 nõude rikkumist. Maakohus põhjendas, mis asjaoludel ta hagi rahuldas. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st-6 ei korda otsuses olevaid seisukohti. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium järgnevat. Vastavalt kollektiivlepingu seaduse § 6 lg 1 p-le 1 võib kollektiivlepingus kokku leppida palgatingimustes. Maakohus tuvastas, et hagejale laienes 2007.a. RMK kollektiivleping, milles olid kokku lepitud RMK töötajate palgatingimused lepingu lisas nr 1. Vaidlusalusel perioodil kehtinud palgaseaduse § 2 lg 1 kohaselt palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Palgatingimuste kokkuleppe p 3.3 kohaselt on kollektiivlepingu pooled avanud tulemuspalga mõiste, mille kohaselt tulemuspalk on lisapalk, mida tööandja maksab töötajale lisaks põhipalgale vastavalt tööandja poolt kehtestatud palgatingimustele. Kollektiivlepingu lisaks oleva 2007. aasta Palgatingimuste kokkuleppe p 5.2.1 kohaselt makstakse tulemuspalka RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et nimetatud Kollektiivlepingu Palgatingimuste kokkuleppe lisa nr 1 p 5.2.2 teise lõike kohaselt makstakse heade koondtulemuste saavutamise korral aastatulemuste tulemuspalka kõigile RMK töötajatele. Lisa nr 1 p 9 sätestas tulemuspalga maksmise korra, mille p 9.3 kohaselt määrab seda liiki tulemuspalga fondi RMK nõukogu ja maksmine toimub juhatuse esimehe käskkirja alusel.

RMK nõukogu 28.03.2008 koosoleku protokollist ilmneb, et otsuse punkti 2.2 kohaselt otsustati maksta 2007.a. Palgatingimuste kokkuleppe punkti 9 alusel kõikidele RMK töötajatele 2007.a tulemuste eest tulemuspalka 10 % töötaja 2007.a. põhipalgast (t.lk. 73-77). Seega ka nimetatud nõukogu otsuses on lähtutud Palgatingimuste kokkuleppe punktist 9. Nimetatud lisa 1 punktist 9.4 ilmneb, et tulemuspalka ei olnud õigustatud saama töötajad, keda on jooksval aastal karistatud distsiplinaarkorras või kes on tulnud tööle jooksva aasta teisel poolel. Maakohus tuvastas, et hageja töötas kogu 2007.aasta ning ei ole esitatud ka väiteid, et hagejat oli karistatud distsiplinaarkorras. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et eelnimetatud Palgatingimuste kokkuleppest ei tulene alus hagejale tulemuspalga väljamaksmisest keeldumiseks. Apellant on tuginenud nii maakohtus, kui ka apellatsioonimenetluses asjaolule, et 2007.a. tulemuspalga väljamakse otsustamise ajaks oli tööleping hagejaga lõppenud ning tegemist ei olnud enam apellandi töötajaga. Kolleegium nõustub maakohtuga, et 2007.a. majandusnäitajad tulenesid RMK töötajate tööpanusest ning väljamakse aluseks saab olla töösuhte olemasolu tulemuspalga arvestuse perioodil, mitte aga asjaolu, kas väljamakse otsustamise või selle maksmise ajal töösuhe jätkus või mitte. Vaieldamatult oli hageja RMK töötaja 2007.a ning andis oma panuse tööandja edukaks ja efektiivseks toimimiseks. Seega oli hagejal õigustatud ootus 2007.a. tulemuspalga saamiseks ning teda tuli võrdselt kohelda teiste töötajatega, kellega koos oli oma panuse andnud 2007.a. heade töötulemuste saavutamiseks. Asjaolu, et apellant ei ole eelnevatel aastatel ka teistele töötajatele, kes lahkusid töölt enne väljamakse tegemist, tulemuspalka maksnud, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Riigimetsa Majandamise Keskuse kollektiivlepingule on ametiühingu esindajana alla kirjutanud K. P.. Eesti Metsatöötajate Ametiühingu 18.08.2008 kirjast nr 31, millele on alla kirjutanud K. P., ilmneb, et Palgatingimuste kokkuleppes lepiti kokku, et tulemuspalga saamise õigus oli kõigil 2007.a. RMK-s töötanud töötajatel (Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlusasi nr .2-02/1782-2008). Seega on kollektiivlepingu üks pooltest ka oma tahet selgitanud ning tõlgendanud seda sarnaselt hagejaga. Asjaolu, et apellant sellega ei nõustu, ei tähenda, et kohus on andnud kollektiivlepingule ja selle lisale ebaõige tõlgenduse. Apellandi väidetel on hagejale välja makstud suuremas ulatuses hüvitist, kui on seda hagis nõutud. Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjoni toimikus nr 9.2-02/17822008 olevast apellandi 29.01.2008 käskkirjast nr-2-54/1 ilmneb, et RMK-s toimus koondatavatele raamatupidajatele täiendava hüvitise makmine, mille suurus sõltus tööandja juures töötatud staažist. Nimetatud dokumentaalsest tõendist ei ilmne, et tegemist oli 2007.a. töötulemuste eest hüvitise maksmisega. Kolleegium leiab, et tööandja poolt koondamisele kuuluvale töötajale täiendava hüvitise maksmine on tööandja vabatahtlik otsustus ning see ei välista hageja nõuet 2007.a.tulemuspalga saamiseks. Arvestusliku tulemustasu suuruse osas pooltel vaidlust ei olnud. Seega on kohus põhjendatult hageja nõude rahuldanud. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Mare Merimaa

Urmas Reinola

Imbi Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.