Mõista kostjalt OÜ P M hageja Aktsiaselts SEB Liising kasuks välja poolte vahel 18. veebruaril 2004.a sõlmitud kapitalirendilepingu
alusel tasumata
rendimaksed summas 187,70 krooni (ükssada kaheksakümmend seitse krooni ja 70 senti) ning sama lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulud kogusummas 183 658,88 krooni (ükssada kaheksakümmend kolm tuhat kuussada viiskümmend kaheksa krooni ja 88 senti).
3.Mõista kostjalt OÜ P M hageja Aktsiaselts SEB Liising kasuks välja 6. mai 2008.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintress (viivis) poolte vahel 18.
veebruaril
2004.a
sõlmitud
kohustuste
täitmisega
kapitalirendilepingust
viivitamise
eest
tulenevate
kogusummas
746,54
rahaliste krooni
(seitsekümmend tuhat seitsesada nelikümmend kuus krooni ja 54 senti).
4.Mõista kostjalt OÜ P M hageja Aktsiaselts SEB Liising kasuks välja viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud põhinõuetelt (187,70 krooni ja 183 658,88 krooni) alates 7. maist 2008.a kuni põhinõuete täitmiseni arvestusega 0,3% (null koma kolm protsenti) päevas vastavalt põhinõudelt.
5.Mõista kostjalt OÜ P M hageja Aktsiaselts SEB Liising kasuks välja poolte vahel 13. mail 2005.a sõlmitud rendilepingu
alusel tasumata rendimaksed
summas 21 018,91 krooni (kakskümmend üks tuhat kaheksateist krooni ja 91 senti) ning sama lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulud kogusummas 14 975,01 krooni (neliteist tuhat üheksasada seitsekümmend viis krooni ja 1 sent).
6.Mõista kostjalt OÜ P M hageja Aktsiaselts SEB Liising kasuks välja 6. mai 2008.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintress (viivis) poolte vahel 13. mail 2005.a sõlmitud rendilepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest kogusummas 65 784,55 krooni
(kuuskümmend viis tuhat
seitsesada kaheksakümmend neli krooni ja 55 senti).
7.Mõista kostjalt OÜ P M hageja Aktsiaselts SEB Liising kasuks välja viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 5 nimetatud põhinõuetelt (21 018,91 krooni ja 14 975,01 krooni) alates 7. maist 2008.a kuni põhinõuete täitmiseni arvestusega 0,3% (null koma kolm protsenti) päevas vastavalt põhinõudelt.
8.Mõista kostjalt OÜ P M hageja Aktsiaselts SEB Liising
kasuks välja 18.
veebruaril 2004.a sõlmitud kapitalirendilepingu alusel leppetrahv summas 5000 (viis tuhat) krooni ja 13. mail 2005.a sõlmitud rendilepingu alusel leppetrahv summas 5000 (viis tuhat) krooni.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 10% ulatuses hageja Aktsiaselts SEB Liising kanda ja 90% ulatuses kostja OÜ P M kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 17. novembril 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.9. mail 2008.a on Aktsiaselts (AS) SEB Liising esitanud hagi OÜ (OÜ) P M vastu põhivõla 235 091,70 krooni, leppetrahvide suumas 10 000 krooni ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 18. veebruaril 2004.a kapitalirendileping , rendiobjektiks oli sõiduauto Mercedes-Benz S 430 (edaspidi liisinguleping I). Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma rendiobjekti eest rendimakseid vastavalt rendilepingu tingimusele ja lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja ei tasunud kõiki liisingulepingu järgseid makseid nõuetekohaselt, mistõttu hageja lõpetas lepingu ühepoolselt. Lepingu lõpetamisest teavitati kostjat kirjaliku teatisega. Kostja liisingulepingust tuleneva võlgnevuse summa oli hageja arvestuste kohaselt 6. mai 2008.a seisuga 193 061,79 krooni, mis koosneb järgmistest osadest: - 2006.a osaliselt tasumata rendimakse summas 187,70 krooni; - liisingulepingust I tulenev tasumata kindlustusmakse summas 23 687,15 krooni; - liisingulepingu I esemeks oleva sõiduki sisepesu ja poleerimine summas 1600 krooni; - kahjum lepingueseme müügist summas 161 336,94 krooni; - liisingulepingu esemeks oleva sõiduki müügiteenus 6250 krooni. Liisingulepingu I üldtingimuste punktist 9.1 tuleneb kostja kohustus kanda kõik kindlustamisega seotud kulutused ja maksed. Üldtingimuste punktid 12.2 ja 12.5 sätestavad kostja kohustuse hüvitada kõik liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise tagajärjel tekkinud kulutused. Lisaks on kostja kohustatud tasuma üldtingimuste puntki 5.11 järgi leppetrahvi liisingulepingu I rikkumise eest summas 5000 krooni.
3.Samuti sõlmiti hageja ja kostja vahel 13. juulil 2005.a rendileping , mille objektiks oli sõiduauto Jeep Grand Cherokee Limited 3,0 V (edaspidi liisinguleping II). Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma rendiobjekti eest rendimakseid vastavalt liisingulepingu tingimusele ja lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja ei tasunud kõiki liisingulepingu järgseid makseid nõuetekohaselt, mistõttu hageja lõpetas lepingu ühepoolselt. Lepingu lõpetamisest teavitati kostjat kirjaliku teatisega. Kostja liisingulepingust tuleneva võlgnevuse summa oli hageja arvestuste kohaselt 6. mai 2008.a seisuga 42 029,91 krooni, mis koosneb järgmistest osadest: - 2006.a juulikuu tasumata rendimakse summas 21 018,91 krooni; - kulutused liisingulepingu esemeks oleva sõiduki remondile ja hooldusele summas 7635,99 krooni; - liisingulepingu esemeks oleva sõiduki müügiteenus 13 375,01 krooni.
Liisingulepingu II üldtingimuste punktid 10.2 ja 10.5 sätestavad kostja kohustuse hüvitada kõik liisingulepingu II ennetähtaegse lõpetamise tagajärjel tekkinud kulutused. Lisaks on kostja kohustatud tasuma üldtingimuste puntki 5.11 järgi leppetrahvi liisingulepingu II rikkumise eest summas 5000 krooni. Nii liisingulepingu I kui liisingulepingu II üldtingimuste punktis 6.7 on pooled kokku leppinud, et ükskõik millise makse või muu lepingujärgse summa maksmisega hilinemisel tasub kostja viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva kohta. Hageja arvestuste kohaselt on liisingulepingu I järgne viivisenõue 6. mai 2008.a seisuga 88 412,09 krooni ja liisingulepingu II järgne viivisenõue sama kuupäeva seisuga 75 906,90 krooni. Juhindudes TsMS §-st 367 palub hageja mõista kostjalt täiendavalt välja viivise alates 7. maist 2008.a kuni kohustuste täitmiseni protsendimääraga 0,3% päevas põhinõudelt.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
4.Kostja ei eita hagis märgitud liisingulepingute sõlmimist hagejaga. Samuti puudub kostja vastuse kohaselt vaidlus selles, et lepingud on ennetähtaegselt hageja poolt lõpetatud. Kostja märgib, et liisingulepingute esemeks olevad sõidukid on nõutud ajal ja kohas kostja poolt tagastatud. Seonduvalt liisingulepingust I tulenevate nõuetega vaidleb kostja esiteks vastu kindlustusmaksete hüvitamise kohustusele. Hagile ei ole lisatud kindlustusseltsi poolt väljastatud arvest ning üksnes hageja enda arve ei ole kostja hinnangul kindlustuskulu kandmise tõendamiseks piisav. Lisaks märgib kostja, et sõiduki kindlustamine järgnevaks 12 kuuks on tehtud samal päeval (s.o 20.07.2006.a), kui hageja ütles liisingulepingu I kostjaga üles. Seega on põhjendamatu liisingulepingu I üldtingimuste punkti 9.1 järgi rendiobjekti kindlustamine peale rendilepingu ülesütlemist veel 12 kuuks. Kuna vara tagastati tähtaegselt, puudus ka liisingulepingust tulenevalt kostjal kohustus tasuda ülemäärase ja tagastatud sõiduki kindlustuse eest peale sõiduki tagastamist. Liisingulepingu I üldtingimuste punkt 2.1 määratleb mõiste kapitalirendi periood – selleks on periood, mille jooksul rentnik valdab ja kasutab rendiobjekti. Peale lepingu ülesütlemist ja sõiduki tagastamist hagejale lõppes kostja kindlustamiskohustus ning seetõttu pole ka kostjal kohustust tasuda põhjendamatult kantud kindluskulu. Samuti vaidleb kostja vastu sõiduki keemilise sisepesu ja poleerimise kulude hüvitamise nõudele. Ka nende kulude oas on jäetud esitamata viidatud kulu tõendavad dokumendid. Lisaks on viidatud teenus väidetavalt osutatud 2006.a novembris, kuigi sõiduk tagastati 2006.a juulis. Kostja hinnangul ei ole tõendatud ka hagetava müügikahjumi olemasolu. Hageja vastavasisulised väited on paljasõnalised. Hagimaterjalide juurest puuduvad rendiobjekti müügidokumendid ja müügitehingu hinda kajastavad dokumendid. Kostja märgib samuti, et Riigikohus on oma praktikas asunud korduvalt seisukohale, et ülemäära suure müügikahjumi katmine ei ole üksnes kostja (ehk rentniku) kulu, vaid ka liisingettevõtte äririsk. Kuna tegeliku kahjumi olemasolu ei ole millegagi tõendatud ja hageja enda paljasõnaline arve ei tõenda tehingu toimumist, millest kahjum tekkis, ei tunnista kostja viidatud nõuet summas 161 336, 94 krooni. Samuti on kostja hinnangul tõendamata müügiteenuse kulu hüvitamise nõude summas 6250 krooni.
5.Liisingulepingust II tulenevate nõuete osas vaidleb kostja hagile vastu nõuete tõendamatuse tõttu, m.h on tõendamata kulude kandmine hageja poolt. Lisaks märgib kostja, et liisingulepingu II üldtingimuste punkti 5.7 järgi ei ole kostja kohustatud oma kulul rendiobjekti
remontima ja sellele teisi kulutusi tegema, seega on selliste kulutuste tegemine hageja vaba tahe. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud liisingulepingutest tulenevate rahaliste kohustuste (nõuete) olemasolu, ei saa lugeda õiguslikult asjakohaseks ka hageja esitatud viivisenõudeid.
6.Seonduvalt hageja õiguslike põhjendustega märgib kostja, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 on olemuslikult dispositiivne säte. Seetõttu on hageja poolt kostjale kulude hüvitamise nõuete esitamise korral pooltele siduvad poolte vahel liisingulepingute üldtingimustes sisalduvad kokkulepped. Kuna üldtingimuste punkti 5.7 järgi ei ole hageja kohustatud oma kulul rendiobjekti remontima ja sellele teisi kulutusi tegema, on selliste kulutuste tegemine rendiobjektile hageja vaba tahe. Seetõttu ei ole kostja viidatud sätte alusel vastutav kokkuleppimata kulude tekkimise eest.
MENETLUSE KÄIK
7.6. mail 2009.a on hageja esitanud oma kirjaliku seisukoha kostja vastuse osas. Seisukohale on lisatud ka täiendavaid dokumentaalseid tõendid hageja poolt kantud kulude kohta.
8.5. oktoobri 2009.a määrusega otsustas kohus lahendada asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata vastavalt TsMS § 403 lg-le 1. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asja lahendamise seisukohast tähtsust omavad dokumendid ja avaldused kohtule 20 päeva jooksul arvates nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti teatas kohus 20. aprilli 2009.a määruses, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20 päeva pärast dokumentide ja avalduste esitamise tähtpäeva möödumist. 5. oktoobri 2009.a kohtumääruse saab lugeda pooltele kättetoimetatuks 8. oktoobril 2009.a. Pooled täiendavaid dokumente ega avaldusi kohtule esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikult oluliste asjaolude üle. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud hagis nimetatud liisingulepingud, vastavalt 18. veebruaril 2004.a ja 13. juulil 2005.a. Mõlemad lepingud on hageja poolt ennetähtaegselt lõpetatud (üles öeldud) 20. juulil 2006.a kostjale saadetud teatisega (vt toimik, lk 13) lepingute üldtingimuste punktide 10.1.1 ja 10.1.11 alusel. Liisingulepingute objektiks olnud sõidukid on kostja poolt hagejale tähtaegselt tagastatud. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja väiteid, et liisingulepingu I alusel on tasumata rendimakse summas 187,70 krooni ja liisingulepingust II tulenevalt rendimakseid summas 21 018,91 krooni.
11.Pooltel on õiguslik vaidlus eeskätt selle üle, milliseid hageja poolt väidetavalt tehtud kulutusi on kostja kohustatud hüvitama.
12.Poolte vahel sõlmitud vaidlusaluste lepingute näol on tegemist liisingulepingutega VÕS § 361 tähenduses, milles sisalduva määratluse järgi kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisingulepinguga I kohustus hageja omandama sõiduki Mercedes-Benz S430 F I OÜ-lt ning andma selle kostja kasutusse tähtajaga kuni 23. veebruar 2008.a (vt toimik, lk 7).
Üldtingimuste (vt toimik, lk 8-11) punkti 6.1 kohaselt oli kostja kohustuseks tasuda hagejale kooskõlas lepingu tingimustega lepingu sõlmimise tasu ja teisi makseid ning tasusid vastavalt lepingule ja hinnakirjale. Üldtingimuste punktist 3.1 tuleneb, et kui kostja oleks kohaselt täitnud kõik lepingutingimused ning tasunud hagejale kõik maksed, oleks omand rendiobjektile üle läinud kostjale ning viimasel olnuks õigus nõuda omandi ülemineku vastavat vormistamist. Samuti kohustus hageja liisingulepinguga II omandama sõiduki Jeep Grand Cherokee Limited 3,0V OÜ-lt SÜ ning andma selle kostja kasutusse tähtajaga kuni 27. juuli 2010.a (vt toimik, lk 19). Liisingulepingu II üldtingimuste (vt toimik, lk 20-23) punkti 6.1 kohaselt oli kostja kohustuseks tasuda hagejale rendimakseid ja käibemaksu lepingu lisaks olevas maksegraafikus toodud suuruses vastavateks maksmispäevadeks ning teisi summasid vastavalt lepingule ja hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Vastavalt VÕS § 367 lg-le 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Ka liisingulepingu I üldtingimuste punkti 12.2 järgi peab rentnik (s.t kostja) hüvitama lepingu lõpetamisest tulenevad kahjud, sealhulgas saamata jäänud tulu. Samuti tuleb kostjal kui liisinguvõtjal hüvitada lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulud vastavalt liisingulepingu II üldtingimuste punktidele 10.2 ja 10.5.
13.Iseenesest õige on kostja seisukoht, et hagejal tuleb lähtudes TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest hagetavate kulude kandmist tõendada. Hageja on aga nimetatud asjaolusid 6. mail 2009.a esitatud täiendavate tõenditega kohtu hinnangul siiski piisavalt tõendanud (vt toimik, lk 75-84). Arvestades TsMS § 438 lg-s 1 sätestatut, peab kohus vajalikuks samas analüüsida, milliste kulude hüvitamist VÕS § 367 lg 4 mõttes on hageja õigustatud kostjalt nõudma.
14.Poolte vahel sõlmitud liisingulepingud ega ka seaduse dispositiivsed normid ei täpsusta, millised võimalikud kulud eelnimetatud lisakuludena hüvitada tuleb. Arvestades VÕS § 367 lg 4 sõnastust ja ka ülalkäsitletud lepingupunkte, peavad lisakulud olema kaasnenud lepingu ülesütlemisega. Lähtudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi poolt 8. novembril 2006.a tsiviilasjas nr 3-2-1-112-06 tehtud otsuse punktides 9-11 sisalduvast käsitlusest, peavad taolised kulud olema mõistlikult põhjendatud. Riigikohtu kõnealuse lahendi kohaselt võivad lisakuludena põhimõtteliselt hüvitamisele kuuluda näiteks müügikulud, kulud sõiduauto puhastusteenusele, samuti võib lisakuluks olla sõiduauto tagastustasu. Lahendi punktis 9 on muu hulgas märgitud, et liisinguandja tegevus on reeglina suunatud üksnes krediidi pealt kasumi teenimisele. Seetõttu on liisinguandja tegevus reeglina suunatud ka nende sõiduautode võõrandamisele, mille liisinguvõtja on tagastanud liisingulepingu ülesütlemise tõttu. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad üldjuhul kulud. Ka juhul, kui liisinguandja müüks sõiduautosid ise, oleksid sellega seotud kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Need kulud võiksid sellistel juhtudel aga olenevalt asjaoludest olla ka suuremad kui n-ö sisseostetava müügiteenuse korral (nt täiendavate töötajate palkamisega seotud kulud, autode hoidmiskohaga seotud kulud vms).
15.Eeltoodut arvestades tuleb kohtu hinnangul lugeda kindlasti õiguslikult põhjendatuks nõudeid seonduvalt hageja kantud lisakuludega müügiteenusele vastavalt 6250 krooni (sh käibemaks 18%) ja 13 375,01 krooni (sh käibemaks 18%). Vastavate kulude kandmine hageja poolt on tõendatud Autolink OÜ poolt hagejale esitatud arvetega (vt toimik, lk 83 ja lk 84). Sõidukite võõrandamine ei ole vaadeldav hageja põhilise äritegevusena. Isegi kui see nii oleks, kaasneksid võõrandamisega täiendavad kulud. Kostja ei ole väitnud, et kulud müügiteenusele oleksid ebamõistlikult suured või et vastavat teenust oleks hageja saanud osta odavamalt.
16.Samadel põhjustel kuuluvad kostja poolt hüvitamisele ka kulud liisingulepingu I esemeks oleva sõiduki sisepesule ja poleerimisele summas 1600 krooni kui sõiduki taasvõõrandamisega seonduvad kulud. Vastava kulu kandmine hageja poolt on tõendatud Autolink OÜ arvega (vt
toimik, lk 78). Samuti tuleb pidada mõistlikeks kuludeks hageja kulutusi liisingulepingu II esemeks oleva sõiduki keemilisele sisepesule ja poleerimisele kogusummas 1600 krooni, millised on tõendatud Autolink OÜ arvega (vt toimik, lk 79-80). Sama ei saa kohtu arvates aga väita liisingulepingu II oleva sõiduki remondikulude kohta, mis ka kajastuvad viimatiosundatud arvel. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et need kulud oleksid seotud liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Puuduvad andmed selle kohta, et sõiduk oleks kostja poolt pärast lepingu lõpetamist tagastatud remonti vajavas seisukorras. Lisaks on kõnesolev sõiduk eeldatavalt kostja poolt tagastatud 2006.a juuli lõpus, vaidlusalused remonttööd teostatud aga alles 2006.a septembris.
17.Hageja nõue liisingulepingust I tulenevate kindlustusmaksete hüvitamiseks summas 23 687,15 krooni kuulub rahuldamisele osaliselt. Tegemist on kindlustusmaksetega sõiduki kui vara kindlustamise eest. Hageja poolt esitatud tõendite valguses on ebaõige kostja väide, et sõiduk kindlustati järgnevaks 12 kuuks päeval, kui hageja ütles liisingulepingu I kostjaga üles (s.o 20.07.2006.a). Hageja poolt 6. mail 2009.a täiendavalt esitatud kindlustuspoliisist nähtuvalt oli sõiduk kindlustatud 9. märtsil 2006.a perioodiks 09.03.2006-08.03.2007. Sama tõendi kohaselt oli kindlustusmakse suuruseks 40 107 krooni (vt toimik, lk 75-77). Samas nõustub kohus kostja seisukohaga, et pärast liisingulepingu ülesütlemist ja sõiduki tagastamist puudus kostjal liisingulepingust tulenevalt kohustus tasuda (tagastatud) sõiduki kindlustuse eest. Liisingulepingu I üldtingimuste punktis 2.1 sisalduva määratluse kohaselt on kapitalirendi periood ajavahemik, mille jooksul rentnik valdab ja kasutab rendiobjekti. VÕS § 195 lg 2 järgi vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Ülalmärgitud kindlustusperioodi kestel kasutas ja valdas kostja sõidukit (enne selle tagastamist) eeldatavalt 4 kuud ja 10 päeva (s.o 09.03.2009-19.07.2006), kuna nähtuvalt asja materjalide juures olevast üleandmise-vastuvõtmise aktist tagastas kostja sõiduki (Autolink OÜ-le) 19. juulil 2006.a. Jagades ülalmainitud kindlustusmakse 40 107 krooni 12-kuulise perioodi peale, moodustaks sõiduki ühe kuu kindlustusmakse 3342,25 krooni. 4,33 kalendrikuu eest (10 päeva moodustab ca 1/3 kalendrikuust) tuleks vastavalt tasuda 14 471,94 krooni. Selles ulatuses saab kindlustusmaksete hüvitamise nõuet lugeda ka õiguslikult põhjendatuks.
18.Edasiselt käsitleb kohus hageja poolt liisingulepingu I esemeks oleva sõiduki võõrandamisega kaasnenud müügikahjumi summas 161 336,94 krooni hüvitamise kohustust. Õiguslikult on ka siin tegemist hageja väidetava kulutusega VÕS § 367 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud nõude osas hagi rahuldada. Kulu tekkimine on hageja ja kostja vahel sõlmitud liisingulepingu I lisaks oleva maksegraafiku ning hageja ja Autolink OÜ vahel sõlmitud müügilepinguga piisavalt tõendatud (vt toimik, lk 12 ja lk 82). Sõiduki liisingulepingu järgseks jääkmaksumuseks oli liisingulepingu ülesütlemise hetkel 267 269, 14 krooni (käibemaksuta), sõiduk on õnnestunud hagejal 31. jaanuaril 2008.a edasi võõrandada 105 932,20 krooni eest (käibemaksu (18%) arvestamata). Lahutades viimatinimetatud summa sõiduki jääkmaksumusest (267 269,14 kr), on tulemuseks 161 336,94 krooni.
19.Seonduvalt hageja väidetega peab kohus vajalikuks märkida, et õiguslikult oluline on siiski sõiduki väärtus (selle tagastamise ajal), mitte selle edasivõõrandamisel saadud ostuhind. Nii tuleneb VÕS § 367 lg-st 3, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Käesoleval juhul jäi liisingulepingu I lõppemisel sõiduki omandiõigus hagejale, mistõttu säilitas ta nii sõiduauto kui omandas ka tasutud rendimaksed (koos intressiga). Seega jäi hagejale kogu sõiduki väärtus VÕS § 367 lg 3 tähenduses, mistõttu tasumata rendimakseid tuleb kõrvutada sõiduki väärtusega tagastamise ajal. Juhindudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 65, loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Põhimõtteliselt oleks võimalik liisingulepingus
pooltel kokku leppida, et kulude hüvitamise nõude suurus sõltub vara võõrandamisest saadud summast. Samas peaks leping sellisel juhul ette nägema vara võõrandamise konkreetsed tingimused. Käesoleval juhul tõendeid rendiobjektiks olnud sõiduki väärtuse kohta selle liisinguandjale tagastamise hetkel kohtule esitatud ei ole. Seda arvestades, võib sõiduki (vara) võõrandamise hinda 105 932,20 krooni (koos käibemaksuga 120 000) lugeda eelduslikult harilikuks väärtuseks. Kostja on väitnud, et kõnealuse sõiduki harilik väärtus oli suurem hageja poolt nimetatust. Samas ei ole kostja nimetatud väidete kinnituseks tõendeid esitanud. Kohus lisab, et kuivõrd vaidlusalune liisinguleping on sõlmitud enne 1. maid 2004.a (mil jõustus kehtiv käibemaksuseadus), on põhjendatud lähtuda liisingueseme tagastamise aegse väärtuse arvestamisel väärusest, mida on käibemaksu võrra vähendatud. Seda põhjendab eeskätt asjaolu, et tasumata liisingumaksetelt enam käibemaksu ei maksta (vt nt: Riigikohtu 9. detsembri 2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-08, p 23-24).
20.Rahuldamisele kuuluvad ka hageja nõuded tasumata liisingumaksete väljamõistmiseks kostjalt. Nagu juba kohtu poolt osundatud, vabastab lepingu ülesütlemine VÕS § 195 lg 2 järgi mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Vaidlustamata asjaolude kohaselt olid kostjal liisingulepingute ülesütlemise hetkeks tasumata rendimakseid (liisingumakseid) liisingulepingu I järgi 187,70 krooni ja liisingulepingu II järgi 21 018,91 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuste täitmist.
21.Hagis esitatud leppetrahvinõuded (kummastki lepingust tulenevalt 5000 kr) on õiguslikult põhjendatud ning poolte esitatud asjaolud ei anna alust nõuete rahuldamata jätmiseks. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Liisingulepingu I üldtingimuste punktidest 5.11 ja 12.1 nende koostoimes tuleneb, et hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu rikkumise ajal kehtivast väljaostuhinnast, kui rentnik (liisinguvõtja) ei täida enda lepingust tulenevate maksete tasumise kohustust. Sisuliselt sama järeldub liisingulepingu II üldtingimuste punktidest 5.10 ja 10.1. Puudub vaidlus selles, et kostja on liisingulepingu I üldtingimuste punkti 12.1 ja liisingulepingu II üldtingimuste punkti 10.1 tähenduses enda lepingulisi kohustusi rikkunud. Seega on hagejal tekkinud leppetrahvide nõudmise õigus. Leppetrahvide suurus ei ületa lepingute üldtingimustes fikseeritud piirimäärasid (20% väljaostuhinnast).
22.Lähtudes ülaltoodust, rahuldab kohus liisingulepingust I tuleneva tasumata rendimakse nõude summas 187,70 krooni ning lisaks lepingu ülesütlemisega kaasnenud kulude hüvitamise nõude kogusummas 183 658,88, sh kulud liisingulepingu I esemeks oleva sõiduki sisepesule ja poleerimisele summas 1600 krooni, kulud müügiteenusele summas 6250 krooni, vara realiseerimisest tingitud kahjum summas 161 336,94 krooni ning kulud kindlustusmaksetele 14471,94 krooni ulatuses. Liisingulepingust II tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata rendimaksed summas 21 018,91 krooni ning lepingu ülesütlemisega seonduvad kulud kogusummas 14 975,01 krooni, sh kulud liisingulepingu esemeks oleva sõiduki hooldusele summas 1600 krooni ning sõiduki müügiteenusele summas 13 375,01 krooni. Samuti rahuldab kohus ülalnimetatud leppetrahvinõuded.
23.Hageja on palunud kostjalt ka viivise väljamõistmist liisingulepingute üldtingimuste punkti 6.7 järgi, mille kohaselt tuleb liisinguvõtjal tasuda ükskõik millise makse või muu lepingujärgse summa tasumisega hilinemisel viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva kohta. Hageja arvestuste kohaselt on liisingulepingu I järgne viivisenõue 6. mai 2008.a seisuga 88 412,09 krooni ja liisingulepingu II järgne viivisenõue
sama kuupäeva seisuga 75 906,90 krooni. Kostja ei ole iseseisvaid vastuväiteid viivisenõudele esitanud ning tuginenud selles osas üksnes hageja põhinõuete tõendamatusele.
24.Kohtu hinnangul kuuluvad viivisenõuded rahuldamisele osaliselt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus lähtub hagis välja toodud kostja poolt vaidlustamata arvestusest. Kohtu hinnangul on osaliselt põhjendamatu viivise nõudmine hageja poolt liisingulepingu I alusel esitatud arve nr A06167622 (vt toimik, lk 14) tasumisega viivitamise eest, 6. mai 2008.a seisuga moodustas viivisenõue hageja arvestuse kohaselt 45 208,27 krooni. Nagu kohus on eelpool leidnud, on hageja nõue kindlustusmaksete hüvitamiseks (summas 23 687,15 krooni) õiguslikult osaliselt põhjendamatu (vt täpsemalt otsuse p 17). Kohus on pidanud nimetatud nõude põhjendatud suuruseks 14 471,94 krooni. Vastavalt kuulub vähendamisele ka viivisenõue – 6. mai 2008.a seisuga oleks viivis arves nr A06167622 kajastatud nõude osas 27 742,71 krooni. Viivisenõue kõikide liisingulepingust I tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest kokku moodustab 6. mai 2008.a seisuga vastavalt 70 746,54 krooni. Samuti on osaliselt põhjendamatu viivise nõudmine hageja poolt liisingulepingu II alusel esitatud arve nr A06241537 (vt toimik, lk 25) tasumisega viivitamise eest, 6. mai 2008.a seisuga moodustas viivisenõue hageja arvestuse kohaselt 12 805,56 krooni. Nagu kohus on eelpool leidnud, on hageja nõue nimetatud liisingulepingu eseme remondiga seonduvate kulude hüvitamiseks (summas 7 635,99 kr) osaliselt põhjendamatu (vt täpsemalt otsuse p 16). Kohus on pidanud nimetatud nõude põhjendatud suuruseks 1600 krooni. Vastavalt kuulub vähendamisele ka viivisenõue – 6. mai 2008.a seisuga oleks viivis arves nr A06241537 kajastatud nõuete osas 2683,20 krooni. Viivisenõue kõikide liisingulepingust II tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest kokku moodustab 6. mai 2008.a seisuga vastavalt 65 784,55 krooni.
25.Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele ka hageja poolt TsMS § 367 alusel esitatud nõue viivise väljamõistmiseks kostjalt protsendimääraga 0,3% päevas põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva kohta alates 7. maist 2008.a kuni kohase täitmiseni. TsMS §-s 367 sätestatu võimaldab esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on hagis esitanud nõudeid (sh viivisenõuded) kogusummas 409 410,69 krooni. Kohus rahuldab käesoleva otsusega nõuded 366 371,59 krooni ulatuses, mis on ligikaudu 90%. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 10% ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.