S.D. hagi V.Š.`i vastu elatise suurendamise nõudes
Tsiviilasja hind
58 725 krooni
Menetlusosalised
Hageja:
S.D. (IK xxx; elukoht: xxx)
Hageja nõustaja:
V. K.
Kostja:
V.Š. (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja esindaja:
Advokaat E. B., riigi õigusabi korras (Advokaadibüroo B., xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Suurendada 10. oktoobri 2007. a kohtumäärusega kinnitatud elatise suurust ning välja mõista alates 18. maist 2009. a elatis kostjalt V.Š.`ilt välja alljärgnevalt:
2.1.Välja mõista V.Š.`ilt S.D. kasuks elatis alaealise poja A.Š.`i (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada viiskümmend) krooni kuni poja A.Š.`i täisealisuseni s. o. kuni 08. maini 2012. a või kuni lapse vajaduste või vanema varandusliku seisundi muutumiseni.
2.2.Välja mõista V.Š.`ilt S.D. kasuks elatis alaealise poja D.Š.`i (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada viiskümmend) krooni kuni poja D.Š.`i täisealisuseni s. o. kuni 29. maini 2015. a või kuni lapse vajaduste või vanema varandusliku seisundi muutumiseni.
2.3.Välja mõista V.Š.`ilt S.D. kasuks elatis alaealise tütre K.Š.a (IKxxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada viiskümmend) krooni kuni tütre K. Š. täisealisuseni s. o. kuni 26. aprillini 2018. a või kuni lapse vajaduste või vanema varandusliku seisundi muutumiseni.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Hagiavalduse sisu
1.18.05.2009. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise suuruse muutmise nõudes. Pooled olid abielus kuni 04.08.2004. aastani. Abielust on sündinud neli last: xxx. a poeg A.Š. (sai xxx a 18. aastaseks), xxx. a poeg A.Š. (15. aastane), xxx. a poeg D.Š. (12. aastane) ja xxx. a tütar K.Š.a (9. aastane).
2.Ida-Viru Maakohtu 25.05.2005. a kohtuotsusega (tsiviilasja nr 2-1348/04) mõisteti V.Š.`ilt välja elatis 800 krooni iga lapse kohta, kokku 3 200 krooni alates 27.08.2004. a, jagati abielu kestel soetatud ühisvara. Laste elukoha kindlaksmääramise osas (V.Š.`i hagi) jättis kohus nõude rahuldamata.
3.Viru Maakohtu 10.10.2007. a kohtumäärusega (tsiviilasja nr 2-07-5835) kinnitati S.D. ja V.Š.`i vaheline kompromiss: kostja kohustub tasuma elatist iga lapse kohta 1 200 krooni, kokku 4 800 krooni alates 19.02.2007. a.
4.Hageja taotleb elatise suurendamist, põhjendades seda laste hoolduskulude suurenemisega. Kostja kohtuväliselt elatise suurendamisega ei nõustu. Lapsed kasvavad, kulutused nende ülalpidamiseks ja hooldamiseks suurenevad. Hageja ainsaks sissetulekuks on AS-st Orti Pagar saadav töötasu, keskmine suurus 4 800 krooni. Kostja materiaalne olukord võimaldab suuremat elatist maksta, sest kostja elab omaette elamus, kasutab sõiduautot ja peab oma äri. Hageja taotleb elatise suurendamist kolmele lapsele hagiavalduse esitamise päevast 2 175 kroonini ühe lapse kohta.
II Menetluse käik
5.Kostja esitas kohtule 29.05.2009. a taotluse riigi õigusabi saamiseks.
6.Kohtu 31.07.2009. a määrusega rahuldati taotlus osaliselt, kostja vabastati õigusabikulude kandmisest 50% ulatuses ning 50% õigusabikuludest peab kandma kostja (tl 52-53).
III Kostja vastus
7.Kostja hagi ei tunnistanud. 03.11.2009. a kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 62) märkis kostja, et isegi suuruses kokku 4 800 krooni elatist lastele on kostjal raske maksta, sest kogu 2008. aasta jooksul oli kostja töötasu veidi kõrgem kui 10 000 krooni (FIE V.Š.), 2009. aastal ajavahemikus 01.01 – 19.10 oli kostja töötasu vaid 5 105 krooni (tööandja Andreas Company OÜ). Kohus peaks arvesse võtma, et peale abielu lahutamist jättis kostja hagejale korteri ja kogu mööbli ning peale lahutust läks hageja kohe mehele. Kostjal korterit ei ole, ta kasutab üürikorterit ja maksab selle eest 500-600 krooni kuus. Isikliku sõiduautot kostjal pole, ta kasutab sõidukit peremehe sõitudeks ning kõik need asjaolud on hagejale teada.
IV Kohtuistung
8.Kohtuistungil selgitas hageja, et ta saab miinimumpalka, puhtalt kätte 4 200 – 4 400 krooni. Vanem poeg sai septembris 18. aastaseks, jätkab õpinguid kutsekoolis ning otsustab, kas esitada hagi kostja vastu õpingute ajaks või mitte. Hagejale kuulub neljatoaline korter xxx. Hagejal on neli ühist last kostjaga. Hageja on võtnud Krediidipangast tarbimislaenu, laenu jääk on ca 120 000 krooni ning igakuise tagasimakse suurus 1 700 krooni. Korter on koomatud hüpoteegiga panga kasuks, isikliku sõidukit hagejal pole. Hageja abikaasa (P. M.) on töötu. Elatist on hageja kompromissi järgi saanud 2008. aastal 2 000 krooni kuus (4 800 krooni asemel), 2009. aastal on saanud 100-200 krooni kaupa kuus, viimati novembris 2009. a 250 krooni. Hageja on pöördunud kohtumääruse sundtäitmiseks kohtutäituri poole ning 2009. a mais oli elatise võlgnevus kokku ligikaudu 130 000 krooni. Kostja lõpetas töösuhte eelmise tööandjaga (kaevandus) ja hakkas ettevõtjaks (FIE). Kostja varjab oma tulusid. 2007. aastal sai kostja pärandi, kuid võlgnevust ei tasunud.
9.Kostja selgitas, et tal ei ole püsivat sissetulekut, füüsilisest isikust ettevõtjana tegeleb kostja metsa ülestöötamisega (raietöödega). Ettevõtjana on kostja 2009. aasta jooksul teeninud tulu kuskil 15 000 krooni, töötasu Andreas Company OÜ-st saab kostja keskmiselt 500 krooni kuus, novembrikuu tulu oli kostjal 1 000 krooni. Iga kuu kostja ei tööta. Kostja elab eramajas, mis kuulub ta endisele elukaaslasele (M. B.`ile), sõlmitud on suuline üürileping, kui kostjal on raha, siis ta maksab pool maja hoolduskuludest, kui raha ei ole, teeb selle eest tööd (aiatöid). Pankade ees kostjal kohustused puuduvad. Sõiduautot kostjal ei ole, ta kasutab M. B.`i sõidukit. Kostja tunnistas, et tal on võlgnevus elatise maksmise osas. Kostja on nõus maksma elatist kompromissiga kinnitatud määras (1 200 krooni lapse kohta, kokku 3 600 krooni). Kostja koondati viimasest töökohasest (kaevandusest). Kui kostja sai pärandi, maksis ta elatise ja hageja korteril lasunud võlad. Varasemas kohtuvaidluses tahtis kostja, et tema juurde oleks elama jäänud 2 last, sel juhul ei oleks pidanud hagejale elatist maksma.
10.Kostja esindaja leidis, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Kostjal ei ole reaalselt võimalik maksta suuremat elatist. Kostja on maksnud elatist nii, kuidas ta materiaalne olukord on võimaldanud. Ühisvara jagamisel jättis kostja kõik lastele. Hageja esitatud andmed kostja vara osas ei ole õiged, hagejal on abikaasa, kes annab oma panuse pere eelarvesse ning hageja vajadused võisid kasvada sellest, et ta võttis laenu.
V Kohtu põhjendused
11.Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).
12.Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).
13.Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). Kostja peab maksma elatist 10.10.2007. a kohtumääruse (tl 2-3) kohaselt 1 200 krooni lapse kohta (kuni 19.09.2009. a 4 x 1 200 krooni; pärast seda 3 x 1 200 krooni). Kompromissi sõlmimise ajal, 2007. a oli elatise miinimummäär 1 800 krooni, 2008. a 2 175 krooni ning 2009. a jäi elatise miinimummäär 2008. a tasemele (2 175 krooni).
14.PkS § 61 lg 3 kohaselt, vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
15.Elatise suuruse puhul tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.
16.Eeltoodut arvestades peab PkS § 61 lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
17.Hageja selgitustest tuleneb, et kostja ei ole täitnud kompromissiga võetud lubadust maksta elatist igale lapsele vähemalt 1 200 krooni, kostjal on suur elatise võlg (ca 130 000 krooni). Hagejal on kahtlus, et kostja varjab oma tulusid ja ei soovi elatist maksta. Kostja selgituste kohaselt ei ole tal võimalik maksta kompromissiga kinnitatud elatist, seda enam elatist hageja nõutavas summas (2 175 krooni lapse kohta), sest seda ei võimalda kostja materiaalne olukord.
18.Hageja selgituste kohaselt maksis kostja elatist 2009. aastal läbi kohtutäituri 100-200 krooni kaupa kuus, novembris sai hageja elatist 250 krooni. 2008. aasta kestel sai hageja 4 800 krooni asemel elatist ühes kuus 2 000 krooni.
19.Õige on hageja väide, et kostja tasub elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Lapse huvides ja perekonna eelarve planeerimise seisukohalt on tähtis, et vanem maksaks elatist korrapäraselt ning piisavas ulatuses.
20.Hageja taotleb hagis elatise suurendamist põhjendusega, et laste vajadused on nende vanemaks saamisega seoses suurenenud, hageja enda palk ei võimalda kõiki laste vajadusi ja kulusid katta ning kostjal on võimalus elatist maksta.
21.Laste vajadused.
21.1.Hageja taotleb elatise suurendamist kuni miinimumini (2 175 krooni lapse kohta).
21.2.Kuna hageja taotleb elatise suurendamist kuni 2 175 kroonini lapse kohta, ei ole vajalik, et hageja põhjendaks eraldi laste ülalpidamiskulude suurust, kuna eeldatakse, et elatise miinimum katab lapse esmased ja hädapärased vajadused.
22.Ülalpidamisvõime.
22.1.Hageja töötab AS-s Orti Pagar leivalõikajana ja tema keskmine netopalk on hageja kinnituse kohaselt 4 300 krooni. Hagejal on kolm alaealist ülalpeetavat, neljas ülalpeetav on vanem poeg Aleksander, kes sai 18. aastaseks septembris 2009. a, kuid kes elab koos hagejaga ja õpib kutsekoolis. Kinnisvarast kuulub hagejale korteriomand, millele on seatud hüpoteek (tl 94-95), hageja maksab tagasi laenu, laenu kuumakse on 1 700 krooni. Hageja abikaasa P.M. on töötu (tl 92-93) .
22.2.Kostja on füüsilisest isikust ettevõtja, 2008. aastal on kostja deklareerinud Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioonis tulu ettevõtlusest 14 855 krooni ja kulutusteks 1 672 krooni (tl 37-43). Kostja esitatud tõendi kohaselt on ta 2009. aastal saanud tulu OÜ-st Andreas Company 5 105 krooni (keskmine tulu kuus ca 537 krooni (tl 63). Kohtu poolt tehtud päringute kohaselt kuulub kinnistu 189607 (sh elumaja xxx) ja sõiduk Nissan Patrol M. B.`ile (kostja kinnituse kohaselt kostja endine elukaaslane), sõiduki kasutaja on ARK andmete kohaselt kostja (tl 50, 79-81).
22.3.Hageja ülalpidamisvõime on arvestades igakuulist sissetulekut (4 300 krooni) 860 krooni (4 300 krooni /sissetulek/ : 5 /isik ise + ülalpeetavate arv/ kohus lähtub siinjuures 3 alaealisest lapsest ja 1 täisealisest lapsest, kes elab koos hagejaga ning õpib kutsekoolis). Kostja ülalpidamisvõime on, eeldades et esitatud andmed kostja sissetulekute kohta on tõesed, arvestades igakuulist keskmist sissetulekut 2008. aasta ettevõtlustulude ja 2009. a teenitud töötasu, 2008. aastal 527 krooni (13 183 : 12 : 5 (kostja + 4 last). 2009. aasta ülalpidamisvõime täpseks arvestamiseks ei ole kohtule teada 2009. aasta kostja ettevõtlustulu.
22.4.Kohus ei pea kostja väiteid selle kohta, et kostjal puuduvad sissetulekud, mis võimaldaksid elatist vähemalt miinimummääras maksta, usutavaks. Kohus kahtleb ka selles, et kostja teenis 2009. aastal 9,5 kuu vältel kokku 5 105 krooni, töötades metsatöödel – noorendike hooldamine ja metsalõikamine. E-maksuameti andmete kohaselt on viimane väljamakse V.Š.`ile teostatud märtsis 2006. aastal (Tööturuamet), enne seda Põlevkivi Kaevandamise AS (juunis 2005. a) (tl 90). E-maksuametile pole deklareeritud 2009. a palga
maksmist kostjale Andreas Company OÜ-lt. Seega võib eeldada, et kostja varjab oma saadavat palka ning tööandja ei tasu palga pealt makse (kostjale makstakse ümbrikupalka). Viimast kinnitab ka see, et ilmselt ei nõustuks mitte ükski mõistlik inimene töötama raietöödel keskmise kuupalgaga 537 krooni, iseäranis ettevõtja, kelle tegevusalaks on mitu aastat olnud nimelt raietööd.
22.5.Tõele vastab see, et registrites puuduvad andmed kostja nimele registreeritud kinnis- ja vallasvara (kinnistusraamat, autoregister) kohta, elumaja ja sõiduk kuulub kolmandale isikule (M. B.`ile). Kostja kinnitas, et M. B. oli (* või on) kostja elukaaslane. Nimetatud asjaolu aga ei tähenda seda, et sellega ei tuleks arvestada, sest nii elukaaslase eluruumi kui sõiduki kasutamine kostja poolt võimaldab vähendada kostja kulutusi ning säästa raha elatise maksmise kohustuse täitmiseks.
22.6.Kohus on arvestanud riigi õigusabi taotluse lahendamisel sellega, et kuigi kostjal ei pruugi olla püsivat sissetulekut, ei ole kostja võimalused tööga elatist teenida piiratud.
22.7.Kostja väidete usaldatavust kahandab ka see, kostja suhtes on algatatud täitemenetlus, täitemenetluses on hagejale laekunud 2009. aastal raha 100-250 krooni kaupa, kuigi kostja on ise 2007. aastal kohtus kompromissiga nõustunud (tsiviilasi 2-07-5835, tl 58-59). Nimetatud tsiviilasja eelmenetluse käigus oli kostja tuginenud samasugustele argumentidele kui käesolevas asjas (väike tulu ettevõtlusest, ühisvara jätmine hagejale, toimik 2-07-5835, tl 2123). Samas tsiviilasjas, viidates samal ajal elatise maksmise võimaluste piiratusele, taotles kostja oma hagis kahe lapse elukoha määramist enda juurde.
23.Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PkS 61 alusel elatise maksmisest. Riigikohtu 19.06.2007. a otsuse nr 3-2-1- 65-07 märkis kohus, et ... üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PkS 61 alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud... (arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,2,10688,10689,10691&tekst=RK/3-2-1-65-07 ).
24.Elatise miinimumsummast väiksema summa maksmine on PkS § 61 lg 6 järgi õigustatud vaid siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. PkS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla poole kuupalga alammäärast, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. ÜRO lapse õiguste konventsiooni art 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse kasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale kui lastele. Õiglane ei ole olukord, kus laps kannatab puudust seetõttu, et lapsevanem isiklikest põhjustest tulenevalt ei pea vajalikuks töötada.
25.Kuna lastel puudub piisav sissetulek, kostja on töövõimeline, omab mitut eriala, on ettevõtja, ilmselt varjab sissetulekuid, tuleb hagi rahuldada.
26.Kohus suurendab elatist alates 18. maist 2009. a
27.Kohus selgitab pooltele, et PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kui muutuvad lapse vajadused või kummagi vanema varaline olukord, võib huvitatud isik esitada kohtule hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks või suurendamiseks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.