Võlaõigus › Alusetu rikastumine

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

02.12.2008 esitatud hagis hageja taotleb kostjalt välja mõista alusetu rikastumisest tuleneva põhivõlgnevuse 989 900 krooni ja viivised. Hagiavalduse kohaselt oli V S plaan koos S A luua kinnisvara arendamisega tegelev ühisettevõte. Üheks ühisprojektiks oli XXX külas, XXX vallas, Harjumaal asuva kinnistu nimega XXX omanikult ostmine ja edasine arendamine. Kinnistu müügi osas läbirääkimiste tulemusel jõudsid kinnistu omanik V. S , V. S ja S.A kokkuleppele, mille järgi pidi omanik müüma kinnistu V. S e ja S.A hinnaga 3 019 800 krooni. V. S ja S. A omavahelise kokkuleppe kohaselt pidid nad saama kinnistu kaasomanikeks võrdsetes mõttelistes osades. Nimetatud tingimustel tehingu tegemiseks sai S. A notariaja 22.07.2006 ning enne määratud tehingut kandis V S kinnistu omaniku esindaja A S kontole kinnistu ostuhinna osamaksena 989 900 krooni. Tehinguks määratud päeval notari juures avastas V. S , et ostu-müügitehing toimus kolm päeva varem. 19.07.2006 sõlmitud ostu-müügitehingu järgi sai kinnistu ainuomanikuks kostja KT. Hiljem sai V. S teada, et 31.05.2006 oli kinnistu müüja ja S. A kuuluva KAOÜ vahel sõlmitud tagatisrahaleping, mille järgi kohustus kinnistu omanik müüma XXX kinnistu KAOÜ-le. Sellest kokkuleppest S. A V. S t ei teavitanud, samuti keeldus andmast selgitusi, miks müügitehing toimus varem ning miks kinnistu ainuomanikuks kanti kinnistusraamatusse KT. 19.06.2008 nõudeõiguse loovutamise lepinguga V. S loovutas 989 900 krooni võlgnevuse nõude kostja vastu hagejale. Hageja leiab, et kostja, omandades ainuomandisse kinnistu, mille eest on osaliselt tasunud V.S , on viimase arvel alusetult rikastunud. Kostja hoidis kokku kulutusi kinnistu hoidmisel, V. S poolt müüja esindajale tasutud 989 900 krooni moodustas müügihinna osa, kostja oli nimetatud ülekandest teadlik ning ei vaidlustanud seda. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivised VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 määras järgmiselt: hagi 28.11.2008 vormistamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 246 093,80 krooni ning edaspidi vastavalt VÕS § -le 113 protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni.

KOSTJA VASTUS

Kostja 23.02.2009 esialgses vastuses ja 27.03.2009 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et S A ja V S tutvumise järgselt osalesid vahetult või nendega seotud äriühingute kaudu erinevate kinnisvaraprojektide teostamisel. S A on kostja elukaaslane ning samaaegselt S. A tutvus V. S ka kostjaga. S.A , kostja ja V. S olid huvitatud XXX Vallas XXX külas asuva, VS kuuluva XXX kinnistu omandamisest kinnisvaraarenduse eesmärgil. Ebaõige on hageja väide, et V. S ja S. A kokkuleppe kohaselt pidid nad omandama kinnistu võrdsetes mõttelistes osades kaasomandisse. Algse kokkuleppe kohaselt pidi kinnistu omandama kostjaga seotud äriühing OÜ KA. Seda asjaolu tõendab 31.05.2006 OÜ KA ja V. S vahel sõlmitud tagatisrahaleping. Tagatisrahalepingu punkti 2 kohaselt pidi ostuhinna 3 019 800 krooni tasumine toimuma 3 osas, kusjuures esimesed kaks osamakset, á 100 000 krooni tasus OÜ KA ning kolmas osamakse 2 819 800 krooni kuulus tasumisele kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimisel. Kinnistu omandamine OÜ KA poolt see ei osutunud võimalikuks, sest tulenevalt kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 2 lg 2 p 3 eeldanuks kinnistu omandamine OÜ KA poolt kinnistu asukohajärgse maavanema nõusolekut. Neid takistusi arvestades otsustasid S. A , kostja ja V. S ühiselt, et kinnistu omandatakse kostja ja V. S poolt võrdsetes osades. Sellest kokkuleppest lähtudes edastas OÜ KA jurist A. P 18.07.2006 notar AAinsonile andmed kinnistu müügilepingu ettevalmistamiseks. Samal päeval notar Ainson teatas, et kuna V. S on kodakondsuseta isik, siis on ka tema poolt kinnistu omandamiseks vajalik maavanema nõusolek. Kuna kinnistu omandamise tehingut ei olnud võimalik edasi lükata, otsustasid asjaosalised ühiselt, et kinnistu omandab ainuisikuliselt kostja ning et hiljem vormistatakse V. S e kuuluv mõtteline osa kinnistust tema poolt näidatud kolmanda isiku nimele. 19.07.2006 sõlmisid VSja kostja müügilepingu, mille alusel sai kostja kinnistu ainuomanikuks. Müügilepingu sõlmimisel

notaribüroos osalesid ka S. A , V S ja A S . 19.07.2006 teostas V. S A. S le ülekande summas 989 900 krooni selgitusega „kinnistu ost XXXvald XXX küla XXX MÜ reg XXX 3.makse.“ Kostja hinnangul näitab maksekorralduse selgitus, et V. S oli teadlik, et tema poolt tasutav summa on osa nn kolmandast maksest vastavalt tagatisrahalepingule ning see omakorda tõendab, et faktiliselt oli V. S kinnistu omandamisega seotud asjaoludest täielikult teadlik ning kinnistu omandamine kostja poolt oli eelnevalt V. S ga kooskõlastatud. Müügilepingu sõlmimise järgselt alustasid kostja, S. A ja V. S ettevalmistusi V S e kuuluva kinnistu 1⁄2 mõttelise osa võõrandamiseks V. S poolt nimetatud isikule. 03.11.2006 edastas kostja talle teadaolevad andmed V. S poolt valitud notarile, sel ajal ei olnud kostjale teada, millisele isikule soovib V. S lasta kinnistu mõttelise osa omandiõiguse üle kanda. 07.11.2006 sõlmisid kostja ja V. S poolt nimetatud isik V. M kinnistu mõttelise osa müügilepingu (edaspidi teine müügileping), mille kohaselt kostja võõrandas 1⁄2 mõttelise osa kinnistust V. M . Selle müügilepingu sõlmimisel notaribüroos osalesid lisaks lepingupooltele V. S äripartnerid S. K ja A. B . Teise müügilepingu punktist 3.2. nähtuvalt on lepingu esemeks oleva kinnistu mõttelise osa müügihind 1 509 900 krooni ostja V. M palvel tasutud V S poolt. See asjaolu tõendab, et faktiliselt tegutses V. M V. S huvides ning V. S on oma usaldusisiku kaudu omandanud mõttelise osa kinnistust. V. S ei ole kunagi A. A , kostjalt või OÜ KA nõudnud kõnealuse summa 989 900 krooni tagastamist. See tõendab täiendavalt, et V. S oli kinnistu omandamisega seotud asjaoludest teadlik. 21.11.2007 teatas hageja A S võlanõude loovutamisest. Nõude loovutamise teate kohaselt omandas hageja V. S t viimase väidetava nõude A. S vastu. Kõnealune pöördumine ligi poolteist aastat peale makse teostamist oli esimeses indikatsiooniks, et V. S käsitleb 19.07.2006 A. S 989 000 krooni tasumist alusetuna ning leiab, et tal on õigus nõuda selle summa tagastamist. 22.11.2007 hageja esitas A. S pretensiooni 989 000 krooni tagastamiseks, esitades tehingu sõlmimise faktilisi asjaolusid erinevalt hagis kirjeldatust. Kuna pretensioon A. S vastu ei osutunud tulemuslikuks, sõlmisid V. S ka hageja 19.06.2008 nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas V. S hagejale enda väidetava nõude kostja vastu. 02.12.2008 Harju Maakohtule hagi esitamisega, so rohkem kui 2,5 aastat peale vaidlusaluse rahasumma ülekandmist, pöördus hageja esmakordselt varalise nõudega kostja poole. Kostja leiab, et V. S on täitnud kohustuse kolmanda isiku V. M eest ega oma õigust tasutud rahasumma tagasinõudmiseks. kostja märgib, et hagejal puudub alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu ning tal ei ole võimalik nõuda ka mistahes viivitusintresside tasumist. Kostja leiab, et isegi juhul, kui eeldada alusetut rikastumist kostja poolt, puuduks hagejal õigus nõuda kostjalt viivitusintressi tasumist. Alusetu rikastumise teel saadud rahalt intressi maksmise kohustuse tekkimise eelduseks on asjaolu, et alusetu rikastumise teel raha saaja raha ülekandmise ajal teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks. Hageja viidatud Riigikohtu lahendis 32-1-54.08 tuleneb üheselt, et alusetust rikastumisest tulenev nõue muutub sissenõutavaks mõistliku aja jooksul alusetu rikastumise ajast arvates. Käesolevas asjas kostja ei olnud väidetavast alusetust rikastumisest teadlik kuni hagimaterjalide saamiseni 04.02.2009.a. Seega hageja alusetul rikastumisel põhinev nõue ei saanud muutuda sissenõutavaks enne 04.02.2009 ning enne nimetatud kuupäeva ei ole hagejal õigust nõuda intresside tasumist isegi juhul, kui kostja alusetu rikastumine peaks tõendamist leidma. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

MENETLUSE KÄIK

21.04.2009 kostja taotlusel kohus kaasas menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna V M . 02.10.2009 hageja esitas nõuete täiendamise ja täpsustamise avalduse, milles hageja jäi nõude juurde välja mõista kostjalt alusetu rikastumise teel saadu ning täiendavalt taotles tunnistada tühiseks kostja K. T ja kolmanda isiku V. M vahel 07.11.2006 sõlmitud kinnistu XXX1⁄2 mõttelise osa müügitehing ning kanda V. S kinnistusraamatusse temale kuuluva kinnistu XXX

mõttelise osa seadusliku omanikuna, määrates V. S e kuuluva mõttelise osa suuruse, arvestades praegust hinnaolukorda kinnisvaraturul. 05.11.2009 kohtumäärusega kohus keeldus hagejal lubamast hagi muuta, leides, et täiendavate nõuete näol on tegemist uue hagiga, mitte olemasoleva hagi muutmisega.

KOHTUISTUNG

05.11.2009 kohtuistungil pooled jäid oma nõuete ja vastuväidete juurde. Hageja leidis, et kostja oli V. S arvel alusetult rikastunud vähemalt kuni kinnistu V. M võõrandamiseni. Hagejal puuduvad andmed, kas kostja V. M tehingu eest tegelikult raha sai. Hageja kinnitas, et V. S V. M ei tunne ega ole teda volitanud enda eest kinnistut omandama. Kostja taotles jätta hagi rahuldamata, sest tehingud on toimunud V. S eelneval nõusolekul.

teadmisel ja tema

Iseseisva nõudeta kolmas isik V. M leidis, et hagi on täiesti põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja on 1⁄2 mõttelise osa kinnistust võõrandanud V. M ning kostja alusetu rikastumine on ära langenud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

samuti maavanema luba. Nii hageja kui kostja poolt esile toodud faktilistest asjaoludest ja esitatud tõenditest nähtub, et V. S ei pidanud makset tehes silmas võlausaldaja ees kohustatud isiku asemel kohustuse täitmist VÕS § 78 mõttes, vaid V.S eesmärk oli saada teostatud maksele vastav omandiosa XXXkinnistust. Seega tegi V. S makse omaenda arvatava, kinnistu võlaõiguslikust müügitehingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Müügilepingust tuleneb müüja kohustus asja valdus ostjale üle anda ning teha võimalikuks omandi ülemine, ostja kohustus on tasuda müügihind (VÕS § 208 lg 1). Müüja korralduse alusel tasuti ostuhind A. S le. Eeltoodu alusel on V. S poolt arvatava kohustuse täitmisena üleantu saajaks kinnistu müüja, mitte kostja. Kuna XXX kinnistu omaniku V. S ja V. S vahel kinnistu võõrandamiseks lepingut ei sõlmitud, siis V.S müügihinna tasumise kohustust tekkinud ning VÕS § 1028 lg-st 1 ja §-st 1029 tuleneb V. S õigus nõuda tasutud summa tagasi kinnistu müüjalt, so Valdur S lt.

Kohus leiab, et asjas ei oma õiguslikku tähendust, kas omandiosa V. M üleandmiseks oli kostja ja V. S vahel kokkulepe, kuna see ei mõjuta rikastumise äralangemise fakti. Kohus seetõttu poolte vastavaid väiteid ei analüüsi.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.