Muud › Muud hagiasjad

antud laenu asjaolusid. Eeltoodud põhjustel palub hageja PankrS § 106 lg. 1 kohaselt tunnustada oma nõuet kohtul PankrS § 153 lg. 1 p. 2 ette nähtud rahuldamisjärgus.

Kostja seisukoht Kostja ei loe hagi põhjendatuks. Vastuväidetest nähtub, et kostja andis OÜ-le 4 Group 1 500 000 krooni laenu. Summa anti äriühingu esindajale AKle üle kolmes osas sularahas. Laenu andmise ajal 2007.a. augustikuus ei olnud kostja veel maksejõuetu ja soovis teenida tulu intressidena. Laen anti konkreetselt kinnistu ostmiseks ja kinnisvaraprojekti arendamiseks, kokkuleppe kohaselt pidi kostja saama selles hiljem osaluse. A.K on kinnitanud allkirjaga raha saamist ning vaidlus raha üleandmise kohta puudub. Tegemist ei olnud ettevõtlusega mitteseotud tehinguga. Kuidas laenu saaja laenu kasutas, selle eest ei saa kostja vastutada. Kostjale ei ole teada, kas laenu saaja kasutas laenu oma äritegevuseks, laenas selle edasi või kasutas muul viisil. Laenu kasutamine ei saa mõjutada kostja õigusi ega kohustusi, kuna raha edasine kasutamine ei sõltunud enam kostjast. Kostjal puudus igasugune alus kahelda, et laenu saaja ei suuda laenu tagastada. Laenu saaja oli 2003.a. asutatud äriühing, kes omas järelikult pikaajalist majandustegevust. A.Kt soovitasid kostja esindajale ühised tuttavad kui usaldusväärset isikut ja kostjal puudus alus eeldada, et A.K ei kavatse laenu tagasi maksta või et see osutub ilmselgelt võimatuks. 2007.a. suvel oli kinnisvaraarenduse kõrghetk, mil erinevatelt projektidelt teeniti suuri kasumeid ja kostjal oli alust eeldada, et laenu saaja tagastab laenu koos intressidega ning kostja saab laenu andmisega tulu. Laenu andmine oli kostjale hea investeering võrreldes muude investeerimisvõimalustega. Laenuintress 10% on märgatavalt kõrgem krediidiasutuste poolt hoiustamisel tasutavast. Aktsiatesse või väärtpaberitesse investeerimisel oleks kostja investeering olnud tunduvalt riskantsem ning nagu nähtub 2008.a. majandusseisust, siis oleks kostja sellisel juhul enamuse investeeringust kaotanud. Kostja püüdis laenusaajalt laenu tagasi nõuda ja pöördus Intrum Justitia AS-i poole. Viimasel ei õnnestunud laenu tagasi nõuda, mille kohta andis kostjale 20.juunil 2008.a. teatise. 01.detsembril 2008.a. pöördus kostja avaldusega politsei poole, 08.detsembril 2008.a. teatas Põhja Politseiprefektuur kriminaalmenetluse alustamata jätmisest. Kuna kostjal ei õnnestunud leida A.Kt, siis ei olnud võimalik kohaldada ka sanktsiooni- nõuda lepingu alusel viivist. Usaldusväärsed ei ole A.K väited, et ta andis allkirjad lepingule ja kinnitas oma allkirjaga raha saamist, kui raha läks hoopis teadlikult kolmandale isikule. Sellisel juhul oleks A.K teadlikult võtnud endale kolmanda isiku kohustuse. Arusaamatuks jääb, miks pidi ta sellise tehingu siis üldse tegema. Kostja eesmärk oli oma ettevõtluses oleva rahaga teenida tulu laeniintressidena ja tegemist ei olnud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega. Tehingu algdokument vastab tehingu sisule. Kostja on teinud tehingu nõuetekohaselt ja õigusnorme järgides, tuvastanud laenu saanud isiku esindaja Andrus Kalda ja lisanud laenulepingule koopia A.K passist. Seega käitus kostja tehingu tegemisel nõutava ja äris tavapärase hoolsusega. Eeltoodu alusel on kostja seisukohal, et hagejal puudub alus tulumaksu määramiseks summas 423 077 krooni. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tulumaksuseaduse §§ 1 lg. 3 ja 51 lg. 1 kohaselt peab residendist äriühing tasuma ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu; sama

paragrahvi lg. 2 p. 3 kohaselt on üheks ettevõtlusega mitteseotud kuluks niisugused väljamaksed, millede kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ette nähtud nõuetele vastav algdokument. ABV Linnaarendus OÜ pangakontode väljavõtetest, Maksu- ja Tolliameti poolt 23.detsembril 2008.a. koostatud kontrollaktist (t.l. 48-58) ja kostja raamatupidamises olnud aruandekohustuslike isikute arvestuskaardilt (t.l. 114-124) nähtub, et kostja kahelt pangakontolt on kontrollitaval perioodil 2007.a. juunikuust kuni 2008.a. aprillikuuni tehtud igas kuus ülekandeid juhatuse liikmete AT, Boris Kalinini ja Vadim Ivanovi isiklikele pangakontodele, kõik ülekanded on selgitusega majanduskulude avanss või majanduskulud; nimetatud isikud on raha oma pangakontodelt sularahas välja võtnud ja iga kuu lõpus tasunud välja võetud summad sularahas äriühingu kassasse selgitusega tagastamine, aruanded raha kasutamise kohta puuduvad, kassast on otse tasutud Amiwert Arendus OÜ-le. Seega tuleb 1 500 000 krooni ulatuses sularaha olemasolu kostja kassas lugeda tõendatuks. Tõendatuks ei saa aga väljamaksete toimumist 4 Group OÜ-le vastavalt 12.augustil, 20.augustil ja 25.augustil 2007.a. vormistatud kassa väljamineku orderitele (t.l. 127-128). Kohtu jaoks ei ole usaldusväärsed kostja juhatuse liikmete A.T ja B.K väited, et ühised tuttavad soovitasid A.Kt kui usaldusväärset isikut, keda soovisid aidata. A.K ütlustest nähtub, et ta ei ole kunagi ehitusega tegelnud. Maksu -ja Tolliameti andmebaasi väljatrüki (t.l. 182) kohaselt on A.K kuni viimase ajani saanud maksustatavat tulu vaid 2002.a. jaanuarist kuni oktoobrikuuni, 2003.a. jaanuaris ja veebruaris ning 2006.a. septembrist kuni novembrini. Arusaamatuks jääb, miks ei pöördunud B.K ja A.T 4 Group OÜ kohta informatsiooni saamiseks äriregistri ja kinnistusregistri poole ning andsid laenu äriühingule, milline polnud kunagi tegelnud ehituse ja kinnisvara arendamisega, omanud kinnistuid ega esitanud äriregistrile ühtegi majandusaasta aruannet. Küll aga oli registripidaja teinud 12.aprillil 2006.a. 4 Group OÜ-le hoiatusmääruse registrist kustutamise kohta. 10.septembril 2007.a. avaldas registripidaja teate 4 Group OÜ sundlõpetamise kohta. Kuidas oleks ABV Linnarendus OÜ väidetavalt tulevaselt tehingult tulu teeninud (lisaks laenuintressile) ja kinnisvaraprojektis osaluse saanud, seda A.T ja B. seletada ei oska ja esitavad ainult üldisi väiteid. Samuti ei ole A.T ja B.K suutnud selgitada, miks nad ei pidanud laenu andmisel vajalikuks nõuda ühegi konkreetse tagatise seadmist (eellepingu sõlmimist) väidetava müügis olnud kinnistu omaniku osavõtul. Neil põhjustel kohus leiab, et kostja ei ole tegelikult 4 Group OÜ-le laenu andnud ning kassast tehtud väljamaksete kohta puuduvad Raamatupidamise seaduse § 7 lg. 1 nõuetele vastavad algdokumendid. 12.augustil 2007.a. vormistatud laenulepingu (t.l. 96) alusel väljamaksete mittetoimumist 4 Group OÜ-le AK kaudu kinnitab ka asjaolu, et kostja pöördus A.Kga kontakti saamiseks Intrum Justitia AS-i poole juba 2008.a. juunikuus, kui laenu tagastamise tähtpäev oli lepingu järgi aga 12.august 2008.a. Samal ajal on A.T ja B.K kinnitanud, et A.K usaldusväärsuses ei olnud alust kahelda. Pöördumine Põhja Politseiprefektuuri poole 01.detsembril 2008.a. kriminaalmenetluse alustamseks ei oma asja lahendamisel tähtsust ega tõenda samuti kostja vastuväiteid, sest 29.septembrist 2008.a. oli välja kuulutatud kostja pankrot ja võlgade tagasinõudmisega pidi tegelema pankrotihaldur. Usaldusväärsed ei ole ka B.K ja A.T need väited, et nad pidasid vajalikuks hoida kassas sularaha, kuna nii olnud sageli mugavam igapäevase töö käigus makseid teha. Samal ajal puuduvad aruanded raha kasutamise kohta ja väidetavaid makseid ei ole seega tehtud. B.K ja A.T ei ole ka millegagi põhjendanud, miks alati pärast sularaha kassasse maksmist on järgmistel päevadel võetud pangakontolt sularahas välja uued summad ja miks ei kasutatud majandustegevuseks kassas olnud sularaha. Sellest saab järeldada, et tegelikult kasutati sularaha muuks otstarbeks, mille kohta puuduvad dokumendid. Kostja juhatuse liikme BK poolt vande all antud seletustest nähtub, et laen anti sularahas kolmes

osas üle Andrus Kaldale; raha oli viiesajakroonistes; laenu andsid nad selleks, et teenida intresse, laenu võtjal olnud huvitav äriprojekt ja nad lootsid sellest kasu; objekt asus Sõrve külas, esmalt pidi kinnistu ostma 4 Group OÜ, võtma kinnistu tagatisel pangast laenu ja seejärel maksma laenu tagasi; nad tundsid A.Kt tuttavate kaudu ja mingeid kahtlusi ei tekkinud; A.K tahtis saada sularaha ja neil oli võimalus seda anda, laen on täies ulatuses tagastamata; kuidas A.K raha kasutas, seda ta ei tea; A.Kt ta varem ei tundnud; AT tundis ja ütles, et A.Kt võib usaldada, A.T teadis, et A.K tegeleb kinnisvara arendusega; kuskil 2007.a. suvel või sügisel käis ta koos A.Tga objekti üle vaatamas, ta ei mäleta, kas A.K oli kaasas või mitte; see oli enne laenu andmist; ABV Linnaarendus OÜ kassa asus B.K kodus seifis; iga kuu lõpus panid nad ülejäänud sularaha kassasse; sularaha võtsid nad pangakontolt välja vastavalt vajadusele, nagu olid kulud planeeritud, kuigi sageli sularahas maksta ei olnud vaja; kogu raha ei pea pangas olema; osa raha peab olema sularahas, sest nii on mugavam; uue sularaha võttis ta välja seepärast, et ei olnud alati kodus, kui oli vaja maksta; sularaha kogumine ei olnud eesmärk; seifis oli raha tavaliselt pakkidena; pakkis B.K ise; A.T pakkis siis, kui tema raha kassasse andis; A.Kle andsid nad raha kolmes osas sellepärast, et liiga suurt summat mitte kaasas kanda; raha oli enne üleandmist kindlasti üle loetud; üleandmise ajal raha lugemist ta ei mäleta; samuti ei mäleta, kas esimene osa rahast anti üle lepingu allakirjutamise päeval või mitte; laenude andmisega nad harilikult ei tegelnud; AT ütles, et on üks projekt ja inimestel on vaja raha; inimene oli soovituste põhjal aus ja miks mitte laenu anda; objekti müüjat ta ei tundnud; A.Kga kohtus ta esmakordselt lepingu sõlmimise päeval; ta ei tea, et A.Kl oleks keegi kaasas olnud; TMt ta ei tunne ega ole temaga midagi kokku leppinud. AT poolt vande all antud seletustest nähtub, et tehing toimus vastavalt kokkuleppele ja laenu sai 4Group OÜ, ettevõttel oli konkreetne plaan omandada kinnisvara; nad leidsid, et raha laenamine oli kasulik, neil oli vaba raha ja ei näinud takistusi, laen anti üle sularahas kolmes osas AK kätte, keda isiklikult tundis, A.T oli iga kord raha üleandmise juures, laenu tagatiseks pidi saama 4 Group OÜ poolt soetatav kinnisvara, selle müügi korral pakuti ka osa kasumist; K lubas seda teha kohe, kui krunt on ostetud; kinnisvaraks oli krunt maja karbiga, see pidi olema Harku vallas Sõrve külas; hiljem A.K kadus; nad otsisid teda algul ise, siis pöördusid Intrum Justitia AS-i ja politsei poole; kogu laen on tänaseni tagastamata; A.Kt tundis ta varasemast ajast, 2004.a. oli temalt laenanud raha, mille paari kuu pärast tagastas, laenu andsid nad ikka ettevõttele, mitte eraisikule; 4 Group OÜ rahalist seisu nad ei uurinud, A.K oli isiklik tuttav, see oli palju tähtsam, ta ei mäleta, et 4 Group OÜ-le oli tehtud kustutamise hoiatus, nad ei uurinud 4 Group OÜ kohta rohkem, kui et A.K oli juhatuse liige, kes pidi olema kinnistu müüja, seda ei tea; ta ei näinud selles takistust, et 4 Group OÜ-l oli ka teine juhatuse liige; ta ei mäeta, kus A.Kga kohtus; laenulepingu kirjutasid alla Olümpia hotelli kohvikus, see oli nende tüüpleping, ta teadis, et A.K on teinud kinnisvaraga tehinguid, vähemalt nii A.K ise väitis, nad ei uurinud aga, milliseid kinnisvaratehinguid on A.K varem teinud; mõte oli selles, et tegu oli isikliku tuttvaga, kes on usaldusväärne, summa ei olnud suur; kassa oli B.K juures kodus seifis; iga kuu lõpus tagastasid nad ettevõttele sularaha; 2007 ei olnud ABV Linnaarendus OÜ-l mingeid rahalisi raskusi; ehitustegevus lõppes 2008 juunis või juulis, objektid olid Tartus; pangast võtsid nad raha välja vastavalt vajadusele ja ülejäänud raha panid kassasse, ta andis raha B.K kätte, vormistasid selleks dokumendid; sularaha eest oli vaja tasuda arveid Amiwert Arendus OÜ-le; kui kulusid polnud, siis tagastasid raha kassasse; vahel pani ta tõesti kogu pangast välja võetud raha kassasse ja järgmisel päeval võttis uuesti pangast välja sularaha; ta ei oska öelda, kui palju 2007.a. sularaha vaja oli, kõik on dokumentides kirjas; ABV Linnaarendus OÜ kontolt said raha välja võtta tema ise, K ja I; laenulepingusse ei märgitud tagatisi kohe seepärast, et A.Kl oli kiire; see tehing pidi toimuma augusti lõpus või septembri algul 2007.a., raha andsid kolmes osas sellepärast, et nii tundus mugavam ja õigem; kahel korral toimus raha üleandmine Olümpia hotelli Lobby baaris ja teine kord Paldiski maanteel ühes söögikohas, enne raha üleandmist käisid nad A.Kga koos sama objekti ka üle vaatamas, ta tahtis näha selle vara reaalsust, laenulepingu sõlmimise päevaks oli objekt juba üle vaadatud, lepingu sõlmimise päeval raha veel üle ei antud; see

oli 4 Group OÜ äri idee ja ta ei näinud vajadust seda objekti ise osta, ei tahtnud teise äri üle lüüa; ehitamiseks oleks 4 Group OÜ kasutanud oma raha ja 200 000 krooni oleks pannud ostmisel ka oma raha; sama maja tagatisel oleks ostja võtnud laenu ja tagastanud sellest laenu ABV Linnaarendus OÜ-le, müügi järgselt oleks 4 Group OÜ maksnud ka ABV Linnaarendus OÜ-le mingi protsendi; millise, sellest veel juttu ei olnud; omanik vajas just sularaha, et teha tehing võimalikult soodsalt, panga jaoks ei olnud 4 Group OÜ ilmselt usaldusväärne; polnud midagi ette näidata; 2007 sügisel sai ta A.K veel kätte ja küsis selle kinnisvaratehingu kohta, A.K lubas, et kohe saab kõik korda, A.Kga õnnestus uuesti kontakti saada alles hiljaaegu juhusikult paari tuttava abiga; enne see ei õnnestunud; kuna oli alust arvata, et midagi on valesti, siis pöördusid nad Intrum Justitita AS-i poole enne laenu tagastamise tähtaega; nad käisid ka sama krundi omaniku juures ja said teada, et 4 Group OÜ-ga ei ole tehingut tehtud; miks see müüja soovis sularaha, seda ei tea; samuti ei tea, kelle kätte A.K raha andis või pidi andma, tema nähes ei andnud A.K seda raha kellegi teise kätte; raha oli iga kord kilekotis pakkides; mitte pangapakkides; raha pakkisid nad koos B.Kga viimase juures kodus; lepingu allakirjutamise päeval ei olnud raha veel kaasas, K käis raha vastu võtmas üksinda; Intrum Justitia AS pidi kõigepealt otsima üles A.K, siis oleks teinud lepingu. Tunnistajate AK ja TM ütlused uuritud tõenditele midagi ei lisa. A.K ütlustest nähtub, et ta sõlmis kostjaga 4 Group OÜ nimel laenulepingu, raha anti talle üle kolmes osas sularahas; rahasumma oli planeeritud ühe kinnistu ostmiseks, millel oli majakarp, tal oli plaanis see valmis ehitada ja kasumiga edasi müüa; kinnistu omaniku eesnimi oli vist A, kinnistu jäi aga ostmata; tunnistaja sõitnud kuskil nädal või kaks pärast raha saamist 2-3 nädalaks Belgiasse ja Eestis jäi tema volituse alusel asju ajama TM, kes pidi kinnistu ostu asjus pidama läbirääkimisi, T.Ml oli juurdepääs sellele rahale; raha asus Tallinnas Harju t. 5-3 kontoris kapis, tunnistaja äraolekul oli seal kontoris TM, ühtegi dokumenti raha üleandmise kohta T.Mle ei ole, kokkuleppe kohaselt võis T.M selle raha ära maksta krundi omanikule, kui saab hinnas kokkuleppele, T.M hakkas end aga varjama, T.M oli teinud sama raha eest Venemaal mingi tehingu, et raha juurde teenida; 4 Group OÜ-l laenu võtmise ajal mingit muud vara ei olnud, tunnistajal oli sel ajal 300 000 krooni isiklikku raha; pärast kinnistu ostmist oleks pank andud laenu ehituse lõpetamiseks, kohtusse ega politseisse tunnistaja T.M pärast ei pöördunud, ta lootis raha tagasi saada; kogu laen on ABV Linnaarenduse OÜ-le tagastamata; tunnistaja ei oska öelda, millal oleks pidanud toimuma kinnistu ostmine, T.M kasutada oli 1,5 miljonit krooni, notari juures poleks T.M saanud tehingut teha, 1,5 miljonit oleks võinud T.M aga kinnistu müüjale ära maksta, ülejäänu oleks maksnud tunnistaja oma rahast tagasisaabumisel, omanik oli sularahas tasumise korral nõus müüma soodsamalt, laenuleping oli andja poolt koostatud, raha üleandmiseks ja lepingu sõlmimiseks kohtus tunnistaja BK ja AT; raha sai ta kätte umbes nädalaste vahedega kolmes osas; esimese osa rahast sai ta kätte samal päeval pärast lepingu sõlmimist; kokkulepe oli, et kui maja saab müüdud, siis saavad laenu andjad mingi osa kasumist lisaks intressile, vajaduse korral oleksid laenu andjad aidanud seda maja ehitada; tunnistaja näidanud maja laenu andjatele enne raha saamist; kohal käis AT; TM oleks pidanud organiseerima ehitust, kuna ta teadis ehitusest rohkem, juhatuse teine liige Kruusimägi ei olnud selle tehinguga seotud; tunnistaja ei oska seletada, miks ta võttis laenu 4 Group OÜ nimel ja ei tea, milline oli äriühingu olukord laenu võtmise ajal; raamatupidamisega tegeles K, pärast raha saamist luges ta raha üle, mitte küll kohe, ta usaldas A.Tt, raha üleandmiseks said nad kokku mitmes kohas; üks koht oli söögikoht Paldiski maanteel ja teine Olümpia hotellis, A.Tga sai ta korduvalt kokku, kus ei mäleta enam; hiljem tunnistaja vältis A.Tt ja B.Kt ja ei võtnud telefoni vastu, ta oli küll Tallinnas ja ei kadunud kuskile, A.T sai ta kätte; tunnistaja ei näinud põhjust, et raha T.M eest peita ja ei mõelnud sellele, et raha panka panna, Venemaale raha andmise otsustas T.M ise; tunnistaja sai sellest siis teada, kui ta Belgiast tagasi tuli, pärast seda ta ka veel kohtas T.Mt; viimane rääkis, et on varem ehitusega tegelnud, tuttavad kinnitasid seda sama, T.M käis ka seda majakarpi vaatamas, tunnistaja tundnud T.Mt enne seda umbes aasta; ostetav maja oleks jäänud laenu tagatiseks, see oli suuline kokkulepe, muud ei olnud anda; tunnistaja ei mäleta, kuidas ta sai

teada, et niisugune majakarp oli soodsalt müüa; ta oli seal käinud juba enne seda, kui sinna koos A.Tga läks; tunnistaja pöördunud ise laenu saamiseks A.T poole, keda tundis enne mitu aastat, nad olid kuskil tutvunud, tööalaseid asju polnud, vahel käisid läbi, varem neil mingeid ärilisi ega rahalisi suhteid ei ole olnud, kunagi oli tunnistaja andnud A.Tle väiksema lühiajalise laenu; tunnistaja on tegelnud mitme alaga, kinnisvara ega ehitusega ei ole aga varem tegelnud, ABV Linnaarendus OÜ juhatuse liikmed T.Mt ei tundnud, maksuhaldurile andis tunnistaja tõesti teistsuguse seletuse, 4 Group OÜ sundlõpetamise hoiatusi pole tunnistaja näinud; rahasummade kättesaamise kohta kirjutas ta iga kord kas alla või tagaküljele allkirja ja kuupäeva. Tunnistaja TM ütlustest nähtub, et ta on ehituse valdkonnas töötanud ja teinud erinevaid projekte, alates 2007.a. lõpust tegutses ta Pluss Capital OÜ kaudu, viimane jõudis töötada kuskil aasta; ta võttis niisuguseid ehitustöid, mida saaks ruttu ära teha ja raha kätte, endal ühtegi töölist tal polnud, ta tegi ainult lepingu ja otsis tegijad, ehitust ta õppinud ei ole, on põhiharidusega, töötanud on ta 2006.a. oktoobrist 2007.a. aprillini Kivispetsialistis projektijuhina; ametlikke töökohti ei ole tal peaaegu olnudki; ehituse kalkulatsioone on ta teinud; mõne maja on ta ehitanud ka algusest lõpuni; Tartus ja Tallinnas on olnud päris mitu niisugust objekti; mõni objekt võttis aega nädala, mõni kuu; tellijaid nimetada ei oska; ta tegi kõiki objekte, mis kätte sai, 2004- 2006 oli ta vanglas ja vabanes 01.augustil 2006.a. pärast seda hakkaski ehitusega tegelema; 2008.a. oktoobri lõpus lahkus ta Eestist; ATt ja BKt ta ei tunne; AKt teab; kunagi olid nad päris head sõbrad, nad tutvusid 2003.a. lõpus või 2004.a. algul Hispaanias, kus nad sel ajal mõlemad elasid; ta elatus erinevatest asjadest, tegi ärisid ja kindlasti ka koos A.Kga; Hispaanias elas ta kuni 24.juunini 2004.a. Vanglasoleku ajal pidas ta A.Kga sidet ja pärast vabanemist 2006.a. augustis kohtus temaga uuesti, nad proovisid ajada äri ehituse ala, ehitada A.K ei osanud, A.Kl oli TKga kahe peale 4 Grupp OÜ, A.K leidis objekti, T.M otsis inimesed tegema ja oli objekti ülevaatajaks ja lasi teha hinnakalkulatsioone; raha tööde tegemiseks leidis A.K, tasumine toimus sularahas ilma arveid esitamata ja makse tasumata; dokumentaalset tõestust oma tegevuse kohta ei ole; A.Kga oli ühiseid objekte päris palju, oli ka ebaõnnestumisi, 2007.a. lõpus või 2008.a. algul läks ta rahaliste probleemide pärast A.Kga tülli, paar äritehingut ei läinud nii, nagu tahtsid; T.M tahtnud osta Venemaal puitu, võimalik oli teenida suur kasum; aga asi läks valesti, A.K teadis neid riske sama moodi, tunnistaja ei mäleta, millal see täpselt oli; võis olla 2007.a. september või oktoober, üks Vene kodanik NO pidi müüma 5000- 6000 tm palke, raha kulus selleks kuskil alla 1,5 miljoni krooni, puit pidi saabuma raudteel Eestisse, aga ei tulnud; N.Oga tutvunud ta ühe sõbra kaudu, O viibinud siis Eestis; sama sõber pakkuski välja variandi raha teenimiseks, tunnistaja kohtunud N.Oga 2007 lõpus või 2008 algul, ta lootis selle puidu Eestis ära müüa, puidu ostu lepingud olid vormistatud 4 Grupp OÜ nimele, T.K oli nagu välja tõrjutud, arved 4 Grupp OÜ nimel tegi A.K, kes ise oli selle puidu ostu lepingute tegemise ajal kuskil ära, ta oli andnud T.Mle volitused, N.Oga suhtes inglise keeles, lepingud olid ka inglise keeles, A.Kga oli neil Tallinnas Harju tänaval kodukontor, sinna lepingud ka jäid, korteri omanik tõstis nad lõpuks välja, see võis olla 2007.a. lõpus, täpsemalt ei mäleta; A.K asus siis hotelli, tunnistaja ise läks ema juurde ja hiljem üüris korteri, 2008 juunist kuni oktoobri lõpuni elas tunnistaja Tartus ja A.Kga enam siis aktiivselt läbi ei käinud ja koos äri ei ajanud, tal ei ole meeles, missugune ja millal oli viimane äri; nad planeerisid paljusid ehitusi; kust A.K raha sai, seda ta ei tea; A.K tegeles ka reklaamiga koos ühe oma sõbraga; palke nad ei saanud ja raha jäi ka tagasi saamata, küsimise peale said vastuseks ähvardusi; puidu jaoks muretses raha A.K, see oli mõeldud koos äri ajamiseks; raha asus Harju tänava korteris, eespool nimetatud sõbra poolne pakkumine tuli ilmselt jutuks mingi ühise koosistumise käigus, sõber rääkis võimalusest teha Venemaa kaudu puidutehing; asi hakkas hiljem huvi pakkuma, see sõber lootis ka ise sealt oma raha saada, endal tal tehinguks raha ei olnud; raha maksid nad N.O kätte; palgid pidid saabuma 30 päeva jooksul, lepingu teksti põhjad sai ta internetist, A.K andis 4 Group OÜ nimel asjaajamiseks volituse, kuhu lepingud ja dokumendid said, seda ta ei tea, need võisid jääda Harju t. korterisse; kust Kalda selle raha sai, seda ta ei tea; palgid pidi kätte saama Tallinnas, transport oli hinna sees; kindlat ostjat veel ei olnud;

hinnad olid aga teada ja edasimüügiga poleks raskusi olnud, raha andis ta N.Ole lepingu sõlmimise ajal sularahas, mille võttis Harju tänaval kapist; raha üleandmine ja lepingute allakirjutamine toimus Pegasuse kohvikus Harju tänaval; summa nimetas N.O, see oli 100 % ettemaks, sõber oli ka raha üleandmise juures; N.O pidi teatama, millal puit saabub; raha oli natuke alla 1,5 miljoni krooni, natuke raha jäi kappi ka alles; tunnistaja ei mäleta, milleks see raha oli muidu mõeldud, võimalik, et A.K tahtis mingit maja osta; A.K oli palgiärist teadlik ja raha ta nõudma ei hakanud, A.K Oga ei kohtunud, ta oli sel ajal ära, tunnistaja aga teatas tehingust A.Kle telefoni teel; kuhu lepingud võisid jääda, seda ta ei mäleta, ta kasutas neid lepinguid siis, kui püüdis raha tagasi saada ja näitas neid mõnedele inimestele, kelledel olid sidemed Venemaaga; A.K teda otseselt milleski ei süüdistanud, aga pärast palgiostu nad enam koos uusi ärisid ette ei võtnud; riski peale läksid nad koos teadlikult ja lootsid teenida; ühegi ehitustöö tellijat ega töövõtjat tunnistaja nimetada ei oska; ta ei küsinud, kust A.K raha sai, osa oli tellijatelt saadud raha, raha oli korteris kapis erinevates summades; kasutamise kohta peeti ka mingit arvestust; ise tunnistaja selle tehingu pärast Venemaal ei käinud; nad olid A.Kga võrdsed partnerid ja võis seda raha kasutada, usalduse küsimust neil polnud; see tehing N.Oga võis siiski olla 2006.a. lõpus ja 2007.a. algul, sest Harju tänava korterist tõsteti nad välja 2007.a. veebruaris, kus A.K palgitehingu ajal viibis, seda tunnistaja ei tea; see raha oli tõesti mõeldud algselt mingi majakarbi ostmiseks, nad käisid Kga seda ka kuskil vaatamas, ta ei tea, kas palgiost oli siis päevakorras või mitte. A.K ja T.M ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseteks, kuna neis esinevad vastuolud: A.K on kinnitanud, et ta tundis T.Mt enne 2007.a. suve umbes aasta; T.M kinnitab, et tutvus A.Kga juba 2003.a lõpus või 2004.a algul Hispaanias elamise ajal. A.K kinnitab, et raha andmise Venemaale otsustas T.M iseseisvalt; T.M kinnitab, et A.K oli plaanitud tehingust teadlik; A.K kinnitab, et ta ei olnud varem tegelnud ehituse ega kinnisvara, T.M kinnitab, et nad tegelesid sellega koos ja et A.K sai ehitustööde läbiviimiseks kuskilt raha. Maksuhaldurile antud seletuses (t.l. 7-8) on A.K kinnitanud, et laenu ABV Linnaarendus OÜ-lt soovis saada hoopis T.M ja ise ta ABV Linnaarendus esindajaid ei tundnudki, kogu raha jäänudki kohe T.M kätte. T.M ei kinnita raha üleandmist B.K ja A.T poolt A.Kle laenlepingus märgitud ajal, vaid kinnitab, et A.K sai kuskilt pidevalt raha. Samuti ei tea T.M kindlalt aega, mil palgiost Venemaalt (s.o. raha äraandmine) pidi toimuma - kas 2006.a. lõpus või 2007.a. algul või 2007.a. lõpus. T.M ütlusi ei saa usaldusväärseteks lugeda ka sel põhjusel, et ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest. Samuti esineb vastuolu A.K ütluste ja A.T seletuste vahel- A.K kinnitab, et esimese osa rahast sai ta lepingu allkirjutamise päeval, A. on kinnitanud, et sel päeval neil veel raha kaasas ei olnud. Eeltoodud põhjustel ei saa tunnistajate ütlusi ja kostja esindajate poolt vande all antud seletusi lugeda tõenditeks, millised kinnitaksid kostja väiteid laenu andmise kohta vastavalt 12.augustil 2007.a. vormistatud lepingule. Kostja ei ole esitanud maksumenetluse ega kohtumenetluse käigus kogu kassaraamatut, vaid kassa väljamineku orderid nr. 4, 5 ja 6. Seepärast ei ole võimalik kontrollida, kas kassast on tehtud väljamakseid ka enne 12.augustit 2007.a. Äriregistri andmebaasi (t.l. 193-195) kohaselt olid kuni 01.augustini 2008.a. kostja juhatuse liikmeteks AT ja BK ning kuni 13.detsembrini 2007.a. ka VI; AT oli kuni 04.novembrini 2008.a. ka Amiwert Arendus OÜ juhatuse liige. (t.l. 97-99) Tulumaksu arvestuse andmebaasi väljatrükist (t.l. 179 ja 198) nähtub, et ABV Linnaarendus OÜ ja Amiwert Arendus OÜ ei ole V.Ile ja B.Kle kunagi töötasu maksnud, töötasu on juhatuse liikmetest saanud ainult A.T. (t.l. 180). Sama kinnitavad ka ABV Linnaarendus OÜ ja Amiwert Arendus OÜ poolt Maksu -ja Tolliametile 2007.a. jaanuarikuust kuni augustikuuni esitatud tulu ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid. (t.l. 158-171). Kirjeldatud asjaolu kinnitab samuti, et B.K, A.T ja V.I poolt äriühingu pangakontolt oma kontodele kantud ja seejärel sularahas välja võetud raha on kulutatud

teadmata otstarbel ja laenuleping ning kassa väljamineku orderid on vormistatud hiljem puudujäägi varjamiseks. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus Maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 p 2 alusel nõuda kostjalt tulumaksu tasumist summas 423077 krooni, mille arvestus nähtub 23.detsembri 2008.a. kontrollaktist (t.l. 54). Tulumaksu arvestus vastab Tulumaksuseaduse §§ 4 lg. 1 p. 2 ja 1-1 p. 2 2007.a. kehtinud redaktsioonis ette nähtud määradele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Indrek Saar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.