lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-100-09

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 11.11.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-100-09
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
11.11.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1352
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-100-09 Tartu, 11. november 2009. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik OÜ ADD GRUPP hagi AKKO Invest OÜ vastu rahalises nõudes Tallinna Ringkonnakohtu 17. märtsi 2009. a määrus asjas nr 2-0729996 AKKO Invest OÜ määruskaebus Hageja OÜ ADD Grupp (registrikood xxxxxxxx) Kostja AKKO Invest OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Janek Väli 12. oktoober 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-29996 ning saata asi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada AKKO Invest OÜ-le määruskaebuselt 3. aprillil 2009 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus rahuldas 30. jaanuari 2009. a otsusega osaliselt OÜ ADD Grupp hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 228 979 krooni 21 senti. Kostja esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. märtsi 2009. a määrusega kaebuse menetlusse võtmata. Määrusest nähtub, et 4. märtsil 2009 saabus ringkonnakohtusse kostja apellatsioonkaebus. Maakohus toimetas vaidlustatud kohtuotsuse kätte kostja lepingulisele esindajale 2. veebruaril 2009. Sellest ajast hakkas kulgema ka 30-päevane apellatsioonitähtaeg, mis lõppes 4. märtsil 2009. Apellatsioonkaebus esitati alles 5. märtsil e-kirjaga ja see laekus kohtusse 5. märtsi õhtul kell 23.55. Seetõttu leidis ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist ning seega vaidlustati seadusjõus kohtuotsust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata apellatsioonkaebus ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
4.TsMS § 638 lg-s 4 sätestatakse, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Nimetatud sättest tuleneb, et määrus peab olema motiveeritud ning määruses peab olema märgitud ka õiguslik põhjendus, millest tuleneb menetlusse võtmisest keeldumise alus. Ringkonnakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ta luges maakohtu otsuse kostjale kättetoimetatuks.
5.Ringkonnakohtu määrus on vastuoluline. Määruse põhjenduste esimese lause kohaselt saabus
4.märtsil 2009 ringkonnakohtule apellatsioonkaebus. Kolm lauset edasi aga ringkonnakohus väidab, et apellatsioonkaebus esitati 5. märtsil. Tegemist ei ole küll eksimusega, mis iseenesest tingiks ringkonnakohtu määruse tühistamise, kuid koosmõjus asjaoluga, et määrus on sisuliselt põhjendamata, näitab see, et ringkonnakohus on suhtunud asjaolude tuvastamisse ja õigusnormide kohaldamisse pinnapealselt. Ringkonnakohus kohaldas valesti TsMS § 314 lg-t 5. Harju Maakohtus esindas kostjat vandeadvokaat Janek Väli, kelle e-posti aadressiks oli menetlusdokumentides märgitud [email protected]. Kohtuistungi protokollist nähtub, et pooled soovisid saada maakohtu otsust elektrooniliselt. Nii kostja kui ka kohus mõistsid e-posti all just eelnimetatud aadressi. Maakohus tegi otsuse 30. jaanuaril 2009. Sellel ajal oli kostja esindaja töövõimetu. Oluline on märkida, et ajavahemikul 14. jaanuarist 13. veebruarini oli J. Väli e-posti aadressil automaatvastus, mis teavitas sellele aadressile kirja saatjaid asjaolust, et Janek Väli haiguse tõttu sellel ajavahemikul e-posti ei loe, ning samuti oli automaatvastuses kirjas juhis, et kiiretes küsimustes palutakse saata ekiri aadressile [email protected]. See on advokaadibüroo Laus & Partnerid üldine e-posti aadress, millele saadetud kirjad saab sekretär. Nähtuvalt kohtutoimikust on sekretär saatnud e-posti aadressilt [email protected] kohtule kinnituse 2. veebruaril 2009 kohtuotsuse kättesaamise kohta. Sekretäri seletuse kohaselt saatis ta kinnituse, ilma et talle oleks kohtust kohtuotsust tegelikult saadetud. Toimikust ei nähtu, et kohus oleks saatnud kohtuotsuse mõnele muule aadressile kui [email protected].
6.TsMS § 314 lg-s 5 sätestatakse, et dokument loetakse elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt. Selle sätte mõttest ja eesmärgist tuleneb, et isik, kelle e-posti aadressile menetlusdokument saadetakse, kinnitab selle kättesaamist. Samuti tuleneb sellest sättest, et kinnitus peab tulema samalt e-posti aadressilt. Praegusel juhul ei kinnitanud Janek Väli kohtuotsuse kättesaamist, kuna ei saanud töövõimetuna kohtuotsust kätte. Kohtul oli automaatvastusest teada, et J. Väli on töövõimetu ja ei loe e-kirju. Kostja leiab, et kohtuotsuse kättesaamise kuupäevaks ei saa lugeda 2. veebruari, kuna kohtuotsuse tegeliku kättetoimetamise kohta ei ole tõendeid ning TsMS § 314 lg 5 nõudeid ei ole täidetud.
7.TsMS § 314 lg-s 7 sätestatakse, et saaja nõusolekul võib kohus menetlusdokumendi talle kätte toimetada ka kirja edastamisega saaja aadressil sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud kinnitust saamata. Kostja esindaja sellist nõusolekut andnud ei ole ja selle üle ei vaielda. Seega ei ole TsMS § 314 lg 7 kohaldatav ning lähtuda tuleb TsMS § 314 lg-st 5.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 701 lg 3 alusel samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kuna see esitati pärast

apellatsioonitähtaja möödumist. TsMS § 632 lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamiseks aega 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Seega on oluline aeg, millal kostja maakohtu otsuse kätte sai. Ringkonnakohus tuvastas, et maakohtu 30. jaanuaril 2009 elektrooniliselt saadetud kohtuotsuse sai kostja lepinguline esindaja kätte 2. veebruaril 2009. Kostja vaidleb sellisele seisukohale vastu ja leiab, et ringkonnakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ta luges maakohtu otsuse kostjale kättetoimetatuks.

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on jätnud välja selgitamata, millal toimetati esimese astme kohtu otsus kätte kostja esindajale. Sellest sõltub aga apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on kostja esindajaga menetluse jooksul suhelnud elektrooniliselt (vt nt tlk 115, 117, 119, 135). Tsiviilkohtumenetluses eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga eelistatult elektrooniliselt (TsMS § 314 lg 2). Seega on maakohus õigesti kasutanud kohtuotsuse kättetoimetamiseks kostja lepingulise esindaja kohtule teatatud e-posti aadressi. Sellele ei vaidle kostja vastu. Kostja on seisukohal, et tema teatas kohtule menetlusdokumentide edastamiseks e-posti aadressi [email protected], seetõttu oli kohtul kohustus menetlusdokumente edastada just sellele aadressile. Samuti märkis kostja, et e-posti aadressile [email protected] on juurdepääs ainult avaldajal vandeadvokaat Janek Välil. Edasi selgitas kostja, et ajavahemikul 14. jaanuarist
13.veebruarini oli eelnimetatud e-posti aadressil automaatvastus, mis teavitas sellele e-posti aadressile kirja saatjaid asjaolust, et J. Väli sel ajavahemikul haiguse tõttu e-posti ei loe ja kiiretes küsimustes palutakse kirjad saata üldaadressile [email protected].
10.Menetlusdokumentide elektrooniliselt kättetoimetamist reguleeritakse TsMS §-s 314. Selle sätte lõike 5 kohaselt, kui menetlusdokument edastatakse elektrooniliselt, peab saaja saatma kohtule viivitamata TsMS § 314 lg-s 5 nimetatud kinnituse dokumendi kättesaamise kohta. Toimiku materjalidest (tlk 158) nähtub, et maakohus edastas 30. jaanuari 2009. a otsuse samal päeval e-posti aadressile [email protected] ja 2. veebruaril 2009 kinnitas advokaadibüroo Laus ja Partnerid tsiviilasjas nr 2-07-29996 kohtuotsuse kättesaamist. Selle kinnituse on elektrooniliselt saatnud advokaadibüroo sekretär Marge Jõesaar e-posti aadressilt [email protected]. TsMS § 314 lg 5 kolmandas lauses sätestatakse, et elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi. Kostja lepinguline esindaja J. Väli, kellega on kohus varem elektrooniliselt suhelnud, ise ei kinnitanud kohtuotsuse kättesaamist. Kohtule on teatanud kohtuotsuse kättesaamisest advokaadibüroo sekretär Marge Jõesaar, kes ei ole kinnitust varustanud digitaalallkirjaga ja kelle eposti aadressil ei ole maakohus toimikust nähtuvalt varem menetlusdokumente edastanud. Digitaalallkirja seaduse § 3 lg 1 kohaselt on digitaalallkirjal samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal, kui seadusega ei ole neid tagajärgi piiratud ning on tõendatud allkirja vastavus digitaalallkirja seaduse § 2 lg 3 nõuetele.

Kolleegium leiab, et kuna advokaadibüroo sekretär ei ole kinnitust varustanud digitaalallkirjaga TsMS § 314 lg 5 järgi ja toimikust ei nähtu, et kohus oleks menetlusdokumendi saatnud advokaadibüroo üldaadressile [email protected], ei ole maakohtu otsus nõuetekohaselt kostja esindajale kätte toimetatud. Kolleegium kordab 30. septembri 2009. a määruses asjas nr 3-2-1-97-09 väljendatud seisukohta, mille kohaselt tuleb lisada toimikusse ainult korrektselt täidetud kättetoimetamist tõendavad dokumendid. Vastasel korral on oluliselt raskendatud mh selle asjaolu selgitamine, kas menetlustähtaeg on hakanud kulgema või mitte. Üks menetlusdokumendi kättetoimetamise eesmärk ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Ringkonnakohtul tuleb kontrollida, millal toimetati kostja esindajale kätte maakohtu otsus. Eelnimetatud põhjusel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi saata tagasi hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

11.Samuti on õige määruskaebuse viide, et ringkonnakohus on eksinud oma määruses kuupäevadega, st alguses märkinud, et apellatsioonkaebus jõudis ringkonnakohtusse 4. märtsil 2009, ent määruse teise lõigu neljanda lause järgi esitati apellatsioonkaebus 5. märtsil e-kirjaga ja see laekus kohtusse
5.märtsi õhtul kell 23.55.
12.Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.