Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-29085
Tsiviilasi
Veiko Pennonen’i pankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: Veiko Pennonen, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, töövõimekaotus 80 % Ajutine pankrotihaldur Eha Pehk
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
lõpetada Veiko Pennoneni suhtes algatatud pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalus. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vabastada Eha Pehk ajutise halduri kohustustest määruse jõustumisel. Määrata Eha Pehkile ajutise halduri ülesannete täitmise tasuks ja kulutuste katteks 6000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Välja mõista riigi arvelt Eha Pehki (tema andmed on raamatupidamisel olemas) kasuks ajutise halduri tasu 6000 (kuus tuhat) krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Määruse ärakiri saata võlgnikule ja Eha Pehkile Kohtute Raamatupidamiskeskusele saata määrus selle jõustumisel. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus võlgnikul või võlausaldajal Pärnu Maakohtu
Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik Pankrotiavalduse järgi on võlgnik maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid. Avalduse esitamise ajaks on võlgnikul tasumata ASile BIG Pank 87000 krooni. Makseraskused tekkisid siis, kui tervis halvenes ja määrati töövõimetus. Võlgnik palub pankrotimenetluse algatamist ja kohustustest vabastamist. Kohus algatas pankrotimenetluse ning nimetas ajutise pankrotihalduri võlgniku majandusliku olukorra kindlakstegemiseks ning kohtule hinnangu andmiseks. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgniku seisund vastab maksejõuetusele. Registriandmetel ei ole kinnisvara ja vallasvara, mida saaks müüa võlgade katteks. Võlgniku rahaliseks sissetulekuks on ainult riiklik pension. Muud vara haldur ei suutnud leida, mille abil saaks võlgu maksta. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ootamatu haigestumine ja sellega kaasnenud töövõimetus. Vara kuritarvitamist ei ole tuvastatud. Võlgnikule ei ole võimalik peale panna kohustust PankrS § 173 lg 1 alusel tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või otsida seda. Sama seaduse paragrahvi 5. lõike järgi ei pea võlgnik andma võlgadest vabastamise menetluses usaldusisikule üle tulu, millele ei saa pöörata seadusest tulenevalt sissenõuet (täitemenetluse seadustik § 132 – isikul peab kätte jääma igakuiselt alampalga määr ja iga ülalpeetava kohta 1/3 alampalgast), siis puudub võimalus saada menetluskulude kandmiseks ja võlgade katteks raha pensioni arvelt. Võimalikke tagasivõitmisi ei ole teada. Võlausaldajad on BIGBANK AS, Kiirlaenukeskus, Elisa Eesti AS, Ferratium Estonia AS, MCB Finance Estonia OÜ, Tele 2 Eesti AS, Credit Invest OÜ, Monetti AS - kokku 195509.30 krooni. Võlgniku majandusseisu järgi tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu. Võlausaldajaid on palutud teatada, kas saab raha menetluse jätkamiseks. Raha selleks ei ole lubatud. Haldur on ka täiendava uuringu järel seisukohal, et pankrotimenetluse saab lõpetada vaid raugemisega, sest puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur ei tuvastanud kuriteo tunnustega tegu. Võlgnik jääb pankrotiavalduse juurde. Tal on tuvastatud haigestumine, mis on muutnud ta töövõimetuks. Haigus ei anna üldse võimalust töötada. Raha võlgade katteks ei ole. Samuti ei ole vara. Muudetud on elukohta peale korterimüüki võla katteks. Elatakse üüritud korteris. Abikaasa töötab miinimumpalgaga. Peres on koolitada kolm last, kaks on alaealised. Kohtu põhjendused Kohus, olles läbi vaadanud pankrotiasja kirjalikud tõendid ning ära kuulanud kohtuistungil võlgniku seletuse ning ajutise pankrotihalduri hinnangu koos täiendavalt kogutud andmetega, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud. Avaldus tuleb rahuldada, sest võlgnik tunnistab maksejõuetust, samuti võlausaldajate nõuete rahuldamise võimatust. Pankrotimenetluse käigus on kindlaks tehtud, et nõudeid on võlausaldajatele 195509.30 krooni ulatuses. Vara ega rahalisi vahendeid, millest märgitud võlgu tasuda, ei ole. Pensionist ei jätku kõikide nõuete rahuldamiseks. Vajaka jääb isegi igapäevaliste vajaduste rahuldamiseks. Seega maksejõuetus ei ole enam lühiajaline ega ajutine. Maksejõuetus on muutunud alaliseks. Kuid analüüsides ja hinnates ajutise halduri kogutud andmeid ja hinnangut leiab kohus, et ei ole alust pankroti kuulutada, vaid lõpetada pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 järgi raugemisega. Kohtu selline otsustus tuleb sellest, et pankrotiasjas ei esine tagasivõitmise ja – nõudmise võimalusi. Võlgnik ei ole ka ise võlausaldaja, kellelt oleks saada vara pankrotimenetluse käigus. Kohtu käsutuses on võlausaldajate teated, et suuremad võlausaldajad ei nõustunud maksma pankrotimenetluse kulude katteks raha tagatisena. Seega ei ole pankrotimenetluses juurde saada raha ega vara. Menetluse jätkamine ei too vara juurde, mis annaks võimaluse jätkata alustatud menetlust kohtus ja kataks menetluskulud.
Võlgnikule ei ole ka võimalik peale panna kohustust PankrS § 173 lg 1 alusel tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või otsida seda. Sama seaduse paragrahvi 5. lõike järgi ei pea võlgnik andma võlgadest vabastamise menetluses usaldusisikule üle tulu, millele ei saa pöörata seadusest tulenevalt sissenõuet. Täitemenetluse seadustik § 132 sätestab sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata. Isikule peab kätte jääma igakuiselt alampalga määr ja iga ülalpeetava kohta 1/3 alampalgast. Võlgnikul on 2 alaealist last ülal pidada. Võlgnik ei ole tervisest tulenevalt võimeline töötama. Tema ainsaks sissetulekuks on pension. Kohus ei pea vajalikuks lihtsalt igaks juhuks jätkata menetlust ja sellega rakendada haldur mitmeteks kuudeks või aastaks tööle teadmata ühtegi kahtlust, kust juurde saada vara menetluskulude katteks peale võlausaldaja raha. Kuriteo tunnustega tegu ei ole kohus tuvastanud. Eeltoodud asjaoludest lähtudes on põhjendatud pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. Põhjendatud on ajutise halduri tasustamine 6 töötunni osas. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada tasu, mille määrab kohus. Justiitsministri 18.12.2003.a määruse nr 71 § 2 lg 8 kohaselt võib tasu välja mõista riigivahenditest mitte rohkem kui 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on taotlenud tasuks 7200 krooni. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja ta on maksejõuetu. Põhjendatud on ajutise haldurile tasu maksmine riigi arvelt. Kohtu hinnangul on võimalik halduritasuks ja kulude katteks maksta 6000 krooni. Kohus juhindus PankrS §-st 29 lg 1, 3, 5 ning TsMS §-dest 463, 464, 465, 661 lg 2.
Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.