Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Osaühing Aktiva Finants on esitanud kohtule hagiavalduse V.B. ́i vastu 1 256.60 krooni sideteenuste võla, 1 255.60 krooni viiviste ja kohtukulu nõudes põhjusel, et Aktsiaselts Elisa Eesti (endised ärinimed: „Radiolinja Eesti AS“ ja „Elisa Mobiilsideteenused AS“) osutas V.B. ́le mobiilsideteenuseid liitumislepingu nr.1096016 06.veebruarist 2004.a. alusel. Lepingus andsid pooled allkirja selle kohta, et nad kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju. Vastavalt sõlmitud lepingule kohustus V.B. maksma Aktsiaseltsile Elisa Eesti maksetega viivitamise korral viivist suurusega 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem, kui 60.- krooni. Aktsiaselts Elisa Eesti lõpetas Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjade p.7.3 kohaselt V.B. ́iga mobiilsideteenuse lepingu ning saatis V.B. ́ile lepingus näidatud aadressil lepingu lõpetamise teate ja lõpparve summas 1 256.60 krooni. V.B. võlga tähtajaks ei tasunud, mille tõttu loovutas Aktsiaselts Elisa Eesti nõude, summas 1 256.60 krooni, V.B. ́i vastu Osaühingule Aktiva Finants. Osaühing Aktiva Finants väljastas V.B. ́ile võlateate ja pretensiooni, kuid V.B. võlga vabatahtlikult tasuma ei asunud. Osaühingu Aktiva Finants arvestuse kohaselt võlgneb V.B. lisaks põhivõlale veel viivist 0,5% päevas tasumata summast, kokku 9 844.28 krooni, lähtudes arvestusest (võlgnevuse periood 1574 päeva, alates 18.märtsist 2004.a. kuni 21.detsembrini 2007.a.) X 0,5% viivist X 1 256.60 krooni põhivõlga). Tegutsedes heas usus vähendas Osaühing Aktiva Finants viivise nõuet kuni põhivõla suuruseni so 1 255.60 kroonini, millise summa tasumist nõuab Osaühing Aktiva Finants V.B. ́ilt. Palus hagi rahuldada ja V.B. ́ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja nõuda 1 256.60 krooni põhivõlga ja 1 255.60 krooni viiviseid.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostjale, V.B. ́ile, kohtu poolt määratud eestkostja, S.M., vaidles kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl.56) hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Asus kirjalikus vastuses seisukohale, et V.B. omab vaimset puuet ja temale on määratud eestkostja kõikide asjade ajamiseks, mille tõttu on V.B. seaduse kohaselt osaliselt teovõimeline ja ei saa sõlmida ilma eestkostja loata mitte mingeid lepinguid, mis toovad V.B. ́ile kaasa tsiviilkohustusi. Peale selle on V.B. töövõimetu, ta ei tööta. V.B. ́i ainukeseks sissetulekuks on riiklik töövõimetuspension ning lähtuvalt oma tervislikust seisundist, ei ole V.B. võimeline endale täiendavalt elatist teenima.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Osaühingu Aktiva Finants, lepingulise esindaja, Osaühingu Julianus Inkasso, oma esindajat kohtuistungile ei saatnud. Kirjalik kohtukutse antud juriidilise isiku esindajale R. R. ́ile kätte 08.juunil 2009.a. allkirja vastu. Kohtule ei ole hagejalt või tema esindajalt laekunud avaldust kohtuistungi edasilükkamise kohta või tsiviilaja arutamiseks ilma hageja esindaja osavõtuta. Kohtule ei ole laekunud kirjalikku avaldust ei Osaühingult Aktiva Finants ega ka tema esindajalt, Osaühingult Julianus Inkasso, kohtuistungile mitteilmumise põhjuste kohta, millega kohus luges tõendatuks, et Osaühing Aktiva Finants ja Osaühing Julianus Inkasso ei soovi saada (oma esindajate kaudu) kohtu poolt isiklikult ära kuulatud, aga samuti jätsid hageja ja tema esindaja kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta ilmumata ning ei esitanud mitteilmumise põhistamiseks kohtule teadet mitte ühestki seaduslikkust takistusest. Kostja, V.B. (isikukood: xxx) ja temale kohtu poolt määratud eestkostja, S.M., taotlesid kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma kohtuistungile mitteilmunud hagejata ja hageja esindajata. Kohus rahuldas taotluse. Kostja, V.B. (isikukood: xxx) ja kostjale kohtu poolt määratud eestkostja, S.M., vaidlesid kohtuistungil hagile vastu ning palusid Osaühingu Aktiva Finants hagi V.B. ́i (isikukood: xxx) vastu jätta, kui põhjendamatu, rahuldamata. Täiendavalt selgitas kostjale kohtu poolt määratud eestkostja, S.M., kohtuistungil, et lepingu kohaselt oleks nagu Aktsiaselts Elisa Eesti ja vaimse puudega isiku, V.B. ́i (isikukood: xxx), vahel sõlmitud liitumisleping ning kõnede eest oli jäänud tasumata. Tegelikkuses V.B. (isikukood: xxx) liitumislepingut ei sõlminud ja telefoni ei kasutanud. Samuti ei ole V.B. (isikukood: xxx) mitte kunagi töötanud Käva saeraamil, kuna ta on kogu aeg olnud vaimse puudega ning ei olnud võimeline saeraamil töötama. V.B. ́i (isikukood: xxx) nimel asutati ka juriidilise isikuna, Osaühing Pastian, mida kasutasid oma ebaseadusliku tegevuse varjamiseks kriminaalse taustaga kolmandad isikud. Samad isikud sõlmisid V.B. ́i (isikukood: xxx) nimel ka liitumislepingu ja rääkisid telefoniga V.B. ́i (isikukood: xxx) kulul. Käesolevaks ajaks oli V.B. ́ile (isikukood: xxx) määratud kohtu poolt eestkostja, kes likvideeris Osaühingu Pastian, lõpetades

sellisel viisil Osaühingu Pastian varjus kolmandate kriminaalse taustaga isikute ebaseadusliku tegevuse. Kostjale kohtu poolt määratud eestkostja, S.M., selgitas kohtule täiendavalt, et V.B. ́ilt (isikukood: xxx) oli käesolevaks hetkeks Eesti kodakondsus ära võetud, kuna lastekodust anti V.B. ́ile (isikukood: xxx) Eesti kodaniku passi vormistamisel ebaõigeid andmeid. ID – kaarti vormistamisel tulid need ebaõiged andmed välja ning V.B. ́ilt (isikukood: xxx) võeti ära 2009.a. augustis, nii Eesti kodaniku pass, kui ka EV kodakondsus. Käesolevaks hetkeks on eestkostja esitanud uue taotluse, uuesti V.B. ́ile (isikukood: xxx) EV kodakondsuse andmiseks, kuna vaimse puudega isikud vabastatakse kodakondsuse saamiseks Eesti keele eksami tegemisest. Palus hagi jätta rahuldamata, kuna peale eelpoolnimetatud asjaolude oli hagi juba kohtusse pöördumise hetkeks aegunud. Kõik kohtukulud palus S.M. jätta hageja, Osaühingu Aktiva Finants, kanda.

KOHTU POOLT ISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges Osaühingu Aktiva Finants hagi piiratud teovõimega isiku (vaimse puudega isiku), V.B. ́i (isikukood: xxx), vastu põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusega (tl.2). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist V.B. ́i (isikukood: xxx) andmetega (tl.4), mille kohaselt oli V.B. ́i (isikukood: xxx) registreeritud elukohaks Järveküla tee 17 – 108, Kohtla – Järve linn, Ida – Virumaa. Makseettepanekuga kiirmenetluses (tl.5-7). Vastuväitega maksekäsu kiirmenetluses 09.septembrist 2008.a. (tl.10-11). Viru Maakohtu määrusega 08.maist 2007.a. tsiviilasjas nr.2 – 06 – 36870 (tl.12-19), mille kohaselt oli täisealisele isikule, V.B. ́ile (isikukood: xxx), määratud kõigi tema asjade ajamiseks kohtu poolt eestkostjaks, S.M.. Määrusega luges kohus tõendatuks, et V.B. (isikukood: xxx) on psüühilise erivajadustega isik, kes vajab igapäeva elu toimingutes kõrvalabi ja juhendamist. Lastekodus elas V.B. (isikukood: xxx) alates 7. eluaastast kuni täisealiseks saamiseni. V.B. (isikukood: xxx) oli lõpetanud psüühiliste erivajadustega laste jaoks ettenähtud erikooli. V.B. ́il (isikukood: xxx) esineb vaimne alaareng lapseeast koos käitumishäiretega. V.B. ́i (isikukood: xxx) tervislik seisund ei võimalda V.B. ́il (isikukood: xxx) enamasti aru saada, kuidas mingi tehing mõjutab V.B. ́i (isikukood: xxx) huve ja millised võivad olla selle tehingu tagajärjed V.B. ́i (isikukood: xxx) enda jaoks. Ekspertide komisjoni hinnanguil on V.B. ́il (isikukood: xxx) esinev terviserike püsiva iseloomuga. Viru Maakohtu määrusega 24.septembrist 2008.a. (tl.21). Viru Maakohtu määrusega 29.septembrist 2008.a. (tl.22-23). Osaühingu Aktiva Finants poolt esitatud hagiavaldusega (tl.26-29). Radiolinja Eesti AS liitumislepinguga nr.1096016 06.veebruarist 2004.a. (tl.30) ja kohtuistungil esitatud kohtu poolt tehtud fotoärakirjaga V.B. ́i (isikukood: xxx) ID kaardist nr.B0293713, millega kohus luges tõendatuks, et liitumislepingut ei ole sõlminud V.B. (isikukood: xxx) isiklikult järgmistel põhjustel: a) allkiri

liitumislepingul ja allkiri ID kaardi fotoärakirjal ei ole ilmselt üks ja seesama allkiri; b) liitumislepingu sõlminud isiku poolt avaldatud elukoht ei ühti V.B. ́i (isikukood: xxx) rahvastikuregistrisse kantud elukohaga ning c) vaimse puudega V.B. (isikukood: xxx) ei oleks olnud mitte kunagi võimeline töötama Käva saeraamil laadijana. Aktsiaseltsi Elisa Eesti arvetega (tl.31-40). Aktsiaseltsi Elisa Eesti tüüptingimustega (tl.41-44). Nõude loovutamise teatisega 08.veebruarist 2008.a. (tl.45). Võlateatise ja pretensiooniga (tl.46-47). Viru Maakohtu määrusega 14.oktoobrist 2008.a. (tl.51-52). Kostjale kohtu poolt määratud eestkostja, S.M., kirjaliku vastusega hagile (tl.56). Osaühingu Julianus Inkasso kirjaliku seisukohaga (tl.59-61). Osaühingu Pastian likvideerimisotsusega 07.novembrist 2007.a.. 19.oktoobril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsÜS §8 sätteid, mille kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18 – aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18 – aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. TsÜS §11 lg.1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. TsÜS §84 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole tühine, kehtib viimane, kui võib eeldada, et pooled oleksid teinud sellise tehingu, kui nad oleksid teadnud algselt soovitud tehingu tühisusest. Kui tehingu tühisuse kaasa toonud asjaolu on ära langenud, võib tehingu teinud isik avaldada, et ta soovib tehingu kehtivust (kinnitamine). Mitmepoolse tehingu korral peavad tehingut kinnitama kõik tehingupooled. Tehingu kinnitamise korral kehtib tehing kinnitamise ajast. Kui pooled kinnitavad tühise mitmepoolse tehingu, eeldatakse, et nad peavad üksteisele üle andma selle, mille nad oleksid omandanud, kui tehing oleks olnud algusest peale kehtiv. TsÜS §86 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool

teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kui TsÜS §86 lg.2 p.2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse §94 lg.1 sätestatud suuruses. TsÜS §146 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Kui ehitise puuduse on põhjustanud eesmärgipäraselt ehitise valmistamiseks kasutatud toorme või materjali puudused, on selle toorme või materjali puudustest tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat. TsÜS §146 lg.1 – 3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. TsÜS §147 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Osaühingu Aktiva Finants hagi piiratud teovõimega isiku, V.B. ́i (isikukood: xxx) vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaseltsi Elisa Eesti ja V.B. ́i (isikukood: xxx) nimelt sõlmitud liitumisleping on tühine, kuna V.B. (isikukood: xxx) ei ole isiklikult nimetatud lepingut sõlminud, mis leidis tõendamist ID kaardil oleva allkirja ja liitumislepingul oleva allkirja võrdlemisega kohtuistungil. Kohus luges tõendatuks, et V.B. ́il (isikukood: xxx) esineb vaimne alaareng lapseeast, millega kaasnevad ka ilmsed käitumishäired ja kui V.B. (isikukood: xxx) oleks isiklikult ilmunud Aktsiaseltsi Elisa Eesti klienditeenindusse, siis ei oleks klienditeenindajad V.B. ́iga (isikukood: xxx) kohe kindlasti mitte mingisugust lepingut sõlminud. Vahetu mulje põhjal kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et V.B. (isikukood: xxx) ei ole võimeline tegema adekvaatseid tahteavaldusi lepingute sõlmimiseks ning ta ei saa aru sõlmitavate lepingute sisust ja tagajärgedest. Sama asjaolu luges kohus tõendatuks Osaühingu Pastian asutamisega V.B. ́i (isikukood: xxx) nimel, kus V.B. (isikukood: xxx) ei saanud aru, et teda kasutatakse ära kolmandate kriminaalse taustaga isikute poolt, nende tehtud ebaseaduslike tehingute varjamiseks. Kohus luges tõendatuks, et juhul kui V.B. (isikukood: xxx) olekski sõlminud lepingu isiklikult Aktsiaseltsi Elisa Eesti klienditeeninduses, siis oleks selline tehing tühine, kuna ta oleks olnud vastuolus heade kommetega, kuna V.B. ́il (isikukood: xxx) esinevad (vaimsest alaarengust tingitud) käitumishäired on ilmsed, mida on võimeline märkama ükskõik, milline kõrvaline isik omamata selleks mitte mingit ettevalmistust. Peale selle rakendas kohus hagi aegumist V.B. ́ile (isikukood: xxx) kohtu poolt määratud eestkostja, S.M., nõudel. Kohus luges tõendatuks, et liitumisleping sõlmiti 06.veebruaril 2004.a. ja viimane arve esitati 18.juunil 2004.a.. kohtu poole pöörduti esmakordselt alles 14.juulil 2008.a. so rohkem, kui neli aastat hiljem. Viimane nõue V.B. ́i (isikukood: xxx) vastu aegus 14.juulil 2007.a.. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta hageja, Osaühingu Aktiva Finants, kanda.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.